KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadri Sullin Otsuse tegemise aeg ja koht 20. jaanuar 2025. a, Tallinn Haldusasja number 3-24-1502 Haldusasi B.Y kaebus Kohila Valla
§ 165lg 2 alusel.
Vastuseks kaebusele selgitab kohus täiendavalt järgnevat. 6. Kaebaja saab pöörduda kohtusse üksnes oma subjektiivsete õiguste kaitseks (
§ 44lg 1, PS § 15 lg 1).
Seega ei oma asjas tähtsust, kas talumiskohustuse kasuks räägib ka mõni oluline avalik huvi. Kaebajal ei ole seadusest tulenevat õigust sellise avaliku huvi kaitseks kohtusse pöördumiseks (
§ 44lg 2).
Samuti ei saa kaebaja kaitsta Elektrilevi OÜ õiguseid, kes ei ole oma õiguste kaitseks kohtusse pöördunud. Kohtumenetluses ei ole seatud selget piiri, millisest hetkest muutub piirkonnas elavate inimeste erahuvi avalikuks huviks. Riigikohus on otsuses nr 3-20-1280 leidnud, et kui tänavat kasutab liiklemiseks keskmiselt 200 autot, saab kasutusvajadusest ja -intensiivsusest järeldada avalikku huvi elurajoonile juurdepääsutee küsimuse lahendamiseks (p 10.1). Käesolevas asjas on soovitud sundvalduse seadmist ühe kinnistu teenindamiseks, mis on ilmseks erahuviks. Kaebaja huvi Siksaki kinnistul puhata või kinnistut majandada ei ole avalikuks huviks. 7. Kohus leiab, et kaebaja on kinnistule võimaliku arendamise sooviga asunud tegutsema vales järjestuses, s.o üksikult üldisele. Kinnistule ehitiste ehitamise võimalus otsustakse üldisemal tasemel planeeringutega (erandjuhtudel ka projekteerimistingimustega) ning seejärel ehituslubade ja kasutuslubadega. PlanS § 126 lg 1 p 20 sätestab, et detailplaneeringule märgitakse avalikes huvides omandamise, sealhulgas sundvõõrandamise, või sundvalduse seadmise vajadus. Ka on võimalik sundvõõrandamine või sundvalduse seadmise vajadus otsustada projekteerimistingimuste raames (EhS § 26 lg 5). Täiendavalt seab KAHOS § 5 lg 2 kinnistu omaniku nõusolekuta sundvalduse seadmise tingimuseks planeeringu koostamise või projekteerimistingimuste andmise. Riigikohus selgitas 30.12.2024 otsuses nr 3-20-2291, et juba planeerimismenetluses tehakse esialgne kaalumine sundvalduse seadmist õigustava avaliku huvi ja muude õiguste ning huvide vahel (p 13). EhS § 83 lg-t 2 tuleb tõlgendada nii, et projekteerimistingimused ei ole nõutavad liini ja elektripaigaldise ehitamiseks juhul, kui nende ehitamise näeb ette detailplaneering või riigi või kohaliku omavalitsuse eriplaneering (p 16). 3
(5)- Täiendavalt kinnitab planeeringu koostamise vajadust see, et Siksaki kinnistule mistahes ehitiste rajamiseks on vajalik vähendada ehituskeeluvööndit, mille ala on toodud kaardil dtl
- LKS § 38 lg 3 kohaselt on ranna või kalda ehituskeeluvööndis on uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud. Kinnistul puudub ka olemasolev elamu, mille tarbeks oleks võimalik rajada tehnovõrk või -rajatis (LKS § 38 lg 4 p 9). Sadamaehitist või veeliiklusrajatist on võimalik kinnistule ehitada üksnes planeeringu alusel (LKS § 38 lg 5 p 2). Seega Siksaki kinnistule mistahes viisil hoonestamiseks või rajatiste ehitamiseks on vajalik planeeringu kehtestamine. Planeeringuga või erandjuhul projekteerimistingimustega koos on võimalik otsustada ka sundvalduse seadmine.
- Kaebaja on tuginenud sellele, et LKS § 38 lg 4 p 8 sätestab, et ranna ja kalda ehituskeeld ei laiene maakaabelliinile. AÕS § 1581 lg 2 sätestab, et sama paragrahvi lõikes 1 sätestatud avalikes huvides vajaliku tehnovõrgu ja -rajatise talumiskohustust ei ole isikul juhul, kui tehnovõrgust või -rajatisest tulenev kitsendus kinnisasja omanikule on oluliselt suurem kui avalik huvi tehnovõrgu või -rajatise vastu või tehnovõrguga liituda soovija huvi tehnovõrguga liitumise vastu ja on olemas võimalus ehitada tehnovõrk või -rajatis nii, et teise kinnisasja omanik ei satu samaväärsesse või halvemasse olukorda. Kohus leiab, et tehnovõrguga liituja soovija (kaebaja) huvi tuleb hinnata analoogia korras AÕS § 158 lg 1 alusel ehk kinnisasja omanik on kohustatud taluma tema kinnisasjal tehnovõrke ja -rajatisi, kui need on teiste kinnisasjade eesmärgipäraseks kasutamiseks või majandamiseks vajalikud. Seetõttu nõustub kohus vastustaja ja kolmandate isikutega, et maakaabelliini rajamist ja selle kasutaja kasuks sundvalduse seadmist ei saa vaadelda eraldiseisvalt Siksaki kinnistu kasutusvõimalustest. Eesmärgipäratu on kolmandate isikute kinnistu koormamine rajatisega, mida Siksaki kinnistut eesmärgipäraselt, hetkel kehtivaid piiranguid arvestades kasutades vaja ei ole. Ainuüksi kinnistul parkimine, sh haagissuvilaga, või kinnistu hooldamine elektriliste tööriistadega ei nõua tingimata maakaabelliini rajamist. Kohus nõustub ka Keskkonnaameti kirjas avaldatust (dtl 53) nähtuvaga, et ehituskeeluvööndisse on võimalik rajada maakaabelliini, kuid mitte muid elektripaigaldisi ilma ehituskeeluvööndit vähendamata. Normi eesmärgiks on seega võimaldada kinnistuid läbivate maa-aluste kaablite paigaldamist, küll aga mitte sama kinnistu elektrivõrku ühendamist ilma ehituskeeluvööndit vähendamata ja ehitus-õigusliku aluseta (planeering, ehitusluba vms). Elektrivõrgu eskiisil on mh märgitud, et projekteeritakse liitumiskilpi (dtl 79).
- Menetlusosalised ei vaidle selle üle, et kaebajat ei kuulatud sundvalduse taotluse menetlemise käigus ära. Samas tuleb arvestada menetluse käigus arvestatavaid asjaolusid, milleks on AÕS § 158 1 lg 2 kohaselt ühelt poolt ennekõike avalik huvi tehnovõrgu või -rajatise vastu (vt ka paragrahvi pealkiri – „Avalikes huvides…“), mida esindab taotleja (Elektrilevi OÜ), ja teiselt poolt talumiskohustusega isikule tekkivad piirangud. Viimase osas tuli ära kuulata kolmandad isikud. Seega ei näe õigusnorm ette, et tingimata tuleks kaasata piirangut sooviva kinnistu omanik, et too saaks selgitada oma erahuvi. Sellise erahuvi kaalumine saab ja peabki toimuma planeeringumenetluses.
- Ka juhul, kui möönda seda, et kaebaja tulnuks haldusmenetluse käigus ära kuulata, ei ole käesoleval juhul tegemist rikkumisega, mis tooks kaasa haldusakti tühistamise. Vastustaja on proovinud kaebaja eesmärki elektriliitumise saamiseks haldusmenetluses välja selgitada (27.04.2023 kiri, dtl 38, p 3) ning taotleja on sellele vastanud (dtl 37). 4
(5)Vastustaja on õigustatult lähtunud sellest, mil viisil on võimalik kinnistut eesmärgipäraselt kasutada ning leidnud, et kehtivaid piiranguid arvestades ei õigusta kinnistu eesmärgipärane kasutamine kolmandatele isikutele talumiskohustuse seadmist. Sundvalduse taotlejale teadaolevas lähteülesandes on kirjas eesmärgina eramaja (dtl 37) ning vastustaja on õigustatult lähtunud sellest, et sellise elektri tarbimiskoha ehitamine kinnistule ei ole kehtivaid piiranguid arvestades võimalik. Kaebaja põhjendus, et ta on juba teinud lepingulises suhtes Elektrilevi OÜ-ga kulutusi ja võtnud kohustusi, ei too ilmselgelt kaasa seda, et kaebaja poolt lepingu sõlmimise tõttu tekiks kolmandatel isikutel kohustus tehnorajatist taluda. Tegemist oli kaebaja riskiga, kui kaebaja otsustas esmalt leppida kokku tehnorajatiste ehitamises selle asemel, et taotleda ehitusõigust, sh planeerimismenetluse algatamist. 12. Kohus jätab kokkuvõttes kaebuse rahuldamata, kuna vaidlustatud haldusakt on õiguspärane. Kuna kolmandad isikud ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud, jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda (
§ 108lg-d 1 ja 8). (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Sullin 5
(5)