← Eesti

2-23-14452/50

Obsah (9)§ 248§ 173§ 448§ 170§ 692§ 701§ 477§ 249§ 172

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-23-14452 Määruse kuupäev Tartu, 19. märts 2025 Kohtukoosseis Eesistuja Vahur-Peeter Liin, liikmed Kai Kullerkupp ja Urmas Volens Kohtuasi In

) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule.

  1. Tallinna Ringkonnakohus jättis
  2. septembri
  3. a määrusega avaldaja määruskaebuse rahuldamata ning maakohtu
  4. märtsi
  5. a määruse muutmata. Ringkonnakohus märkis, et määruse peale ei saa

§ 248lg 5 järgi esitada määruskaebust.

  1. Samal päeval tehtud eraldiseisva määrusega jättis Tallinna Ringkonnakohus puudutatud isiku I määruskaebuse läbi vaatamata. Ringkonnakohtu seisukoha kohaselt ei ole määruskaebuse eesmärki võimalik saavutada, kuna avaldaja määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu on jõustunud maakohtu
  2. märtsi
  3. a määrus, millega kohus tühistas tõendite tagamise abinõu ja lõpetas eeltõendamismenetluse.
  4. Mõlemas
  5. septembri
  6. a määruses märkis ringkonnakohus, et eeltõendamismenetluse kohta tehtav määrus ei ole kohtuasja menetlust lõpetav lahend

§ 173

lg 1 esimese lause mõttes, mistõttu jättis ringkonnakohus mõlemas määruses menetluskulude jaotuse kindlaks määramata. 12. Puudutatud isik I esitas ringkonnakohtule

§ 448

lg 1 p 1 ja p 3 alusel taotluse teha täiendav lahend, millega rahuldada puudutatud isiku I taotlus jätta mõlema määruskaebuse menetlemise kulud avaldaja kanda. 2

(5)2-23-14452 Puudutatud isik I on seisukohal, et kuna eeltõendamismenetlus on lõppenud, ilma et avaldaja oleks saanud soovitud tõendeid, on eeltõendamismenetluse kohta tehtud määrus kohtuasja menetlust lõpetav lahend, milles tuleb kindlaks määrata menetluskulude jaotus. Edutu eeltõendamismenetluse korral ei saa eeldada põhimenetluse järgnemist, mistõttu ei saa eeltõendamismenetluse kulusid jätta jaotamata põhjendusega, et kulud võetakse arvesse põhimenetluses kulude jaotamisel.
  1. Avaldaja vaidles taotlusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
  2. Ringkonnakohus jättis
  3. oktoobri
  4. a määrusega rahuldamata puudutatud isiku I taotluse teha täiendav lahend. Ringkonnakohus jäi oma varasema seisukoha juurde, mille kohaselt ei ole eeltõendamismenetluse kohta tehtav määrus kohtuasja menetlust lõpetav lahend

§ 173

lg 1 esimese lause tähenduses, mistõttu ei märgita selles menetluskulude jaotust. Eeltõendamismenetluse kulud võetakse

§ 170lg 3 kohaselt arvesse põhimenetluses kulude jaotamisel.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

  1. Puudutatud isik I esitas ringkonnakohtu
  2. oktoobri
  3. a määruse peale määruskaebuse, milles palub ringkonnakohtu määruse tühistada ning teha täiendav määrus menetluskulude avaldaja kanda jätmiseks. Alternatiivselt palub puudutatud isik I saata asi tagasi ringkonnakohtule täiendava määruse tegemiseks ja kõigi menetluskulude avaldaja kanda jätmiseks. Määruskaebuse menetlemisega seotud kulud palub puudutatud isik I jätta avaldaja kanda. Puudutatud isik I on seisukohal, et ringkonnakohus on määruse tegemisel valesti kohaldanud

§ 448lg-t 1, kui on jätnud asjas täiendava lahendi tegemata.

Kohus ei võtnud arvesse asjaolu, et ringkonnakohtu

  1. septembri
  2. a määrusega on jõustunud maakohtu
  3. märtsi
  4. a määrus eeltõendamismenetluse lõpetamise kohta, mistõttu on ringkonnakohus teinud asja menetlust lõpetavad määrused, milles tuleb ära märkida menetluskulude jaotus. Kuna eeltõendamismenetlus on lõppenud, ilma et avaldaja oleks tõendeid saanud, ei ole võimalik järgnevaid menetlusi käsitada eeltõendamismenetlusele järgnevate põhimenetlustena.
  5. Avaldaja vaidleb määruskaebusele vastu ja palub selle jätta rahuldamata.
  6. Puudutatud isik II määruskaebusele ei vastanud. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  7. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb

§ 692

lg 1 p 2 alusel koostoimes

§-ga 695 menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu tühistada. Kolleegium teeb

§ 701

lg 3 esimese lause alusel uue määruse, millega rahuldab puudutatud isiku I taotluse ning teeb asjas täiendava määruse, millega jätab määruskaebemenetluse kulud tervikuna avaldaja kanda. Määruskaebus rahuldatakse. 19. Puudutatud isik I on vaidlustanud ringkonnakohtu määruse, millega jäeti rahuldamata tema taotlus teha täiendav määrus. Selleks tuleneb kaebeõigus

§ 448

lg-st 6 koostoimes

§ 477lg-ga 1. Seega on praeguses asjas vaidluse all üksnes küsimus, kas ringkonnakohus pidi tegema 3

(5)2-23-14452 täiendava määruse. Kolleegium ei kontrolli seega ringkonnakohtu 30. septembri määruste sisulist seaduslikkust ja põhjendatust. 20.

§ 448

lg 1 p 3 kohaselt võib asja otsustanud kohus teha täiendava otsuse, kui kohus ei ole lahendanud menetluskulude jaotamist. Ringkonnakohus on võtnud mõlemas 30. septembril 2024 tehtud määruses seisukoha, et eeltõendamismenetluse kohta tehtud määruses ei märgita menetluskulude jaotust. Samas tuleb kohtul

§ 173lg 1 järgi menetlust lõpetavas lahendis menetluskulude jaotus kindlaks määrata.

See kehtib

§ 173

lg 2 alusel ka siis, kui menetlusosalised ei ole ise menetluskulude jaotuse kindlaksmääramist taotlenud. Seega tuleb võtta seisukoht, kas eeltõendamismenetluses tehtud ringkonnakohtu määrused, millega jäeti jõusse eeltõendamismenetlust lõpetav maakohtu määrus ning läbi vaatamata puudutatud isiku I määruskaebus, on menetlust lõpetavad lahendid

§ 173lg 1 esimese lause mõttes.

21. Riigikohus on varem selgitanud, et eeltõendamismenetlus ei ole iseseisev kohtumenetlus, vaid selle eesmärk on lihtsustada taotleja eeldatavate õiguste kaitsmist võimalikus tulevases (kavandatavas) või juba käimasolevas kohtumenetluses (RKTKm 09.06.2021, 2-17-7899/65, p 22.3). Seetõttu võetakse

§ 170

lg 3 alusel eeltõendamismenetluse kulud arvesse põhimenetluses kulude jaotamisel. Kui eeltõendamismenetluses tuleb kohe kanda kohtukulusid või kui eeltõendamismenetlusele kohe põhimenetlust ei järgne, tuleb

§ 170lg 1 järgi kulud kanda eeltõendamismenetlust taotlenud isikul.

Seega peab eeltõendamismenetlusega seotud kohtukulud kandma isik, kes taotles eeltõendamismenetluse algatamist, kuid kui eeltõendamismenetlusele järgneb põhimenetlus, sõltub eeltõendamismenetluse kulude jaotus põhimenetluse tulemusest (vt RKTKm 09.05.2022, 2-21-5736/29, p 25; vt ka RKTKm 01.10.2013, 3-2-1-91-13).

  1. Eeltoodu on asjakohane juhul, kui kohus rahuldab eeltõendamismenetluse algatamise taotluse, eeltõendamise käigus kogutakse tõendeid ning neid tõendeid kasutatakse kas eeltõendamismenetluse ajal käimasolevas kohtumenetluses või pärast eeltõendamismenetluse lõppu algatatavas menetluses. Sellisel juhul on eeltõendamismenetlus seotud sellele järgneva põhimenetlusega, täites oma eesmärki lihtsustada põhimenetluses taotleja õiguste kaitsmist.
  2. Seevastu olukorras, kus eeltõendamismenetluse algatamise taotlus jääb rahuldamata või eeltõendamise käigus tõendeid ei koguta, on eeltõendamismenetlus de facto iseseisev menetlus, mis ei ole seotud sellele järgnevate menetlustega. Seda seetõttu, et eeltõendamismenetluse algatamata jätmise korral ei saa algatamist taotlenud isik menetlusest ühtegi tõendit, millele põhimenetluses tugineda (

§ 249lg 1).

Järelikult on eeltõendamismenetluse algatamise taotluse rahuldamata jätmise kohta tehtav lahend või lahend, millega lõpetatakse eeltõendamismenetlus enne tõendite kogumist või keeldutakse kogutud tõendite avaldajale kättesaadavaks tegemisest (vt RKTKm 09.05.2022, 2-21-5736/29, p 20),

§ 173

lg 1 esimese lause mõttes kohtuasja menetlust lõpetav lahend, milles tuleb kindlaks määrata ka menetluskulude jaotus. Sel juhul on põhjendatud jätta menetluskulud eeltõendamismenetlust taotlenud isiku kanda (

§ 172lg 1).

24. Võimalik on ka olukord, kus enne põhimenetluse algust toimunud eeltõendamismenetluses tõendeid küll kogutakse, kuid avaldaja neile tõenditele tuginedes hagi ei esita. Kolleegium leiab, et sellisel juhul saab menetluskulude jaotuse kindlaksmääramisest huvitatud menetlusosaline taotleda eeltõendamismenetluse korraldanud kohtult kulude jaotamist. Seejuures tuleb kohtul selgitada menetlusosalisele tema õigust esitada vastav taotlus menetluskulude jaotamiseks juhuks, kui avaldaja ei ole mõistliku aja jooksul pärast eeltõendamismenetluses tõendite kogumist põhimenetlust algatanud. 4

(5)2-23-14452 Kulude jaotamise taotluse lahendamisel selgitab kohus välja teiste menetlusosaliste seisukohad eeltõendamismenetluse menetluskulude jaotamise kohta. Selle käigus on eeltõendamismenetluse korraldamist taotlenud isikul võimalik vastuväitena tugineda põhimenetluse algatamise kavatsusele. Selline vastuväide peab väljendama taotleja selget kavatsust algatada põhimenetlus (nt esitada hagi) esimesel võimalusel. Taotlejal tuleb näidata, missuguseks tähtajaks ta kavatseb põhimenetluse algatada ning miks ei ole seda varem võimalik teha. Vastuväites määratud tähtaeg peab olema mõistliku pikkusega. Kui taotleja nimetatud aja jooksul põhimenetlust ei algata, tuleb eeltõendamismenetluse korraldanud kohtul menetluskulude jaotamise taotlus rahuldada ning jaotada menetluskulud nii, nagu tõendeid ei oleks kogutud. Kui kirjeldatud olukorras menetluskulude jaotamisest huvitatud menetlusosaline asjaomast taotlust ei esita ning eeltõendamismenetlusele põhimenetlust ei järgne, võib menetluskulude jaotus jääda kindlaks määramata. 25. Eespool toodust tulenevalt tuleb ringkonnakohtu 30. septembri 2024. a määrusi, millega jäeti jõusse eeltõendamismenetlust lõpetav maakohtu määrus ja jäeti puudutatud isiku I määruskaebus läbi vaatamata, käsitada

§ 173

lg 1 mõttes asja menetlust lõpetavate lahenditena, milles tuli kindlaks määrata menetluskulude jaotus. Sellest tulenevalt tuleb puudutatud isiku I taotlus teha täiendav lahend

§ 448lg 1 p 3 alusel rahuldada.

26. Arvestades, et avaldaja esitatud eeltõendamismenetluse algatamise taotlus jäi sisuliselt rahuldamata ning eeltõendamismenetluse käigus tõendeid ei kogutud, leiab kolleegium, et õiglane on jätta määruskaebemenetluse kulud ja Riigikohtus kantud menetluskulud

§ 172lg 1 teise lause kohaselt tervikuna avaldaja kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.