← Eesti

2-24-8672/8

Obsah (5)§ 477§ 172§ 138§ 139§ 617

2-24-8672 KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-24-8672 Määruse tegemise aeg ja koht 26. veebruar 2025, Narva Kohus Viru Maakohus Kohtunik Aarne Lõhmus Kohtuasi N P avaldus Narva linn, Energia tn 3 korteriüh

) § 613 lg 1 p 4 alusel lahendab kohus hagita menetluses huvitatud isiku avalduse alusel asja, mis käsitleb korteriühistu organi otsuse kehtivust. Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 29 lg 2 alusel lahendatakse korteriühistu organi otsuse kehtetuks tunnistamise ja tühisuse tuvastamise nõue kohtus hagita menetluses. Muus osas kohaldatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses juriidilise isiku organi otsuse kehtetuse kohta sätestatut käesolevas paragrahvis sätestatud erisustega.

§ 477

lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

§ 477

lg 2 järgi võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus.

§ 477

lg 5 kohaselt ei ole kohus hagita asja läbivaatamisel seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele. KrtS § 29 lg 1 kohaselt kui korteriomanike üldkoosoleku kokkukutsumisel on oluliselt rikutud seaduse, korteriomanike kokkuleppe või põhikirja nõudeid, ei ole koosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud juhul, kui koosolekul osalevad või on esindatud kõik korteriomanikud. Sellisel koosolekul tehtud otsused on tühised, kui korteriomanikud, kelle suhtes kokkukutsumise korda rikuti, otsust heaks ei kiida. Avaldaja on korterite nr XXX ja nr XXX asukohaga Energia tn 3, Narva omanik (dtl 61-64) ja seega on Narva linn, Energia tn 3 korteriühistu liige.

  1. aprillil 2024 toimus korteriühistu korduv üldkoosolek, selles osas vaidlus puudub. Üldkoosoleku kokkukutsumise teates (dtl 10-11) oli kirjas korduva üldkoosoleku toimumise aeg ja koht - 10 aprillil (kolmapäev), kell 18:00, 2024.a
  2. trepikoja üldkoosolekute jaoks olevas ruumis. Teate kohaselt oli koosolek kokku kutsutud järgmise päevakorraga:
  3. Ühistu
  4. aasta finants-majandustegevuse aruande vastuvõtmine eest, ühistu
  5. aasta finants- majandustegevuse kontroll.
  6. Ühistu finants-majandustegevuseplaani vastuvõtmine 2024 aastaks. (kõik remonditööd on kajastatud plaanis). Tariifide kinnitamine: teenindamine- 0,6941 (jur. isik- 0,4171). Remondifond0,
  8. Juhatuse koosseisu kinnitamine. 4

(7)2-24-8672
  1. Sihtvahendite kogumine remondi töödeks 0,30 senti alates mai kuni septembrini kaasa arvatud 2024 aastaks. (kogumis).
  2. Kojamehe ja juhataja tasu suurendamine. Samuti oli teates kirjas, kus on võimalik vajalike dokumentidega tutvuda - aruanne ja plaan on pandud infotahvlile, samuti on võimalik plaani ja aruande saamiseks pöörduda juhataja poole. Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust, et teade oli just sellise päevakorraga, samuti ei vaidle menetlusosalised, et korduva koosoleku päevakord oli sama, mis esmasel koosolekul
  3. märtsil 2024 (dtl 43-44). Avaldaja palub kohtul tuvastada
  4. aprilli 2024 üldkoosoleku otsuste p-de 1, 2 ja 5 tühisus või tunnistada need kehtetuks. Kohus analüüsib kõigepealt tühisuse aluseid, kuna kui otsused on tühised, ei saa neid enam kehtetuks tunnistada. Kohus selgitab, et vastavalt KrtS § 29 lg-le 1 on otsused tühised eelkõige siis, kui on rikutud üldkoosoleku kokkukutsumise korda. KrtS § 23 kohaselt kui korteriomanike üldkoosolek on käesoleva seaduse § 20 lõike 2 järgi otsustusvõimetu, kutsub juhatus sama päevakorraga kokku uue üldkoosoleku, mis on otsustusvõimeline osalejate arvust olenemata. Sellele asjaolule tuleb üldkoosoleku kutses viidata. Uue üldkoosoleku kokkukutsumise teade saadetakse otsustusvõimetuks osutunud üldkoosoleku toimumisest arvates kümne päeva jooksul, ent mitte varem kui kahe päeva pärast. Avaldaja ei ole tuginenud sellele, et tema ei ole üldkoosoleku teadet või muid vajalikke dokumente kätte saanud või ei ole saanud neid õigel ajal ja õigel viisil. Nimetatud rikkumisi ei selgu ka avalduse asjaoludest, korteriühistu seisukohtadest või muudest dokumentidest. Küll aga tuvastas kohus, et korduva koosoleku teates puudub KrtS § 23 lg 1 ls-s 2 sätestatud viide, et koosolek on otsustusvõimeline osalejate arvust sõltumata. KÜ põhikirja p 6.11 (dtl 33-42) kohaselt kui koosolekule ei ole ilmunud nõutavat arvu liikmeid, tuleb kolme nädala jooksul kokku kutsuda uus sama päevakorraga koosolek. Teistkordselt kokku kutsutud üldkoosolek on otsustusvõimeline siis, kui sellel viibib vähemalt 20% liikmetest.
  5. aprilli 2024 üldkoosoleku protokolli (dtl 12-15) kohaselt osales koosolekul 15 liiget ning korduv koosolek oli otsustusvõimeline. Selle üle menetlusosalised ka ei vaidle. Kohus selgitas
  6. jaanuari 2025 kohtunõudes, et koosoleku kokkukutsumise korra oluline rikkumine KrtS § 29 lg 1 mõttes on ka see, kui korduskoosoleku kokkukutsumise teates ei ole KrtS § 23 lg 1 teist lauset järgides viidatud asjaolule, et korduskoosolek on otsustusvõimeline osalejate arvust olenemata. Kui korduskoosoleku kokkukutsumise teates ei ole sellele asjaolule viidatud, on korduskoosolekul vastu võetud otsused tühised (Riigikohtu lahend nr 2-22-12198 p 12). Kohus selgitas puudutatud isikule, et kui tegelikult vastav viide oli tehtud, tuleb tal esitada tõendid. Korteriühistu möönis
  7. veebruari 2025 kohtule esitatud seisukohas, et vastavat viidet teates ei olnud, kuid leidis, et tegemist ei ole kokkukutsumise korra olulise rikkumisega. Tulenevalt KrtS § 29 lg 1 toob korteriomanike üldkoosoleku otsuste tühisuse kaasa selline kokkukutsumise korra rikkumine, mis on oluline. Riigikohus on selgitanud puutuvalt osaühingu osanike koosolekusse, et kokkukutsumise reeglid on seaduses sätestatud selleks, et tagada osanikele võimalus saada teada, kus ja millal koosolek toimub ning mida seal otsustama hakatakse, ja ennast koosolekuks ette valmistada ning seal informeeritult hääletada (3-2-1-10- 17, p 13). 5
(7)2-24-8672 Sama põhimõte kehtib ka korteriomanike üldkoosoleku puhul. Kohus leiab, et viite puudumine, et korduv koosolek on otsustusvõimeline sõltumata osalejate arvust, on kokku kutsumise korra oluline rikkumine, kuna teade annab küll võimaluse üldkoosoleku toimumisest teada saada, kuid kahjustab korteriühistu liikmete võimalust otsustada enda osalemise vajalikkuse üle. Selle viite olulisus tuleneb selgelt KrtS § 23 lg 1 ls-st 2 – ehk vajadus on otseselt seaduses ette nähtud. Ka sätte dubleerimine korteriühistu põhikirjas ei asenda viidet kokkukutsumise teates. Vastasel juhul puuduks ka KrtS § 23 lg 1 ls-l 2 eesmärk ja säte oleks sisutühine, kuna vastav info on juba seaduses olemas ja korteriomanik ühistu liikmena võiks huvi tunda ka vastavate seaduste vastu, et enda kui korteriühistu liikme kohustusi nõuetekohaselt täita. Kohus leiab, et korduva koosoleku teates vastava viite olemasolu eesmärgiks ei ole niivõrd korteriomanikku informeerimine sellest, mis on seaduses või korteriühistu põhikirjas sätestatud, vaid just võimaluse tagamine otsustada, kas korteriomanik soovib koosolekul osaleda, kui tema hääl võib olla otsustava tähendusega. Kohus leiab ka, et korduvate koosolekute korraldamine võib küll muutuda korteriühistu tavaks, kuid ei saa asendada kohustust viidata asjaolule, et korduv koosolek on otsustusvõimeline sõltumata osalejate arvust. Seda asjaolu kinnitab mh ka see, et korduval koosolekul ei ole välistatud uute küsimuste lahendamine, kui samaaegselt toimub nii esmane kui ka korduv koosolek. Sel juhul peab olema konkreetselt selge, milliste küsimuste osas ei ole tavaline kvoorum nõutud. Neil põhjustel leiab kohus, et korduva koosoleku teates viite puudumine, et koosolek on otsustusvõimeline osalejate arvust sõltumata, on kokkukutsumise korra oluline rikkumine. Sellel koosolekul tehtud otsused on tühised. Tühised otsused on kehtetud algusest peale. Avaldaja leidis ka, et otsused p-des 1 ja 5 on tühised ka seetõttu, et neid küsimusi (tasutud summad arvestada võla katteks ja tühistada kõik soodustused mitteeluruumide jaoks) ei olnud päevakorras. Korteriomanike üldkoosoleku otsus võib olla kokkukutsumise korra olulise rikkumise tõttu tühine ka siis, kui otsustati küsimust, mis ei olnud märgitud varem teatatud päevakorras. Selle hindamisel, kas päevakorrapunkt hõlmab mingi otsuse vastuvõtmist, tuleb lähtuda sellest, kuidas mõistlik korteriühistu liige pidi aru saama, millised küsimused selle päevakorrapunkti juures võivad otsustamist vajada (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-181-12, p 14 ja nr 2-23-7156 p-s 18.1). Kohus nõustub avaldajaga, et neid küsimusi ei olnud päevakorras. 2023. a majandustegevuse aruande kinnitamise juures võis küll tõusetuda küsimus võlgadest ja ka aasta jooksul korteriühistule laekunud summadest, kuid avaldaja ei saanud eeldada, et selle punkti raames hakatakse otsustama tema võlgnevust 2020. aastast. Tegemist on ka otseselt konkreetset korteriomanikku puudutava küsimusega ja seega selleks, et koosolekul informeeritult osaleda, pidi omanik teadma konkreetselt, et arutamisele tuleb ka tema võlgnevus. Kohus leiab, et antud juhul ei oma tähtsust, et tegemist on nö deklaratiivse punktiga, mis kordab seaduse sätet. Korteriühistu otsused on oma loomult tehingud ning tehingute sõlmimine seadusega samas sõnastuses ei ole keelatud. Kuid antud asjaolu ei muuda kokkukutsumise korra olulist rikkumist ebaoluliseks ja otsust kehtivaks. Kohus leiab, et samal põhjusel on tühine ka p-s 5 tehtud otsus tühistada soodustused mitteeluruumide jaoks. Punkti 5 puhul ei ole aru saada, milliste soodustustega on üldse tegemist – kas see puudutab tariifide kehtestamist või muid soodustusi. Soodustuste tühistamine on jällegi seotud 2020.a võlgnevusega, mille arutamist ei saanud avaldaja eeldada. 6
(7)2-24-8672 Kuna vaidlusalusel üldkoosolekul otsustati küsimuste üle, millele ei olnud üldkoosoleku kokkukutsumise teates viidatud, siis on üldkoosoleku kokkukutsumise korda oluliselt rikutud ning p-d 1 ja 5 nende küsimuste osas oleksid tühised ka sellel põhjusel. Kohus leiab, et avaldaja vaatamata kohtu selgitustele ei ole tõendanud, et otsused oleksid vastuolus heade kommetega. Otsused võivad küll olla ebaõiglased avaldaja suhtes, kuid subjektiivne arvamus ei ole aluseks otsuste tühisuse tuvastamiseks. Kuid kuna otsused on tühised muul alusel, ei pea kohus vajalikuks seda küsimust täpsemalt analüüsida. Samuti, kuna otsused on tühised, ei analüüsi kohus küsimust, kas otsused on seadusega vastuolus ja seetõttu kehtetuks tunnistatavad. Eeltoodu alusel rahuldab kohus avalduse ja tuvastab Narva linn, Energia tn 3 korteriühistu korteriomanike 10. aprilli korduva üldkoosoleku otsuste tühisuse. Kohtulahendis analüüsimata tõendid või menetlusosaliste väited ei oma asja lahendamisel tähtsust, kohus ei pea vajalikuks neile hinnangut anda. Menetluskulud

§ 172

lg 1 alusel kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kohus leiab, et kõik menetluskulud tuleb jätta puudutatud isiku kanda. Asja materjalidest ei nähtu, et avaldajal oleks peale riigilõivu menetluskulusid tekkinud, kõik dokumendid olid avaldaja enda poolt allkirjastatud ja seega ei osalenud avaldaja menetluses esindaja kaudu. Avaldaja ei ole ka menetluskulude nimekirja esitanud.

§ 138

lg 1 ja 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 139

lg 1 järgi riigilõiv on menetlustoimingu tegemise eest seaduse kohaselt Eesti Vabariigile tasutav rahasumma. Avaldaja on tasunud riigilõivu summas 50 eurot, seega kuulub nimetatud summa väljamõistmisele puudutatud isikult. Jõustumine ja täitmine

§ 617

lg 1 ja lg 2 kohaselt kohtu määrus avalduse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta jõustub ja kuulub täitmisele, kui seaduse järgi ei saa määruse peale enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata või menetlusse võtmata. Kohtu määruse peale avalduse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta võib esitada määruskaebuse. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik 7

(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.