) § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. MENETLUSE KÄIK
lg 1 sätestab, et menetlusdokumendi võib kätte toimetada ka kohtutäituri, kohtukordniku või vastavalt kohtu kodukorrale selleks pädeva muu kohtuametniku või politseiasutuse või muu riigiasutuse või kohaliku omavalitsuse või tema asutuse vahendusel, samuti muu isiku vahendusel, kellele kohus teeb kättetoimetamise ülesandeks kokkuleppel.
lg 1 sätestab, et kui menetlusdokumendi saajat ei saada tema eluruumis kätte, loetakse dokument saajale kättetoimetatuks ka kättetoimetamisega tema eluruumis elavale või perekonda teenivale vähemalt neljateistkümneaastasele isikule. 4. Hagile vastamise tähtaeg oli 20.11.2024. Kostja ei ole hagile vastanud. KOHTU SELGITUSED 5.
lg 1 järgi võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. See tähendab, et ka juhul, kui tarbijast kostja ei vasta hagiavaldusele, peab kohus omal algatusel (ex officio) kontrollima, kas nõude aluseks olev leping kehtib. Selleks saab kohus vajaduse korral anda krediidiandjale võimaluse esitada krediidi kulukuse määra või vastutustundliku laenamise põhimõtte täitmise tõendamiseks lisatõendeid (RKTKo 24.11.2023, 2-21-13098, p 26). Hageja on kohtule esitanud täiendavad selgitused ja tõendid (kostja pangakonto väljavõtted). 6.
lg 1 kohaselt võib kohus otsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid, samuti riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse seisukoha. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. 7. Kohus selgitab, et vastavalt
lg-le 41 täiendab kohus kirjeldava või põhjendava osata otsust puuduva osaga, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. Otsuse täiendamine lahendatakse kirjalikus menetluses. Teisele menetlusosalisele otsuse täiendamisest ei teatata. Kohus võib kohtuotsuse tervikuna koostada ka
Otsuse täiendamise korral puuduva osaga hakkab apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg uuesti kulgema täiendava otsuse kättetoimetamisest arvates. Täiendava otsuse korral algab ka kaja esitamise tähtaeg kulgema täiendava otsuse kättetoimetamisest.
lg 42 kohaselt kui menetlusosaline ei ole kohtule
lg-s 41 sätestatud tähtaja jooksul teatanud soovist kirjeldava ja põhjendava osata otsuse peale apellatsioonkaebust esitada, loetakse, et ta on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunud. MENETLUSKULUDE JAOTUS JA KINDLAKSMÄÄRAMINE 8.
lg-te 1 ja 2 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud.
lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. 3/4 2-24-11303 9. Arvestades hagi osalist rahuldamist, jätab kohus menetluskulud 0,42% ulatuses hageja kanda ning 99,58% ulatuses kostja kanda.
lg-st 2 tulenevalt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskuluks kokku 1347 eurot, mis koosneb hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust summas 840 eurot ja hageja lepingulise esindaja kulust kokku summas 507 eurot (169 eurot/h, 3 tundi, ilma käibemaksuta). Samuti palus hageja kohustada kostjat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 10. Riigilõiv summas 840 eurot on kohtu arvates vajalik ja põhjendatud menetluskulu. 11.
lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja esindaja kulud on põhjendatud osaliselt. Hageja on välja toonud, et hagejale on osutatud õigusteenust hinnaga 169 eur/h, ilma käibemaksuta. Kohus on seisukohal, et õigusabi tunnihind 169 eurot/h on ülemäärane, arvestades, et hagejale ei ole teenust osutanud vandeadvokaat. Kohus leiab, et põhjendatud tunnihinnaks on 100 eurot/h, ilma käibemaksuta. Hagiavalduse lisana esitatud menetluskulude nimekirjas toodud toimingute ajakulu 3 tundi (alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs; hagiavalduse ettevalmistamine ja koostamine; lisade kogumine ja komplekteerimine; dokumentide esitamine kohtule) on kohtu arvates ülemäärane ning põhjendatud ajakulu on 1,5 tundi. Kohus märgib, et tegemist on lihtsa võlanõudega, milliste hagiavalduste koostamine peaks hageja majandustegevust arvestades olema tavapärane. Ehkki hagiavaldus on lehekülgedelt mahukas, ei ole see sisult keeruline ega ole nõudnud komplitseeritud õiguslike küsimuste analüüsi. Seega peab kohus põhjendatud õigusabikuluks kokku 150 eurot. 12. Hageja põhjendatud ja vajalikeks menetluskulude suuruseks kokku on seega 990 eurot (840+150). Arvestades hagi osalist rahuldamist, tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks 985,84 eurot. 13.
lg 4 ja hageja taotluse alusel kohus märgib määruses, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 14.
178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (
Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (
/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Leanika Tamm 4/4 2-24-11303 5/4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.