) § 91 lg-st 2 ja § 19 lg-st 1 tulenevalt kohaldada ärikeeldu. Maakohus kohaldas ärikeeldu puudutatud isiku suhtes järgmistel kaalutlustel. Maakohus tuvastas Rezer OÜ ühinemisbilansi ja pankrotimenetluses tuvastatu alusel, et Rezer OÜ endiste juhatuse liikmete A.A. ja puudutatud isiku tahtlikku eesmärgipärast tegutsemist, vara väljaviimist ja ühinemislepingu sõlmimist tuleb käsitleda võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste tahtliku rikkumisena ja
Nii A.A. kui ka puudutatud isik on lisaks rikkunud äriseadustiku (ÄS) §-st 180 lg 5 1 tulenevat pankrotiavalduse esitamise kohustust. Rezer OÜ pankrotiavalduse esitamise asemel viidi majandustegevus üle Rezer Metsandus OÜ-sse ning Rezer OÜ ühendati Madal Lend UÜ-ga (pankrotis). Väljatoodud tegevus maksejõuetuks muudetud Rezer OÜ ühendamisel Madal Lend UÜ-ga näitab, et ühendamise eesmärgiks ei olnud mitte Rezer OÜ likvideerimismenetluse läbiviimine, vaid võlausaldajate nõuete rahuldamise vältimine või hoopis rahuldamise võimatuks muutmine, aga ka ühendamise tulemusena lõppenud ja äriregistrist kustutatud Rezer OÜ või tema juhtorgani liikmete vastutusele võtmise ja/või nende isikute vastu kahjunõuete esitamise vältimine. 2 Madal Lend UÜ (pankrotis) täisosanikuks on MV Varahaldus OÜ ja usaldusosanikuks Montaco OÜ. MV Varahaldus OÜ on ühendanud endaga
Pankrotiavalduse esitamise aluseks olid töötajate töövaidluskomisjoni otsustest tulenevad nõuded Trassiehitus OÜ vastu. Ühinemislepingu nr 2934 kohaselt ühendas Pähkli Invest OÜ (ühendav ühing) endaga Trassiehitus OÜ (ühendatav ühing). Ühinemislepingu nr 2934 p 2.2 kohaselt sai ühendav ühing ühendatava ühingu õigusjärglaseks ning ühendatava ühingu vara, sh õigused ja kohustused läksid tervikuna üle ühendavale ühingule. Ühinemislepingu nr 3008 kohaselt ühendas Kinnine UÜ (ühendav ühing) endaga Pähkli Invest OÜ (ühendatav ühing). Ühinemislepingu nr 3008 p 2.2 kohaselt sai ühendav ühing ühendatava ühingu õigusjärglaseks ning ühendatava ühingu vara, sh õigused ja kohustused läksid tervikuna üle ühendavale ühingule. Seega on Kinnine UÜ puhul tegemist Trassiehitus OÜ õigusjärglasega, kellel iseseisev majandustegevus puudub ja kellel on maksuvõlg 24 222,59 eurot. Eelnevast tegi maakohus järelduse, et puudutatud isiku äritegevuse eesmärgiks on ühendada temaga seotud majandustegevuseta äriühingutega teisi majandustegevuse lõpetanud ja maksejõuetuks muutunud äriühinguid ning vältida seeläbi võlausaldajate nõuete maksma panekut. Puudutatud isiku käitumises on välja kujunenud muster, mille järgi astub ta makseraskustega lõppeva majandustegevusega äriühingu juhatusse. Võimalusel asutab senine osanik majandustegevuse jätkamiseks uue äriühingu, kuhu viiakse üle ka esialgse ettevõtte vara. Seejärel muudetakse võlausaldajate eksitamiseks äriühingu nime (nt Teraselement OÜ ärinimi Kibe Jook OÜ-ks) ning pankrotiavalduse esitamise asemel ühendab puudutatud isiku ühingu mõne enda varatu ja majandustegevuseta ühinguga. Ühinemisega lähevad viimasele üle kõik kohustused, sh töötajate töötasu võlad, maksuvõlad. Ulatuslik iseseisva majandustegevuse eesmärgita usaldusühingute või sissemakseta osaühingute asutamine ja nende ühendamine teiste äriühingutega näitab, et puudutatud isiku äritegevus on suunatud variisiku teenuse pakkumisele. Puudutatud isiku äritegevus ei vasta ka muus osas heale äritavale, ta ei tegutse heas usus ja korraliku ettevõtja hoolsusega. Tartu Maakohtu 19. juuni 2020 otsusega kriminaalasjas nr 1-19-7599 on puudutatud isik süüdi mõistetud karistusseadustiku (KarS) § 381 1 lg 1 järgi raamatupidamise korraldamise nõuete teadva rikkumise ja raamatupidamisdokumentide varjamise eest ja karistatud kuuekuulise tingimisi vangistusega. 3 Hoolimata ajutise halduri nõudmisest ei esitanud pankrotivõlgnik ajutisele haldurile dokumente ja selgitusi, mis oleksid aidanud välja selgitada võlgniku varad ja kohustused. Rezer OÜ viimase juhatuse liikmena edastas ta ajutisele haldurile üksnes 17. septembri 2020 võlatunnistuse. Sellega on puudutatud isik rikkunud
lg 2 tulenevat kohustust teabe andmiseks ja sama paragrahvi lg-st 4 tulenevat kohustust esitada ajutisele haldurile majandusaasta aruanne koos ülevaatega võlgniku finantsseisundi, majandustulemuste ja rahavoogude kohta ajutise halduri nimetamise päeva seisuga. Süstematiseerimata dokumendid ilma pearaamatuta esitas puudutatud isik võlausaldajate esimesel üldkoosolekul
lg 2 ja § 19 lg 1, 3 mõistes saaks ärikeeldu kohaldada mh juhtorgani liikme ja usaldusühingu täisosaniku suhtes. Puudutatud isik ei ole füüsilise isikuna Madal Lend UÜ juhtorgani liige ega tema seadusjärgne esindaja, selleks on äriseadustiku kohaselt täisosanik MV Varahaldus OÜ. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 5. Ringkonnakohus leiab, et puudutatud isik ei ole Madal Lend UÜ pankrotimenetluses isikuks, kelle suhtes kohus saab kohaldada ärikeeldu, mistõttu tuleb maakohtu määrus puudutatud isiku suhtes ärikeelu kohaldamiseks tühistada. Määruskaebus kuulub rahuldamisele (TsMS § 667 lg 2). 6.
lg 1 kohaselt võib kohus füüsilisest isikust võlgnikul keelata kuni pankrotimenetluse lõpuni olla ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija või prokurist. Sama paragrahvi lg 2 esimese lause järgi võib kohus juriidilisest isikust võlgniku pankroti korral määrata, kes pankrotiseaduse § 19 lõigetes 1 ja 3 nimetatud isikutest ei või pankrotimenetluse lõpuni olla juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija või prokurist.
lõikes 1 nimetatud isikuks on teiste hulgas juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liige, täisühingu osanik, usaldusühingu täisosanik. Talis Kottisse on elektroonilisest äriregistrist nähtuvalt võlgniku Madal Lend UÜ (pankrotis) täisosaniku MV Varahaldus OÜ
lg-st 2 ja
Ringkonnakohus nõustub puudutatud isikuga, et tema suhtes ei saa kohaldada ärikeeldu, kuivõrd ta ei ole füüsilise isikuna ei Madal Lend UÜ juhtorgani liige, tema seadusjärgne esindaja ega ka võlgniku täisosanik, st
Maakohus on käesolevas asjas ärikeelu kohaldamisel tõlgendanud pankrotiseaduse sätteid laiendavalt ning laiendanud seadusega võrreldes isikute ringi, kelle suhtes saab kohus kohaldada ärikeeldu. Riigikohus on oma praktikas sedastanud, et juriidilisest isikust võlgniku pankroti korral määratava ärikeelu põhiliseks eesmärgiks on olla preventiivne sunnivahend. Seejuures tuleb sätet tõlgendada kitsendavalt, kuna ärikeeluga riivatakse intensiivselt isiku põhiõigusi: töökoha valiku vabadust (põhiseaduse (PS) § 29 lg 1), ettevõtlusvabadust (PS § 31) ja omandi kasutamise vabadust (PS § 32 lg 2) (vt Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-09). Maakohus ei ole seadust tõlgendades ärikeelu võimalike subjektide põhiseaduslike õiguste riivega arvestanud. Põhiõigusi võib piirata üksnes kooskõlas põhiseadusega, st seaduse alusel (PS § 11). Praegusel juhul on võlgnikuks usaldusühing, st juriidiline isik ja puudutatud isik on selle usaldusühingu juriidilisest isikust täisosaniku juhatuse liige. ÄS § 98 lg 1 ja § 125 lg 2 järgi esindab usaldusühingut tema täisosanik. Kuigi juriidilisest isikust täisosanikku esindab tema õiguste teostamisel selle täisosaniku füüsilisest isikust juhatuse liige, ei saa teda ärikeelu kohaldamisel samastada täisosanikuga ega pidada ka usaldusühingu juhtorgani liikmeks
Seega puudub kohtul õiguslik alus kaaluda puudutatud isiku suhtes ärikeelu kohaldamist Madal Lend UÜ pankrotimenetluses.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.