) § 30 lg 3 alusel deposiidina tasutud 4200 euro ja sellelt arvestatud viivise solidaarselt võlgnikult, T. Kottisselt ja A.A.lt väljamõistmiseks. 2 T. Kottisse leidis
kohaselt saab deposiidi eest vastutav olla vaid konkreetne isik, kelle puhul tuvastatakse pankrotiavalduse esitamise kohustuse rikkumine, praegusel juhul saab selleks olla vaid MV Varahaldus OÜ. A.A. leidis
lg 3 järgi esitatud taotlust õige veel tema suhtes lahendada, vaid seda tuleks teha edasise menetluse käigus. Vajab ka selgitamist, kas võlausaldaja nõue saab esitatud kujul pankrotimenetluses tunnustatud. Vaieldav on deposiidisumma 3000 euro hüvitamine, mille kohta ei ole teada, kas see makstakse pankrotimenetluse kulude katteks või mitte, mistõttu oleks hüvitamine ennatlik. Lisaks ei saa pandeemia tingimustes eeldada võlgnikelt, et nad peaksid koheselt reageerima raskustele pankrotiavalduse esitamisega, kuna mõistlik oli oodata olukorra stabiliseerumist, et oma tegevust võimalusel jätkata. MAAKOHTU SEISUKOHT
lg 11 kohaselt on juriidilisest isikust võlgniku puhul võlausaldajal, kes on teinud
lg-s 1 nimetatud makse, õigus nõuda deposiidina tasutud summa hüvitamist vastavalt
lg-s 3 sätestatule.
lg 3 sätestab, et juriidilisest isikust võlgniku puhul on isikul, kes on pankroti väljakuulutamisel teinud
lg-s 1 nimetatud makse, õigus nõuda deposiidina tasutud summa hüvitamist isikutelt, kes on oma kohustusi rikkudes jätnud pankrotiavalduse õigeaegselt esitamata. Kohus mõistab deposiidina tasutud summa pankrotiavalduse esitamiseks kohustatud isikutelt välja, välja arvatud juhul, kui isik, kelle vastu nõue esitati, tõendab, et ta ei ole pankrotiavalduse õigeaegse esitamata jätmisega oma kohustusi rikkunud. Kui pankrotiavalduse on esitanud võlausaldaja, eeldatakse, et isik, kelle vastu nõue esitati, ei ole oma kohustust õigeaegselt täitnud. Seega on
lg 3 alusel esitatud deposiidisumma nõude rahuldamise eeldused järgmised: (i) nõude esitaja peab olema teinud
lg 1 ja/või § 30 lg 1 järgse makse; (ii) pankrotiavaldus peab olema jäetud õigeaegselt esitamata, kusjuures võlausaldaja esitatud pankrotiavalduse puhul eeldatakse, et pankrotiavalduse esitamise kohustust ei ole õigeaegselt täidetud; (iii) pankrotiavalduse esitamise kohustus peab olema selle isiku kohustus, kelle vastu nõue on esitatud. Isik, kelle vastu nõue esitatakse, peab vaidluse korral tõendama, et ta ei ole pankrotiavalduse õigeaegse esitamata jätmisega oma kohustusi rikkunud. 3 Võlausaldaja on tasunud deposiiti kokku 4200 eurot, millest on
lg 3 kolmanda lause järgi, et kohustatud isikud ei ole oma pankrotiavalduse esitamise kohustust õigeaegselt täitnud. Kohustatud isikud A.A. ja T. Kottisse ei ole nimetatud eeldust ümber lükanud ja vastutavad VÕS § 65 lg 2 järgi kohustuse täitmise eest solidaarselt.
§-de 11 lg 13 ja 30 lg 31 järgi tekib võlausaldajal tasutud deposiidi hüvitamise nõudeõigus kohustatud isikute vastu deposiidi summa tasumisest ning tähtsust ei oma, kas deposiidi arvel on pankrotimenetluse kulud kantud.
§-de 11 lg 2 ja 30 lg 4 järgi deposiidina tasutud summa tagastatakse. Võlausaldaja on palunud deposiidina tasutud summa solidaarselt välja mõista ka võlgnikult. Kuna
§-de 11 lg 2 ja 30 lg 4 järgi deposiidina tasutud raha tagastatakse võlausaldajale
§-de 146 lg 1 p 4 ja 150 lg 1 p 6 alusel pankrotimenetluse kuluna pankrotivarast, puudub vajadus deposiidi täiendavaks väljamõistmiseks võlgnikult. 4 MÄÄRUSKAEBUS
Ei ole õige seisukoht, et Rezer OÜ maksejõuetus oli saabunud jaanuaris 2020. Tegemist on vaid ajutise halduri arvamusega. Kohus ei tohtinud lähtuda vaid ajutise halduri aruandest. Maakohus mõistis deposiiti tasutud summa A.A.lt ja T. Kottisselt välja solidaarselt, kuigi nad on olnud seotud võlgnikuga erinevatel aegadel.
lg 3 kohaselt saab deposiiti mõista solidaarselt välja vaid isikutelt, kes on üheaegselt äriühingu juhatuses. Kui keegi juhatuse liige on juba kohustust pankrotiavalduse esitamiseks rikkunud, siis ei saa ajaliselt järgnev juhatuse liige vastutada sama kohustuse rikkumise eest. VASTUSTAJA SEISUKOHT 5. Võlausaldaja vaidles T. Kottisse määruskaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata, maakohtu määruse muutmata ning menetluskulud T. Kottisse kanda.
lg 3 viimase lause kohaselt, kui pankrotiavalduse on esitanud võlausaldaja, siis eeldatakse, et pankrotiavalduse õigeaegse esitamise kohustust ei ole täidetud. Kohustatud isik peab selle eelduse deposiidi maksmisest vabanemiseks ümber lükkama. Käesolevas menetluses ei ole vastavat eeldust ümber lükatud. Puudub vaidlus, et võlgniku pankrotiavalduse esitas võlausaldaja. Maakohus on määruse p-s 9.2 selgitanud, miks
Kottisse, mitte MV Varahaldus OÜ.
lg 3 eesmärk on lihtsustada võlausaldaja jaoks deposiidi tagasimaksmise nõude esitamist ja realiseerimist. Kui pahausksetel võlgnikel oleks võimalik igakordselt vältida tasutud deposiidi hüvitamise kohustuse tekkimist täisühingu loomisega, ei täidaks
Seetõttu ei saa määruskaebuses sisalduv kitsas tõlgendus
Seadusandja tahteks oli, et võlausaldaja poolt tasutud deposiidi hüvitamise kohustuste eest vastutaks kõik isikud, kes on rikkumise toime pannud, mitte üksnes esimene rikkuja. Asjaolu, et A.A. ja T. Kottisse ei olnud samaaegselt võlgniku juhatuse liikmed, ei vabasta kumbagi isikut vastutusest
Nii A.A. kui ka T. Kottisse on jätnud õigeaegselt esitamata võlgniku pankrotiavalduse. Vastutusest vabanemiseks oleks T. Kottisse pidanud kooskõlas
T. Kottisse on
T. Kottise kohustus esitada võlgniku pankrotiavaldus tuleneb asjaolust, et ta oli maksejõuetu Rezer OÜ juhatuse liige. T. Kottise vastutust ei välista, et pankrotiavaldust oleks pidanud esitama juba varasem Rezer OÜ juhatuse liige, s.t see juhatuse liige, kes oli Rezer OÜ juhatuses äriühingu maksejõuetuse tekkimise ajal. Õige on võlausaldaja vastuse seisukoht, et vastutusest vabanemiseks tuli T. Kottissel
T. Kottisse ei ole seda teinud. Maakohus tugines õigesti ajutise halduri aruandele võlgniku maksejõuetuse hetke tuvastamisel. Määruskaebuses ei vaidle T. Kottisse sisuliselt vastu ka asjaolule, et võlgnik ei oleks maksejõuetu, vaid esitab üksnes paljasõnalise etteheite maakohtule ajutise halduri aruandele tuginemise suhtes. 8. Määruskaebuse rahuldamata jätmise ning maakohtu määruse muutmata jätmise tõttu puudub vajadus maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse muutmiseks. Kuna ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata, jäävad määruskaebuse menetlemisel tekkinud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel T. Kottisse kanda. Võlausaldaja menetluskuludeks määruskaebemenetluses on lepingulise esindaja tasu 604 eurot (ilma käibemaksuta). Lepingulised esindajad on osutanud võlausaldajale õigusabi kokku 3,5 tunni ulatuses. Võlausaldajate lepingulise esindajate tunnitasud on olnud 200 eurot ja 160 eurot, mõlemale tunnitasule lisandub käibemaks. Ringkonnakohtu hinnangul maakohtu, määruskaebuse ja vastuse määruskaebusele mahukust ning vaidluse keerukust arvestades on võlausaldaja menetluskulu osaliselt ülepaisutatud. Tegemist ei olnud keskmisest keerukama vaidlusega, määruskaebus on lakooniline, võlausaldaja esindajad on esindanud võlausaldajat ka varasemas menetluses. Vaidluse keerukust arvestades on põhjendatud lähtuda esindaja tasust 160 eurot. Ringkonnakohus loeb vajalikuks ja põhjendatud esindajate ajakuluks määruskaebemenetluses 2,5 tundi, s.o rahaliselt 400 eurot (käibemaksuta), mis tuleb T. Kottisselt võlausaldaja kasuks välja mõista. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Vahur-Peeter Liin Indrek Parrest Triin Uusen-Nacke 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.