Obsah (7)

§ 318§ 339§ 245§ 247§ 248§ 246§ 326

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus, kriminaalkolleegium Määruse tegemise aeg ja koht 6. aprill 2021.a, Tallinn Kriminaalasja number 1-21-1695 Kohtunik Julia Katškovskaja Kriminaalasi K.X süüdis

§ 318

lg 3 p 4 ja lg 4 kohaselt võivad süüdistatav ja kaitsja esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni üksnes kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao (s.o kokkuleppemenetlust reguleerivate) või

§ 339

lg 1 sätete rikkumise korral, samuti juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonis vaidlustab K.X sisuliselt temale mõistetud karistust, kuid apellant ei tugine sellele, et talle oleks mõistetud karistus, mida seadus talle kuriteo eest, milles ta süüdi mõisteti, ette ei näe. Süüdistatav leiab apellatsioonis, et karistuse mõistmisel ei arvestatud kergendavate asjaoludega. Ringkonnakohus märgib, et süüdistatavale mõistetud karistuse liik ja määr kuuluvad

§ 245lg 1 p 9 kohaselt kokkuleppe esemesse.

Nii kohaldub karistuse vaidlustamisele täies mahus kõik kokkuleppemenetlust reguleerivad sätted ehk

§ 318

lg 3 p-s 4 sätestatud edasikaebepiirang kohaldub ka karistuse kohta tehtud otsustuse vaidlustamisele. Teisisõnu tähendab eeltoodu, et K.X-il puudub kokkuleppemenetluses apellatsiooniõigus. 5. Apellatsioonis leiab K.X , et tema määratud kaitsja, prokuratuur ja kohus ei arvestanud tema puhul esinevaid kergendavaid asjaolusid ja see kujutas tema õiguste rikkumist. Nii toonitab süüdistatav, et nendeks on temal töövõime puudumine, tal diagnoositud haigused. Ringkonnakohtunik leiab, et apellatsioonis kirjeldatud sündmused ei viita ühelegi kokkuleppemenetlust reguleeriva menetlusnormi ega

§ 339

lg 1 sätete rikkumisele.

§ 245

lg 1 sätestab asjaolud ja tingimused, milles kokkuleppe pooled, s.o süüdistatav, kaitsja ja prokuratuur peavad jõudma kokkuleppele. Nagu märgitud, tuleb

§ 245

lg 1 p 9 kohaselt pooltel saavutada kokkulepe muu hulgas karistuse liigis ja määras. Kokkuleppemenetlust sätestavatest menetlusnormidest ei tulene, et pooled peavad eraldi kokku leppima karistust kergendavates ja raskendavates asjaoludes. Teisisõnu ei kuulu, seadusest tulenevalt, karistust kergendavad asjaolud, eraldiseisvalt kokkuleppe esemesse. Apellatsiooni pinnalt puudub vaidlus, et süüdistatav, tema kaitsja ja prokuratuur jõudsid

1. märtsi
2. a kokkuleppes üksmeelele karistuse liigi ja määra osas. Nii jõudsid pooled kokkuleppele karistuses, mis arvestab kõigi oluliste, sh kergendavate, asjaoludega. Nähtuvalt
3. märtsi
4. a kokkuleppe p -st 5, jõudsid K.X , kaitsja ja prokurör kokkuleppele, et K.X-i karistatakse KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest 6 kuu vangistusega, mis jäetakse KarS § 74 lg-te 1,3 alusel tingimisi, katseajaga 1 aasta, mille kestel kohaldatakse süüdistatavale käitumiskontrolli ja KarS § 75 lg 2 p 2 alusel lisakohustust. Ühtlasi leppisid pooled kokku lisakaristuse kohaldamises ehk K.X-ilt mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmises 3 kuuks (tl 41). K.X-i väited, et tal puudus võimalus esitada tõendeid töövõimetuse ja tervisliku seisundi kohta, ei vasta tõele. Kriminaaltoimikus sisalduvad koopia tema töövõimekaardist, väljavõte ambulatoorsest epikriisist, koopia Wismari Haigla AS-i väljastatud patsiendi meelespeast (tl 33-39).
5. Apellatsioonis on viidatud, et maakohtus hakkasid kohtunik ja t õlk veenma K.X-i kokkuleppega nõustuma. Ringkonnakohus märgib, et arvestades juba apellatsioonist nähtuvat sündmuste kirjeldust, lükkavad selle enda asjaolud ümber kahtlused nagu oleks süüdistatava õigusi kokkuleppemenetluses rikutud. Apellatsiooni kohaselt seisnevad kohtupoolsed rikkumised järgnevas: kohtunik selgitas K.X-ile , et istungil kokkulepe kinnitatakse, samuti seda, et süüdistataval on tema õiguste kaitseks menetluses osalenud advokaat; K.X-il lubati istungil nõu pidada oma juriidilise nõustajaga, kuigi algselt teda istungile ei lubatud; K.X-i ähvardati, et kui ta kokkuleppega ei nõustu, siis asub „vihane prokuratuur“ jälle asjaga tegelema. Ringkonnakohus märgib, et ka eeltoodud väiteid kogumis arvestades, ühtlasi võttes arvesse menetlusseadustikus sätestatud kokkuleppemenetlust reguleerivaid sätteid, ei saa väita, et K.X-i väited osutaksid mõnele rikkumisele, mis on apellatsiooniõiguse aluseks.

§ 247

lg-test 2 ja 4 tulenevalt küsitleb kohtunik süüdistatavat kokkuleppe sõlmimise asjaolude kohta ja teeb kindlaks, kas süüdistatav kokkuleppega sõlmides väljendas oma tõelist tahet, seejuures võib ta süüdistatavat küsitleda.

§ 248

lg 1 p-st 1 tulenevalt, kui puudub kokkuleppemenetluse kohaldamise alus ehk üks kokkuleppe pooltest loobub kokkuleppest, seejuures selgub, et kokkuleppe sõlmimine pole tema tegelik tahe, siis tagastabki kohus kriminaalasja prokuratuurile ja menetlus jätkub kohtueelses staadiumis just prokuratuuris. Mis puudutab väidet juriidilise nõustaja mittelubamisest istungile, siis selgitab ringkonnakohtunik, et

§ 246lg 1 kohaselt võtavad kohtuistungist osa prokurör, süüdistatav ja tema kaitsja.

Nähtuvalt kokkuleppesse kantud omakäelisest avaldusest, loobus süüdistatav määratud kaitsja osavõtust maakohtu istungist. Sellegipoolest, nagu selgub apellatsioonist, tuli kohus K.X-ile vastu, ja tal lubati veel enne oma lõpliku seisukoha avaldamist maakohtus kokkuleppe osas, pidada nõu ka juriidilise nõuandjaga, s.o Timtam Õigusabi OÜ esindajaga. Nähtuvalt Harju Maakohtu

1. märtsi
2. a istungiprotokollist , küsitles maakohus K.X-i ja viimane avaldas kokkuvõtlikult, et talle on kokkulepe arusaadav, sõlmis selle vabatahtlikult ja jääb selle juurde (tl 46). Harju Maakohtu
3. märtsi
4. a otsuse resolutsioonist selgub, et kohus mõistis K.X-ile niisuguse karistuse nagu olid pooled kokkuleppes kokku leppinud ja mille juurde süüdistatav jäi kohtuistungil. Ringkonnakohus leiab, et arvestades apellatsiooni väiteid kogumis, ei nähtu neist apellatsiooniõiguse alust kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale.
5. Kuna K.X-i apellatsioonist ei nähtu ringkonnakohtunikule ühtegi

§ 318

lg-s 4 sätestatud kokkuleppemenetluses apellatsiooni esitamise alust, s.o viidet

1. peatüki
2. jao või

§ 339

lg 1 sätte rikkumisele, puudub tal kaebeõigus ja tema esitatud apellatsioon tuleb jätta läbi vaatamata. 8. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes

§ 326

lg 2 p-st 3 ja § 318 lg-st 4 jätab ringkonnakohus esitatud apellatsiooni läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt)