Obsah (8)

§ 477§ 368§ 5§ 439§ 230§ 173§ 172§ 174

2-22-10057 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Tsiviilasja number 2-22-10057 Lahendi tegemise aeg ja koht 28. veebruar 2025, Narva Kohtunik Aarne Lõhmus Kohtuasi L S avaldus Narva linn, Madise tn 1, Madis

) § 613 lg 1 p 1 alusel lahendab kohus hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõude, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (edaspidi KrtS) § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks.

§ 477

lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Antud tsiviilasja puhul on tegemist hagita menetlusega, kus avaldaja soovib tuvastada, et tal puudub võlgnevus korteriühistu ees. Korteriühistu on tunnistanud osa nõudest ning ülejäänud osas peab nõuet põhjendamatuks ja palub menetluse lõpetada. Kohus ei nõustu puudutatud isiku väitega, et menetlus käesolevas tsiviilasjas kuulub lõpetamisele kuna lõppseisukoha esitamise momendil puudub avaldajal võlgnevus puudutatud isiku ees. Asjaolu, et korteriühistu tunnistab osa nõudest, ei vabasta kohut kohustusest kontrollida kogu nõude põhjendatust. Kohus peab veenduma, et avaldaja nõue võlgnevuse puudumise kohta on põhjendatud kogu ulatuses, sõltumata sellest, et korteriühistu on osa nõudest tunnistanud. See on eriti oluline, kuna tegemist on hagita menetluses tuvastamisnõudega, mis puudutab võlasuhte olemasolu või selle puudumist. 5 2-22-10057 Seega tuleb kohtul lahendada asi sisuliselt kogu nõude ulatuses, hoolimata sellest, et puudutatud isik on osa nõudest tunnistanud. Kohus peab kontrollima kõiki asjaolusid ja andma hinnangu kogu võlgnevuse olemasolu või puudumise kohta. KrtS § 40 lg 3 kohaselt võib korteriomanik keelduda kandmast kulusid, millega ta ei ole nõustunud, kui nende kandmise nõudmine temalt oleks vastuolus hea usu põhimõttega.

§ 368

lg 1 järgi võib esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui selleks on õiguslik huvi. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 2 lg 1 kohaselt on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Avaldaja palub tunnistada, et avaldaja ei ole

1. juuli 2022 seisuga tsiviilasjas nr 2-20-16707 puudutatud isikule võlgu kohtukulude eest summas 796,68 eurot. Hiljem teatas avaldaja kohtule, et tal puudub
2. oktoobri 2022 seisuga võlgnevus puudutatud isiku ees. Avaldaja ei tunnista puudutatud isiku teatises 29/20228 märgitud 31.08.2022 seisuga võlga 528,68 eurot. Samuti ei saa avaldaja aru, miks puudutatud isik on märkinud samas teatises maksmisele kuuluva summa 100,78 eurot, kusjuures augustikuu kogukulu on 82,10 eurot. Lõppseisukohas palub avaldajа kohtul tuvastada, et avaldajal puudus võlgnevus puudutatud isiku ees seisuga
3. september 2022 ning käesoleval ajal avaldajal on ettemaks puudutatud isiku ees 19,80 euro (18,68 + viivis) suuruses seisuga
4. detsember
5. Puudutatud isik tunnistas, et teatises 29/20215 oli valesti märgitud avaldaja poolt tasumisele kuuluv summa juriidiliste teenuste eest. Juriidiliste teenuste suurus pidi olema 30 euro võrra vähem. Õige summa on 268 eurot. Puudutatud isik tunnistas, et teatisse 29/20225 on ekslikult kantud summa juriidiliste teenuste eest suuruses 480 eurot. Juba septembris 2022 esitas puudutatud isik avaldajale korrigeeritud teatise 29/20228, milles on debiteeritud juriidilised teenused suuruses 510 eurot. Puudutatud isik ei nõustunud, et 268 eurot oli avaldajale arvestatud alusetult. See summa on avaldajalt puudutatud isiku kasuks väljamõistetud menetluskulud tsiviilasjas nr 2-20-
6. Ülejäänud summa osas, s.o 18,68 eurot (798,68–510–268) on avaldaja nõue ka ebaselge ja alusetu. Avaldaja ei ole põhjendanud ega tõendanud oma nõuet antud summa osas. KrtS § 12 lg 2 kohaselt peavad korteriomanikud omavahelistes suhetes, samuti suhetes korteriühistuga järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. VÕS § 6 sätestab samuti hea usu põhimõtte järgimise kohustuse. Puudutatud isik leiab, et juhul kui avaldaja avastas korteriühistu teatistes tehtud vead, oleks olnud mõistlik pöörduda korteriühistu poole teatise summa vaidlustamiseks. Avaldaja käitumine (s.o kohtule avalduse esitamine) on pahauskne korteriühistu ja korteriühistu liikmete suhtes. Avaldus oli kohtule esitatud alusetult. Poolte vahel tekkinud lahkarvamusi oli võimalik lahendada kohtuväliselt, kuid avaldaja seda ei proovinud teha. Avaldaja leiab, et puudutatud isik ei järgi avaldaja suhtes hea usu põhimõtet. Tõele ei vasta puudutatud isiku esindaja väide, et menetluskulude suuruse määramisel oli makseteatistes lihtsalt viga. Avaldaja teavitab kohut, et avaldaja juhtis
7. aasta juunikuus puudutatud isiku tähelepanu asjaolule, et teatises 29/20215 on märgitud ebaõigesti summa 298 eurot, kuna kohus oma
8. mai 2021 otsusega määras asjas nr 2-20-16707 menetluskulud summas 178 eurot. Puudutatud isik vastas avaldajale, et antud asjas on tegelik menetluskulu summas 298 eurot. 6 2-22-10057 Kohus tuvastas, et avaldaja vastusele lisatud
9. juuni 2021 määruskaebuse kohaselt (Viru Maakohtu
10. mai 2021 kohtumääruse peale tsiviilajas nr 2-20-16707) „kaebuse esitaja pöörab kohtu tähelepanu korduvale vastustaja pahauskse käitumisele: Kohus
11. mai 2021 kohtumääruses määras mõista kaebuse esitajalt välja 178 eurot, aga vastustaja 29/20215 makseteates jooksva makse tasumise kohta juuni kuus märgib kaebuse esitajale summat juriidiliste teenuste ja riigilõivu tasumiseks 298 euro (lisa 7). Kaebuse esitaja leiab, et vastustaja kaebuse esitaja suhtes käitud pahauskselt“ (dtl. 55). Määruskaebus oli toimetatud kätte tsiviilajas nr 2-20-16707 korteriühistu lepingulisele esindajale. Kohus leiab, et valearve esitamine võib olla vastuolus hea usu põhimõttega, mida peavad järgima nii korteriühistu kui korteriomanikud omavahelistes suhetes (KrtS § 12 lg 2 ja VÕS § 6). Kui korteriühistu on esitanud korteriomanikule valearve, on korteriomanikul mitu võimalikku õiguskaitsevahendit: 1) Esmalt on korteriomanikul õigus nõuda õiget teavet ja dokumentidega tutvumist KrtS § 45 lg 1 alusel. See võimaldab korteriomanikul kontrollida arve õigsust ja selle aluseks olevaid dokumente. 2) Kui valearve tähendab, et korteriomanikult nõutakse suuremat summat kui õiguspärane: korteriomanik võib alandada hinda VÕS § 112 alusel, tehes vastava avalduse korteriühistule; kui korteriomanik on juba tasunud suurema summa, võib ta nõuda ülemäära makstu tagastamist (VÕS § 112 lg 3). Oluline on, et korteriomanik reageeriks valearve saamisele mõistliku aja jooksul ja teavitaks korteriühistut probleemist. Kohus leiab, et nii korteriühistu kui korteriomanik ei järginud korrapäraselt hea usu põhimõtet omavahelises suhtes kuna korteriühistu teatises oli valesti märgitud avaldaja poolt tasumisele kuuluv summa (mida puudutatud isik ise hiljem tunnistas) ning et korteriomanik ei nõudnud otse korteriühistult mõistliku aja jooksul õiget teavet vaid ainult esitas vastuväite korteriühistule vale summa kohta määruskaebuse menetluse raames. Kuna kohustuslik kohtueelne menetlus puudub eelnimetatud vaidluse osas, leiab kohus, et avaldajal on õigus pöörduda enda õiguste kaitseks kohtusse ja seega ei ole tegemist alusetu avaldusega. Kohus tuvastas, et juunis 2021 oli korteriühistu poolt esitatud avaldajale tasumiseks korteriühistu arve, s.o teatis 29/
12. Avaldajale oli arvestatud tasumiseks sh teenus nimega „juriidilised teenused, riigilõiv“ suuruses 298 eurot (dtl. 16). Antud teenus oli avaldajale arvestatud seoses puudutatud isiku poolt tsiviilasjas nr 2-20-16707 kantud menetluskuludega. Tsiviilasi nr 2-20-16707 on juba lõpetatud. Viru Maakohtu
13. mai 2021 kohtumäärus ja Tartu Ringkonnakohtu
14. mai 2022 kohtumäärus jõustusid
15. mail
16. Tsiviilasjas nr 220-16707 tehtud kohtulahendite alusel oli avaldaja kohustatud hüvitama puudutatud isikule menetluskulud suuruses 268 eurot, s.o maakohtus 178 eurot (dtl. 6) ja ringkonnakohtus 90 eurot (dtl. 10). Seega teatises 29/20215 oli valesti märgitud avaldaja poolt tasumisele kuuluv summa juriidiliste teenuste eest. Juriidiliste teenuste suurus pidi olema 30 euro võrra vähem. Õige summa on 268 eurot. Kohus tuvastas, et juunis 2022 oli puudutatud isiku poolt esitatud avaldajale tasumiseks korteriühistu arve, s.o maikuu teatis 29/
17. Avaldajale oli arvestatud tasumiseks sh teenus nimega „juriidilised teenused, riigilõiv“ suuruses 480 eurot (dtl. 17). Antud teenus oli 7 2-22-10057 avaldajale arvestatud seoses puudutatud isiku poolt tsiviilasjas nr 2-21-10232 kantud menetluskuludega. Tsiviilasjas nr 2-21-10232 on läbivaatamisel avaldaja avaldus puudutatud isiku vastu 28.04.2021 üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks või alternatiivselt kehtetuks tunnistamiseks. Tsiviilasi nr 2-21-10232 on veel Viru Maakohtu menetluses. Puudutatud isik tunnistas, et teatisse 29/20225 on ekslikult kantud summa juriidiliste teenuste eest suuruses 480 eurot. Seega teatises 29/20225 oli valesti märgitud avaldaja poolt tasumisele kuuluv summa juriidiliste teenuste eest. Arvestades seda oli ka juunikuu teatises 29/20226 valesti märgitud avaldaja poolt tasumisele kuuluv võlgnevus seisuga
18. juuni 2022 (dtl. 17). Avaldajal puudub kohustus tasuda korteriühistule 480 eurot juriidiliste teenuste eest. Võlgnevuse puudumise tuvastamise avalduse puhul on tegemist negatiivse tuvastushagiga/avaldusega, mille eesmärk on tuvastada, et avaldaja ja puudutatud isiku vahel puudub võlasuhe või et avaldajal ei ole puudutatud isiku ees mingit konkreetset kohustust. Käesoleval juhul on tõendamist leidnud, et avaldajal ei ole korteriühistu ees kohustust summas 510 eurot, s.o teatises 29/20215 on alusetu summa suurus 30 eurot ja teatises 29/20225 on alusetu summa suurus 480 eurot.

§ 477

lg 5 kohaselt ei ole kohus hagita menetluses seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. Erinevalt hagimenetlusest, kus kehtib dispositiivsuse põhimõte (

§ 5

lg 1) ja kohus ei või ületada nõude piire (

§ 439), on hagita menetluses kohtul laiem diskretsioon.

Kohus leiab, et võlgnevuse puudumise tuvastamisel tuleb lähtuda vaidlustatud võlateatisest ja s.o

1. aasta juunikuu teatises nr 29/20226 märgitud võlgnevuse
2. juuni 2022 seisust aga mitte avaldaja poolt taotletud
3. juuli 2022 seisust, kuna avaldaja arvates on korteriühistu esitanud avaldajale võlanõue (s.o
4. aasta juunikuu teatises nr 29/20226 märgitud võlgnevuse
5. juuni 2022 seisuga), mida avaldaja peab alusetuks. Seega tuleb lugeda tuvastatuks, et
6. juuni 2022 seisuga puudub avaldajal puudutatud isiku ees
7. aasta juunikuu teatises nr 29/20226 märgitud võlgnevus 510 euro osas. Kohus tuvastas, et puudutatud isik tunnistas avaldaja avaldust suuruses 510 eurot (s.o teatises 29/20215 on alusetu summa suurus 30 eurot ja teatises 29/20225 on alusetu summa suurus 480 eurot) ning tegi seoses sellega vajalikud ümberarvestused. Septembris 2022 esitas puudutatud isik avaldajale korrigeeritud teatise 29/20228, milles on debiteeritud juriidilised teenused suuruses 510 eurot (dtl. 47). Avaldaja teatas ka kohtule, et tal puudub
8. oktoobri 2022 seisuga võlgnevus puudutatud isiku ees. Kohus tuvastas eelnevalt, et õige summa peab olema 268 eurot. Avaldaja palub selles osas ka tuvastada võlgnevuse puudumist
9. juuli 2022 seisuga. Võlgnevuse puudumise tuvastamise avalduse puhul on tegemist negatiivse tuvastushagiga/avaldusega, mille eesmärk on tuvastada, et avaldaja ja puudutatud isiku vahel puudub võlasuhe või et avaldajal ei ole puudutatud isiku ees mingit konkreetset kohustust. Kohus tuvastas, et juriidilised teenused suuruses 268 eurot olid avaldaja poolt puudutatud isikule tasutud ainult
10. juulil 2022 (dtl. 15), s.o pärast avaldajale arve esitamist. Tegemist oli 8 2-22-10057 põhjendatud nõudega korteriühistu poolt (see summa on avaldajalt puudutatud isiku kasuks väljamõistetud menetluskulud tsiviilasjas nr 2-20-16707, vt. dtl. 6 ja 10). Järelikult oli avaldaja ja puudutatud isiku vahel võlasuhe ning avaldajal oli puudutatud isiku ees kohustus arve esitamise ajal. Menetlusosalised avaldasid kohtule, et lõppseisukohtade esitamise momendil puudub avaldajal võlgnevus puudutatud isiku ees. Arvestades seda leiab kohus, et selles osas ei pea kohus eraldi tuvastama võlgnevuse puudumist. Selles osas tuleb avaldus jätta rahuldamata. Hiljem teatas avaldaja kohtule, et ta ei tunnista puudutatud isiku teatises 29/20228 märgitud 31.08.2022 seisuga võlga 528,68 eurot. Samuti ei saa avaldaja aru, miks puudutatud isik on märkinud samas teatises maksmisele kuuluva summa 100,78 eurot, kusjuures augustikuu kogukulu on 82,10 eurot. Lõppseisukohas palub avaldajа kohtul tuvastada, et avaldajal puudus võlgnevus puudutatud isiku ees seisuga
11. september 2022 ning käesoleval ajal avaldajal on ettemaks puudutatud isiku ees 19,80 euro (18,68 + viivis) suuruses seisuga
12. detsember
13. Puudutatud isik leidis, et ülejäänud summa osas, s.o 18,68 eurot (798,68–510–268) on avaldaja nõue ka ebaselge ja alusetu. Avaldaja ei ole põhjendanud ega tõendanud oma nõuet antud summa osas. Kohus tuvastas, et augustis 2022 oli korteriühistu poolt esitatud avaldajale tasumiseks korteriühistu arve, s.o teatis 29/20228 (dtl. 105). Teatise kohaselt kuulub tasumisele kokku 100,78 eurot. Kohus kontrollis korteriühistu arvestuse õigsust. Teatise kohaselt peab avaldaja maksma korteriühistule teenuste eest augusti kuus 82,10 eurot (23,22+0,65+ +19,58+10,90+1,45+23,22+3,08). Samal ajal on avaldajal
14. augusti 2022 seisuga võlgnevus summas 528,68 eurot ning samas teatises on debiteeritud (võetud maha) juriidilised teenused suuruses 510 eurot. Seega kuulub tasumisele kokku 100,78 eurot (528,68-510+82,10). Kohus leiab, et korteriühistu arvestus on õige. Kohus selgitab, et kuigi korteriomaniku poolt esitatud avalduse lahendamine korteriühistu vastu toimub hagita menetluses, on tegemist hagimenetlusele sarnase menetlusega ja siin tuleb jaatada poolte kohustust oma väiteid

§ 230

lg 1 järgi tõendada (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 04.09.2020 lahend tsiviilasjas nr 2-19-106823 p 42). Kohus leiab, et avaldaja ei ole tõendanud asjaolu, et korteriühistu arve (s.o teatis 29/20228) lõplik summa peaks olema 82,10 eurot. Avaldaja ei ole tõendanud asjaolu, et korteriühistu on valesti arvestanud avaldaja poolt korteriühistule teenuste eest augusti kuus makstud summa. Kohus märgib, et ainuüksi asjaolu, et avaldaja ei saa aru, miks puudutatud isik on märkinud samas teatises maksmisele kuuluva summa 100,78 eurot aga mitte 82,10 eurot ja et puudutatud isik valesti märkis tasumisele kuuluva summa, ei tõenda vastupidist. Kohus leiab, et avaldus tõendamatuse tõttu selles osas tuleb jätta rahuldamata. Kokkuvõttes leiab kohus, et avaldus tuleb rahuldada osaliselt ning tuleb lugeda tuvastatuks, et 30. juuni 2022 seisuga puudub avaldajal puudutatud isiku ees 2022. aasta juunikuu teatises nr 29/20226 märgitud võlgnevus 510 euro osas. 9 2-22-10057 Menetluskulude jaotus Tulenevalt

§ 173

lg 1 ls-st 1 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Avaldaja leiab, et antud asjas kohtukulud peaks puudutatud isik kandma. Puudutatud isik on seisukohal, et poolte menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda.

§ 172lg 1 kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse.

Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kohus leiab, et käesolevas kohtuvaidluses, kus avaldaja avaldus rahuldati osaliselt ja korteriühistu tunnistas osaliselt avaldaja nõuet, on õiglane jätta menetluskulud menetlusosaliste enda kanda kuna mõlemad menetlusosalised on osaliselt saavutanud oma eesmärgi: korteriühistu on tunnistanud osaliselt avaldaja nõuet, mis näitab, et vaidlus ei olnud täielikult põhjendamatu ning avaldus rahuldati osaliselt, mis viitab sellele, et mõlemal poolel oli oma osas õigus. Seega, lähtudes

§ 172

lg 1 antud kaalutlusõigusest tuleb jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Kooskõlas

§ 174lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.

Menetluskulude rahaline kindlaksmääramine ei ole vajalik, kuna kohus jättis menetlusosaliste menetluskulud menetlusosaliste endi kanda ning menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud puuduvad. /allkirjastatud digitaalselt/ Aarne Lõhmus Kohtunik 10