KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Siret Siilbek, Liis Arrak, Peeter Pällin Otsuse tegemise aeg ja koht 13.02.2025, Tallinn Kohtuasja number 2-24-16353 Kohtua

) § 440 lg 1 alusel, lahutas poolte abielu ja tühistas määratud kohtuistungi aja. Menetluskulud jättis maakohus

§ 164lg 1 alusel poolte endi kanda.

Apellatsioonkaebus

1. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata või saata asi tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palub kostja jätta poolte endi kanda.
2. Poolte abielulised suhted ei ole lõppenud ja kohus oleks pidanud pooli kohtuistungil lepitama. Kostja vaidlustab maakohtu otsuse põhjusel, et pärast maakohtu otsuse tegemist tegi hageja kostjale etteheiteid, et kostja nõustus liiga lihtsalt abielu lahutamisega. Apellatsioonkaebuse kohaselt soovis hageja, et kostja võitleks tema ja pere eest kohtus ning apellant pidanuks tõestama, et pere on temale kallis, vaieldes hagile vastu. Kostja väidab, et kuigi pooled ei ela koos, on nad tegelikult valmis abielu jätkama. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
3. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb menetlusse võtta ja asi lahendada

§ 646alusel üksnes kaebuse põhjal.

Maakohtu otsus kuulub tervikuna tühistamisele menetlusõiguse normi olulisel määral rikkumise tõttu, mida ei saa kõrvaldada apellatsioonimenetluses. Asi tuleb saata läbivaatamiseks esimese astme kohtule

§ 656

lg 1 p-de 1 ja § 657 lg 1 p 3 alusel, kuna ringkonnakohus ei saa ise rikkumist kõrvaldada. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt. 8. Maakohus on teinud kostja õigeksvõtul põhineva otsuse. Ringkonnakohus möönab, et mõlemad pooled kinnitasid kirjalikes menetlusdokumentides, et soovivad abielu lahutamist ja kostja võttis sõnaselgelt hagi õigeks, kuid maakohus on ebaõigesti jätnud abikaasad isiklikult 2 2-24-16353 ära kuulamata. Ringkonnakohtu hinnangul rikkus maakohus sellega õigusliku ärakuulamise põhimõtet (

§ 656lg 1 p 1).

9.

§ 346

lg 2 esimene lause sätestab, et mh abieluasjas kohustab maakohus pooli isiklikult kohtusse ilmuma ja peab nad ära kuulama, v.a juhul, kui poolel on kohtusse ilmumata jäämiseks mõjuv põhjus.

§ 102

lg 1 p 1 järgi on abieluasi ka tsiviilasi, kus lahendatakse hagi, mille esemeks on abielu lahutamine. Maakohus määras kohtuistungi aja, kuid tühistas selle vaidlustatud otsusega. Isegi, kui kostjal ei olnud hagile vastuväiteid ja ta võttis hagi õigeks, siis tuleb ikkagi järgida

§ 346lg-t 2, s.o kutsuda pooled isiklikult kohtusse ja kuulata pooled isiklikult ära.

Abielu lahutamise asjas poolte isiklikult ära kuulamata jätmine ilma mõjuva põhjuseta on oluline menetlusnormi rikkumine

§ 656lg 1 p 1 tähenduses.

10.

§ 440

lg 4 järgi ei ole kohus abieluasjas õigeksvõtuga seotud, mistõttu ei ole välistatud ka õigeksvõtul põhineva kohtuotsuse tegemine abieluasjas. Küll aga ei vabasta hagi õigeksvõtt kohut

§ 346lg-st 2 tulenevast kohustusest abikaasad isiklikult ära kuulata.

Kuna siinses asjas tegi maakohus õigeksvõtul põhineva otsuse ega ole asja lahendanud sisuliselt, ei ole õigusliku ärakuulamise põhimõtte rikkumisest tulenevat menetluslikku minetust võimalik kõrvaldada apellatsioonimenetluses. Õigeksvõtul põhinevat otsust saab vaidlustada üksnes põhjusel, et õigeksvõtt on kehtetu (

III komm

§ 346lg-ga 2, siis tuleb saata asi uuesti arutamiseks eelmenetluse staadiumis.

12.

§ 173

lg 3 teise lause kohaselt määratakse menetluskulude jaotus kindlaks asja uuel läbivaatamisel. (allkirjastatud digitaalselt) 3