Obsah (7)

§ 36§ 55§ 24§ 3§ 6§ 7§ 4

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Triin Uusen-Nacke, Anneli Alekand, Andra Pärsimägi Otsuse tegemise aeg ja koht 30. jaanuar 2025, Tartu Tsiviilasja number 2-23

) § 55 alusel kostjale

1. juunil 2022 tagasinõude kahju hüvitamiseks, mis tuli tasuda hiljemalt
2. juuliks
3. Kostja ei ole kahju hüvitanud. Vastuseks kostja vastuväidetele leidis hageja, et kostja kahju hüvitamise kohustus ei sõltu sellest, kas sõiduki kasutamine on seaduslik või mitte, ega ka sellest, milline oli sõiduki kasutamise alus või kes sõidukit kasutas. Kostja väide, et sõiduk oli tema valdusest väljunud tahtevastaselt, on paljasõnaline. Sõiduk Nissan Primera ei olnud liiklusõnnetuse põhjustamise ajal liiklusregistrist kustutatud ning kostja ei olnud ka liiklusregistrile vastavat taotlust esitanud. Järelikult kehtis sõiduki suhtes kindlustuskohustus. Sõidukiga osaleti liikluses ning sellega põhjustati kindlustusjuhtum.

§ 36

lg 2 kohaselt kaheteistkümne kalendrikuu jooksul pärast lepingu lõppemist peab kahju põhjustaja viimase lepingu järgne kindlustusandja või kahjustatud isiku kindlustusandja kahjustatud isikule kahju hüvitama, kui kahju põhjustaja ei pidanud kinni käesoleva seaduse § 3 lõikes 2 sätestatud sõidukiga liikluses osalemise keelust ja sõidukiga põhjustati kahju. Tagasinõue on võimalik esitada vaid isiku vastu, kes vastutab kindlustuskohustuse täitmise eest ehk käesoleval juhul kostja vastu. 2. Kostja vaidles hagile vastu samade põhjendustega, mis olid esitatud vastuseks hageja tagasinõudele ja palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Kostja ei kasutanud sõidukit liikluses ega andnud sõiduki kolmandatele isikutele liikluses kasutamiseks. Liiklusõnnetuses osalenud sõiduk oli kostja valdusest väljunud kostja tahte vastaselt, mille kohta on kostja Soome politseile teinud kuriteo avalduse. Kostja leidis, et 2

§-st 55 tuleneva regressinõude maksmapanek isiku vastu, kellele kuuluv sõiduk väljus omaniku valdusest omaniku tahte vastaselt, ei ole kooskõlas mõistlikkuse ega hea usu põhimõttega. Kostja hinnangul tuleb

§ 55

sisu tõlgendada koosmõjus VÕS §-dega 6 ja 7 sisuga ning arvestades, et regressinõue on iseenesest kaalutlusnõue, st kindlustusandjal ei ole kohustust regressinõude esitamiseks. Kostja ei nõustunud

§ 55

sisu tõlgendamisega, et sõiduki omanik kui kindlustuskohustusega isik vastutab tekitatud liikluskahju eest igal juhul, sh juhul, kui sõiduk on tema valdusest väljunud ebaseaduslikult. MAAKOHTU LAHEND

1. Viru Maakohus jättis
2. detsembri 2023 otsusega hagi rahuldamata ja poolte menetluskulud nende endi kanda. Maakohus nõustus hagejaga, et liikluses ei tohi kasutada kindlustuskohustusega hõlmatud sõidukit, millel ei ole kohustuslikku liikluskindlustust või automaatset liikluskindlustust ning kostja jättis kindlustuskohustus täitmata. Samas leidis maakohus, et kindlustuskohustuse täitmata jätmine ja liikluskindlustuseta sõiduki liikluses osalemine iseenesest ei ole piisavateks asjaoludeks kostja tsiviilvastutuse kohaldamiseks. Maakohtu hinnangul kahju hüvitamiseks

§ 55

alusel peab mitte ainult kindlustusjuhtum toimuma 12 kalendrikuu jooksul pärast lepingu lõppemist, vaid peab lisatingimusena rikkuma ka sõidukiga liikluses osalemise keeldu. Maakohus tuvastas, et Soome Vabariigi Ida-Uusimaa Prefektuuri

1. juuli 2022 tõendi kohaselt esitas kostja samal päeval politseile teate, et
2. novembril 2021 aadressil XXXXXXXX, ärandas Vasilijs Bogdanovs kostja sõiduauto Nissan Primera ja tegi sellega avarii. Kostja on avaldanud samas teates politseile, et tal puudub teave, millal isik sõiduki ärandas ja kui palju ta enne avarii tegemist sellega sõitis ning märkis, et sõiduki ärandanud isikul ei olnud õigust sõiduautot kasutada. Veateate tõttu võttis kostja
3. novembril 2021 sõiduki arvelt maha, kuid ei olnud sel hetkel sõiduki ärandamisest veel teadlik. Kostjale kuulub mitmeid autosid. Kostja sai talle kuuluva sõiduautoga tehtud avariist teada alles siis, kui tema kindlustusselts temaga ühendust võttis. Maakohus tegi järelduse, et kahju tekitati kolmanda isiku poolt kostjale kuuluva sõiduki võtmete varguse ja sõiduki omavolilise kasutamise käigus ehk karistusseadustiku (KarS) § 199 lg 1 ja § 215 lg 1 sätestatud kuritegude toime panemisega. Maakohtu hinnangul näeb

kahju hüvitamise võimalusena ennekõike ette nõude esitamist kahju põhjustanud isiku vastu (nt

§ 24teine lause).

Käesoleval juhul on kindlustamata sõidukiga liikluses osalenud ja kolmandale isikule kahju tekitanud mitte sõiduki omanik, vaid sõiduki ärandanud isik. Maakohus leidis, et kuna sõidukit kasutas kolmas isik, siis ei ole kostja

§ 3lg-s 2 sätestatud kindlustamata sõiduki liikluses kasutamise keeldu rikkunud.

Maakohus leidis, et sõiduki ärandamise korral ei ole võimalik liikluses osalemise keelu rikkumist ette heita sõiduki omanikule, sest keelu rikkujaks sellises situatsioonis on sõiduki ärandaja. Maakohtu arvates käesoleval juhul kostja vastutaks kahju tekkimise/tekitamise eest üksnes siis, kui oleks tuvastatud, et sõiduki ärandamist ei ole toimunud ja sõiduk osales liikluses kostja nõusolekul. Olukorras, kus hageja nõuab kolmanda isiku poolt kuriteo toime panemisega tekitatud kahju hüvitamist sõiduki omanikult põhjusel, et kostja oleks pidanud sõiduki võimaliku ärandamist ette nägema ja sõiduki sisuliselt ärandamise vastu kohustusliku liikluskindlustuse lepingu sõlmimisega kindlustama, ei ole hageja käitumine hea usu põhimõttega kooskõlas. 3 Kui kostjale kulunud sõiduki suhtes oleks sõlmitud kohustuslik liikluskindlustuse leping ja kindlustatud sõiduki juht, kes ei ole sõiduki omanik, liiklusõnnetuses hukuks, siis kindlustusandjal sõidukiga tekitatud kahju hüvitamise nõudeõigust sõiduki omaniku vastu ei tekiks. Ka juhul kui kindlustamata sõiduki omanikust juht hukub sündmuskohal, ei teki kindlustusandjal kolmandate isikute vastu kahju nõudmise õigust. Lisaks peab kohus solidaarvastutuse kohaldamiseks hindama, millised kahju hüvitamise võimalused solidaarvõlgnikul teine teise solidaarvõlgniku vastu tekkivad. Kahju põhjustaja hukkumise tõttu ei ole kostjal võimalik kahju tekitaja vastu esitada nõuet, mille hüvitamist praeguses olukorras hageja kostjalt nõuab. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 4. Hageja esitas 10. jaanuaril 2024 maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada või alternatiivselt saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Hageja leiab, et maakohus on valesti kohaldanud

§ 55

, mille eelduseks ei ole asjaolu, et sõidukit oleks pidanud kasutama ja liiklusõnnetuse põhjustama kindlustuskohustusega isik ise. Kohutupraktikas on korduvalt leitud, et kindlustusandjal on tagasinõudeõigus

§ 55

alusel kindlustuskohustusega isiku vastu sõltumata sellest, et liiklusõnnetuse põhjustas keegi teine, mistõttu maakohtu lahend on senise kohtupraktikaga vastuolus.

eelnõu seletuskirjast nähtub, et seadusandja soovis liikluskindlustuse kohustuse määratlemisel lähtuda liiklusregistri kannetest. Registri kanded ei loo sõiduki omandiõigust, kuid need võivad tekitada liikluskindlustuse kohustuse sõltumata omandiõigusest. Kohutupraktikas on korduvalt leitud, et selline regulatsioon ei ole hea usu põhimõttega vastuolus. Kostja vastutuse tekkimiseks piisab, et on põhjuslik seos vaidlusaluse sõiduki liikluses osalemise ja kahju tekkimise vahel. Hageja ei nõustu maakohtuga, et asjas kohalduks

§ 24teine lause, kuna hageja ei ole kahjustatud isikuks.

Vale on maakohtu järeldus, et liiklusõnnetuse põhjustanud isik ärandas sõiduki. Asjaolu, et kostja on esitanud Soome politseile süüteoteate, seda ei tõenda ning kostja loobus nimetatud asjaolu ka kohutuistungil vande alla kinnitamast. Kostja selgitus ei ole tõendiks ning kostja väide, et ta kahju põhjustajat ei tunne, on paljasõnaline. Vale on ka maakohtu järeldus, et kahju tekitati KarS § 199 lg 1 ja § 215 lg 1 sätestatud kuritegude toime panemisega, kuna Soomes KarS ei kohaldu. Maakohus ei ole asja lahendamisel tuginenud esitatud tõenditele. Hageja ei nõustu maakohtu seisukohaga, et kostja vastutaks kahju tekkimise/tekitamise eest üksnes siis, kui oleks tuvastatud, et sõiduki ärandamist ei ole toimunud ja sõiduki liikluses osalemise keelu rikkumine on toimunud kostja nõusolekul, loal jne. Maakohus ei ole sellist seisukohta pooltega arutanud ning pole ka selge, kelle kohustus on nimetaud asjaolu tõendada. Maakohus jättis pooltele tõendamiskoormuse selgitamata. Hageja ei nõustu maakohtuga ka selles, et kui sõiduki ärandamine on tõendamata, siis oleks

§ 55alusel tagasinõude esitamine vastuolus hea usu põhimõttega.

Maakohtu seisukoht, et liiklusõnnetuse põhjustaja hukkumise tõttu ei ole kostjal võimalik kahju tekitaja vastu esitada nõuet, mille hüvitamist hageja kostjalt nõuab, on vastuolus pärimisseaduse (PärS) § 130 lg-ga l, mille kohaselt pärandi vastuvõtmisega lähevad pärijale üle kõik pärandaja õigused ja kohustused. Maakohus ei ole põhjendanud, miks ei ole kostjal võimalik esitada nõuet liiklusõnnetuse põhjustaja pärijate vastu. 5. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata ning menetluskulude hageja kanda jätmist. 4 Kostja hinnangul ei ole hea usu põhimõttega kooskõlas

§ 55

kohase tagasinõude esitamine sõiduki omaniku vastu, kui sõiduki omanik ise on otseselt ja kaudselt järginud sõiduki liikluses kasutamise keeldu, kuid sõiduk on omaniku valdusest väljunud kolmanda isiku poolt toime pandud õigusvastase teo tõttu sõiduki omaniku tahte vastaselt. Seda põhjusel, et sõiduki omanik ei saa ette näha õigusvastast valduse murdmist. Eelmärgitud põhjusel on kostja tegevuses probleemne näha sellist etteheidetavat hooletust, mida saaks seostada

§ 3lg-s 2 sätestatud keelu rikkumisega.

Kui käibes vajaliku hoolsuskohustust ei ole rikutud, on kohustust mitterikkunud poole suhtes märkimisväärse suurusega tagasinõude kohaldamine selgelt ebaõiglane. Käesoleval juhul puudub liiklusõnnetuse põhjustanud sõiduki juhi ning kostja vahel mistahes seos – isikud olid võõrad ning juhi valdus oli tekkinud ebaseaduslikult, mistõttu ei saa sõiduki juhi tegevust kuidagi üle kanda kostjale. Vastupidise tõendamise kohustus lasub hagejal. Kostja oli sõiduki hoiustanud rikke tõttu garaažis ega pidanud eeldama, et võõras isik murrab valduse ja asub sõidukit ebaseaduslikult kasutama. Sõiduki garaažis hoiustamine ilma liikluskindlustuseta on lubatud

§ 6lg 1 kohaselt.

Kostja ei saa vastutada ka liiklusõnnetuse tagajärje eest, st asjaolu eest, et sõiduki juht sai liiklusõnnetuses surma ning sel põhjusel ei ole enam võimalik isikule süüdistuse esitamine auto ärandamises. Samuti ei saa kostja vastutada Soome politsei tegevuse/tegevusetuse eest sõiduki ebaseaduslikku kasutamist puudutava kuriteo uurimata jätmisel põhjusel, et selle kuriteo toimepanemises kahtlustatav isik hukkus liiklusõnnetuses. Politseile esitatud avaldus kvalifitseerub dokumentaalseks tõendiks ning kajastab samu asjaolusid, mida kostja oleks saanud selgitada kohtus ka vande all. Seetõttu ei olnud vande all selgituste andmine maakohtus enam põhjendatud ega vajalik. Samuti ei olnud hageja maakohtus seadnud kahtluse alla politseile esitatud avalduse sisu. Kostja on seisukohal, et tõendite nappus või ärandamise fakti tagantjärele tõendamise raskus ei peaks viima selleni, et sõiduki omanikul tuleb täita ebaõiglane või ebaõiglaselt suur tagasinõue olukorras, kus tema roll ja panus tagasinõude aluseks oleva sündmuse saabumisel puudus või oli äärmiselt kaudne, piirdudes peamiselt üksnes sõiduki omanikuks olemise faktiga. Hageja nõuab, et kostja tõendaks negatiivset asjaolu – et ta pole teinud midagi, mis tõi kaasa sõiduki keelatud kasutamise. Kostja on kooskõlas Riigikohtu praktikaga oma väiteid sõiduki ärandamise kohta vähemalt põhistanud. Tagasinõude maksma panemiseks tuleks hagejal tõendada, et kostja on sõidukit hoidnud viisil, mis soodustas selle valduse ebaseaduslikku ülevõtmist ja sõiduki kasutamist. Praegusel juhul ei ole hageja selliseid tõendeid esitanud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6. Ringkonnakohus leiab, et hageja apellatsioonkaebus tuleb rahuldada ning maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 3 järgi tühistada materiaalõiguse normi vale kohaldamise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Ringkonnakohus saadab TsMS § 658 lg 1 järgi tsiviilasja uueks lahendamiseks maakohtule. Maakohtus jätkub menetlus seisundis, milles see oli enne asja läbivaatamise lõpetamist. Maakohus teeb uuesti menetlustoimingud, mis ringkonnakohtu otsuse kohaselt on ebaseaduslikud. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul arvestada käesolevas lahendis esitatud seisukohtadega õigusnormi tõlgendamisel ja kohaldamisel (TsMS § 658 lg 2). Menetluskulude jaotuse määrab kindlaks maakohus lõpplahendiga. 7. VÕS § 492 lg 1 kohaselt läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. Vastavalt

§-le 55 on kindlustusandjal õigus esitada tagasinõue isiku vastu, kes sama seaduse alusel vastutab kindlustuskohustuse täitmise eest, kui kindlustusjuhtum toimus 5 12 kalendrikuu jooksul pärast lepingu lõppemist ning ei peetud kinni seaduse

§ 3lgs 2 sätestatud sõidukiga liikluses osalemise keelust.

Nimetatud normi alusel on kindlustusandjal tagasinõudeõigus järgmistel eeldustel: isik vastutab kindlustuskohustuse täitmise eest; kindlustusjuhtum toimus 12 kuu jooksul pärast lepingu lõppemist; kinni ei peetud

§ 3lg-s 2 sätestatud sõidukiga liikluses osalemise keelust.

Eelduste täidetuse korral on kindlustusandjal tagasinõudeõigus isiku vastu, kes vastutab kindlustuskohustuse täitmise eest. 8.

§ 7

lg 1 kohaselt on kindlustuskohustus sõiduki omanikuna liiklusregistrisse kantud isikul. Puudub vaidlus, et kostja oli liiklusõnnetuse põhjustanud sõiduki Nissan Primera omanik ehk kostjal oli sõiduki kindlustuskohustus ja ta vastutab kindlustuskohustuse täitmise eest. Puudub vaidlus, et liiklusõnnetuse põhjustamise ajal puudus sõidukil Nissan Primera liikluskindlustusleping. Viimane leping, mille kostja oli sõlminud, kehtis kuni 20. juunini 2021. Seega on tõendatud, et kindlustusjuhtum toimus 12 kuu jooksul pärast lepingu lõppemist.

§ 3

lg 2 sätestab, et liikluses ei tohi kasutada kindlustuskohustusega hõlmatud sõidukit, millel ei ole kohustuslikku liikluskindlustust või automaatset liikluskindlustust (edaspidi koos liikluskindlustus). Kindlustuskohustusega hõlmatud sõidukid on nimetatud

§ 4

ning mh on selleks sõiduk, mis on registreeritud või tuleb registreerida liiklusseaduse alusel loodud liiklusregistris (v.a vanasõiduk ja võistlussõiduk, mida ei kasutata liikluses). Asjas ei ole toodud esile asjaolusid, mille põhjal saaks järeldada, et sõiduk Nissan Primera ei olnud kindlustuskohustusega sõiduk. Vaidluse all ei ole, et sõidukit kasutati liikluses (sellise kasutamise tagajärjel tekkis ka kindlustusjuhtum) ja see toimus ajal, mil sõidukil puudus kindlustus. Seega ei peetud kinni kindlustuseta sõiduki liikluses osalemise keelust. Eelnevast tulenevalt on

§ 55nõude eeldused täidetud ja hagejal on tagasinõue kostja vastu.

1. Kostja vastuväited ei ole aluseks tema vastutusest vabastamiseks. Kostja jättis Eesti sõidukite andmebaasi kantud sõiduki teise riiki, samuti jättis sõlmimata kohustusliku liikluskindlustuse lepingu. Kostja väitel on tal palju sõidukeid, kostja viibib enda väitel nii Eestis kui ka Soomes. Kostja kustutas sõiduki pärast liiklusõnnetuse toimumist registrist, seega oli kostjale teada, et kui ta ei soovi sõidukit teatud perioodil kasutada ega liiklusregistrisse kantud sõidukiga seotud kohustusi täita, sh kohustusliku liikluskindlustuse lepingu sõlmimine, saab ta sõiduki liiklusregistrist ajutiselt kustutada. Liiklusseaduse (LS) § 77 lg 7 kohaselt mootorsõiduki või selle haagise omanik või tema esindaja võib taotleda mootorsõiduki või selle haagise ajutist registrist kustutamist. Kostjale kuuluva sõiduki kohustuslik liikluskindlustus lõppes
2. juunil 2021, kostja väitel andis sõiduk veateate, kuid kostja sõidukile uut kindlustuslepingut ei sõlminud ning ei kustutanud sõidukit ka registrist. Liikluskahjujuhtum toimus enam kui 4 kuud pärast kindlustuslepingu lõppemist. Ringkonnakohus leiab, et kostja esile toodud asjaolud, et ta käis korra aastas seal, kuhu ta auto oli jätnud (dtl 50), ta ei teadnud oma sõidukist midagi ja kindlustusseltsi kahjuhüvitamise nõudest sai ta teada, et enam kui aasta tagasi oli tema sõiduk ärandatud, ei oma asjas tähtsust. Kostja vastutab

§ 55järgi.

1. Kostja esile toodud asjaolud on hageja vaidlustanud. Kui kostja tugineb nendele ka edasises menetluses, tuleb maakohtul anda pooltele võimalus oma väidete tõendamiseks. Senises menetluses on kostja piirdunud väitega, et hageja nõue on suur, kostjal on õigus nõudele oma vastuväited esitada. Maakohus saab kahju suurust piirata eelkõige VÕS § 140 alusel. 6
2. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause ja § 174 lg 6 alusel maakohtu otsustada. /allkirjastatud digitaalselt/ 7