← Eesti

2-23-13016/3

Obsah (13)§ 187§ 475§ 613§ 477§ 367§ 173§ 174§ 172§ 138§ 139§ 175§ 143§ 177

Tsiviilasi nr 2-23-13016 VIRU MAAKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse tegemise kuupäev ja koht Kohtunik Kohtuasi Menetluse liik Menetlustoiming Menetlusosalised ja nende esindajad 2-23-13016 14.

§ 187

lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks 1

(4)Tsiviilasi nr 2-23-13016 või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD
  1. Sillamäe linn, Ranna tn 25 korteriühistu esitas 13.09.2023 Viru Maakohtule avalduse S T vastu võlgnevuse nõudes.
  2. Avalduse kohaselt Sillamäe linn, Ranna tn 25 korteriühistu on asutatud elamu, asukohaga Ranna tn 25, Sillamäe linn, asuvate korteriomanike poolt. Korteriühistu tegevuse eesmärgiks on nimetatud elamute (väljaarvatud korterite kui korteriomandi reaalosade) ja nende juurde kuuluva (teenindamiseks vajaliku) maa ühine majandamine ning seoses sellega ühistu liikmete ühiste huvide esindamine. Kinnistusraamatusse kantud andmetest tulenevalt kuulub S T korteriomand (registriosa number XXX) asukohaga XXX. Puudutatud isik on Sillamäe linn, Ranna tn 25 korteriühistu liige. Puudutatud isikul on tekkinud võlg korteriühistu ees. Avaldaja esitas puudutatud isikule arvestades tema mõttelise osa suurust ühises asjas ning korteriomandi reaalosa suurust vastavuses tarbitud teenustega igakuiselt arveid. Esitatud igakuistes arvetes sisalduvad osutatud teenused, tariifid ning korteriomaniku poolt tasumisele kuuluvad summad. Tasumisele kuuluvad summad, tariifid ja viivise määr tulenevad KÜ liikmete üldkoosoleku otsustest ning teenuse osutajate tasumääradest. Puudutatud isik ei tasunud kasutatud teenuste ja majandamiskulude eest nõuetekohaselt. Seisuga 31.08.2023 ei tasunud puudutatud isik kasutatud teenuste ja majandamiskulude eest 2268,53 eurot. Võlgnevus koosneb ajavahemikul mai 2018 – juuli 2023 avaldaja poolt esitatud, kuid puudutatud isiku poolt osaliselt maksmata jäetud arvetest. Korteriühistu juhatuse liige on andnud võlasumma tasumise kohta tähtaegu ning edastanud meeldetuletusi, kuid nendest hoolimata ei ole puudutatud isik korteriühistu arveid tasunud. Seisuga 31.08.2023 on puudutatud isiku põhivõlg avaldaja ees 2268,53 eurot, mille palub avaldaja puudutatud isikult välja mõista. Avaldaja esitab puudutatud isiku vastu veel sissenõutavaks mittemuutunud viivise tasumise nõude põhinõudelt 100% ulatuses alates 13.09.2023 kuni põhinõude (s.o 2268,53 eurot) täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses.
  3. Kohus 14.09.2023 võttis avalduse menetlusse. Avaldus koos lisadega ja avalduse menetlusse võtmise määrus koos kirjaliku vastuse nõudega toimetati puudutatud isikule kätte 21.09.2023 tema eluruumi juurde kuuluvasse postkasti panekuga. Puudutatud isik ei esitanud vastust avaldusele. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
  4. Kohus, tutvunud kohtule esitatud avalduste ja dokumentaalsete tõenditega ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumist, leiab, et asjas on võimalik teha sisuline lahend ning rahuldada avaldus.
  5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 475 lg 1 p 13 kohaselt on korteriomandi ja kaasomandi asjad hagita asjad.

§ 475

lg 2 sätestab, et kohus vaatab hagita menetluses läbi ka teisi asju, mis seadusega on antud kohtu pädevusse.

§ 613

lg 1 p 1 alusel kohus lahendab hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike 2

(4)Tsiviilasi nr 2-23-13016 omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõude, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks. 7. Kohus lahendab asja hagita menetluses.

§ 477

lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

§ 475

lg 7 järgi peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel.

  1. Avalduse kohaselt, mis on tõendatud ka kinnistusraamatu väljavõttega (dtl 9 -10), on puudutatud isik kantud kinnistusraamatusse eluruumi nr 13, registriosa numbriga XXX, asukohaga Sillamäe linn, Ranna tn 25, omanikuna. Kinnistusaamatu andmetel kuulub eluruumi juurde XXX mõttelist osa kinnisasjast ja eriomandi esemena eluruum üldpinnaga 31,30 m
  2. Puudutatud isik kui eluruumi omanik on avaldaja liige.
  3. Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 35 lg 1 sätestab, et korteriomandi kaasomandi osa eseme tavapärase valitsemise küsimuste üle otsustavad korteriomanikud häälteenamuse alusel, kui korteriühistu põhikirjaga ei nähta ette rangemaid nõudeid. Sama paragrahvi lõike 2 p 2 kohaselt käsitatakse tavapärase valitsemisena eelkõige korteriühistu kaudu tarbitavate teenuste jaoks lepingute sõlmimist. KrtS § 41 lg 1 kohaselt koostab korteriühistu juhatus korteriühistu majandusaastaks majanduskava, mille üldkoosolek § 41 lg 3 kohaselt kehtestab. KrtS § 40 lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele.
  4. Avaldaja esitas korteriühistu üldkoosoleku protokollid, millest nähtub, et korteriühistu majanduskavad kinnitati 14.05.2018 (dtl 22 – 23, osaline tõlge dtl 24), 29.04.2019 (dtl 25 – 26, osaline tõlge dtl 27), 05.10.2020 (dtl 28 – 29, osaline tõlge dtl 30), 04.08.2021 (dtl 31 – 32, osaline tõlge dtl 33), 15.06.2022 (dtl 34 – 35, osaline tõlge dtl 36) üldkoosolekute otsustega. 13.02.2023 üldkoosolekul kinnitati
  5. aasta majanduskava. Otsustati kinnitada hoone hooldamise tariifiks 0,45 eurot/m2, remondifond 0,16 eurot/m2, remondifont (sihtlaekumine) 0,40 eurot/m
  6. (dtl 37 – 39, osaline tõlge dtl 40)
  7. Avaldaja nõue 2268,53 eurot hõlmab ühistu majandamiskulusid perioodi mai 2018 – juuli 2023 eest. Võlgnevuse kujunemine on välja toodud tabelina (dtl 11 – 13). Lisaks võlgnevuse kujunemise tabelile on avaldaja esitanud puudutatud isikule esitatud arved, millest selguvad mh erinevate kulude alaliigid (dtl 14 – 21).
  8. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
  9. Kohus leiab, et kohtule esitatud võlgnevuste arvestus on põhjendatud. Avaldaja on teinud võlaarvestused vastavalt seadusele. Arvestades avaldaja esitatud ja kohtu tuvastatud asjaolusid ning seda, et puudutatud isikul puuduvad esitatud asjaolude osas vastuväited, on puudutatud isik rikkunud raha maksmise kohustust, mistõttu tuleb avaldus rahuldada VÕS § 108 lg 1 alusel. Puudutatud isikult tuleb avaldaja kasuks välja mõista 31.08.2023 seisuga põhivõlgnevus 2268,53 eurot. 3

(4)Tsiviilasi nr 2-23-13016 14. KrtS § 42 lg 1 sätestab, et kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

§ 367

sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest Kohus mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks viivis põhinõudelt 2268,53 eurot alates 13.09.2023 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. MENETLUSKULUD 15.

§ 173

lg 1 järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kooskõlas

§ 174lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.

16. Arvestades, et kohus rahuldab avalduse täielikult ning menetluses on osalenud mitu isikut, on

§ 172lg 1 alusel põhjendatud jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda.

17. Kohtule esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on avaldaja tasunud avalduselt riigilõivu 50 eurot, kulutanud õigusabi katteks 240 eurot (avalduse koostamine, 2 t x 120 eurot/t (s.o koos käibemaksuga)) ning dokumentaalsete tõendi saamise kulu 3 eurot (väljavõte kinnistusraamatust). Kokku on avaldaja menetluskulud 293 eurot. Puudutatud isik ei esitanud avaldaja menetluskulude osas seisukohta. 18.

§ 138

lg 1, 2 ning

§ 139lg 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 50 eurot.

Menetluskulude nimekirja järgi on avaldaja lepingulise esindaja tunnitasu 122 eurot koos käibemaksuga (dtl 6). Kohtu hinnangul võib juristi tunnihinda 122 eurot pidada kohtupraktikale tuginedes tavapäraseks ja seega mõistlikuks kuluks. Avalduse koostamiseks on avaldaja lepingulisel esindajal kulunud 2 tundi, mida võib pidada mõistlikuks ajakuluks. Seega avaldaja lepingulise esindaja kulu 240 eurot, saab pidada põhjendatud ja vajalikuks

§ 175lg 1 alusel.

Tõendi esitamise kulu 3 eurot, mis on kantud seoses kinnistusraamatust väljavõtte saamisega on põhjendatud menetluskulu

§ 143p 2 alusel.

Eelnevast tulenevalt mõistab kohus menetluskulud asjast puudutatud isikult välja 293 euro ulatuses. Avaldaja taotlusel ning juhindudes

§ 177

lg-st 4 märgib kohus lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Šabarova kohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.