Obsah (8)

§ 637§ 405§ 442§ 232§ 638§ 168§ 150§ 317

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Siret Siilbek, Liis Arrak, Peeter Pällin Määruse tegemise aeg ja koht 13.02.2025, Tallinn Kohtuasja number 2-24-112159 Kohtuasi Aktiva Finance G

§ 637

lg 1 p 6 ja lg 21 alusel koosmõjus

§ 405lg-ga 1 menetlusse võtmata.

Ringkonnakohus lähtub kaebuse menetlusse võtmist kaaludes

§-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades mh seda, et menetlusosalistel ei tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemääraseid menetluskulusid. 7.

§ 405

lg 1 esimese lause alates 01.01.2022 kehtiva redaktsiooni järgi menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes

-s sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole (lihtmenetlus). Praeguses asjas oli hagi esitamisel hagihinnaks 469,48 eurot. Kuna asja hind on alla 7000 euro, on tegemist lihtmenetluse asjaga

§ 405lg 1 mõttes.

Viidatud asjas saab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtta üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (

§ 637lg 21).

8. Maakohus ei andnud luba otsuse edasikaebamiseks (

§ 442lg 10).

Asjaolu, et maakohus täitis seadusest tuleneva nõude ja lisas kohtuotsusele edasikaebamise korda käsitleva selgituse, ei ole edasikaebamise loa andmine

§ 637lg 2¹ tähenduses.

Edasikaebamise korda tuleb selgitada ka nendes maakohtu otsustes, milliste puhul 4 2-24-112159 edasikaebamise luba ei anta, sest edasikaebamine ei ole ka välistatud

§ 637lg-s 2¹ sätestatud alustel.

9. Riigikohus on märkinud, et ringkonnakohus ei pea lihtmenetluse asjas apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumist

§ 637

lg 21 alusel põhjendama pikemalt, kui et määrusest oleks selgelt arusaadav, et kaebuse menetlemisest on keeldutud viidatud normi alusel ning põhjusel, et maakohus ei ole andnud luba edasikaebamiseks ning maakohtu otsuse tegemisel ei ole selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi, selgelt rikutud menetlusõiguse normi ega selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid või et võimalikud minetused materiaalõiguse normi ebaõigel kohaldamisel, menetlusnormide järgimisel või tõendite hindamisel ei võinud oluliselt mõjutada maakohtu lahendit. Sisuliselt nõustub ringkonnakohus sel juhul maakohtu otsuse põhjendustega neid kordamata. Määruse pikemalt põhjendamise kohustus ei oleks kooskõlas menetlusökonoomiaga (RKTKm 27.08.2018, 2-17-13363, p 15). Ringkonnakohus lahendab lihtmenetluse asjas apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral vaikimisi ka juba sisuliselt, jättes kaebuse menetlusse võtmata, kui sel ei ole ilmselgelt edulootust (RKTKm 27.02.2017, nr 3-2-1-159-16, p 13). 10. Arvestades asja materjale, maakohtu otsuse põhjendusi ja apellatsioonkaebuse väiteid, ei ole maakohus kolleegiumi hinnangul otsust tehes selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi ega rikkunud menetlusõiguse normi viisil, mis võinuks kaasa tuua ebaõige otsuse. Maakohus on kolleegiumi hinnangul tõendeid kooskõlas

§ 232

lg-tega 1 ja 2 hinnates asunud põhjendatult seisukohale, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Hageja mittenõustumine maakohtu järeldustega ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks, kui maakohus on materiaalõigust õigesti kohaldanud ega ole rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme. Hageja on apellatsioonkaebuses korranud maakohtus esile toodud asjaolusid ja väiteid. Maakohus on neile piisavalt põhjalikult vastanud. Hageja apellatsioonkaebuses esitatud väited ei võimalda ringkonnakohtu hinnangul jõuda maakohtu otsuses märgitust teistsugustele järeldustele. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist.

1. Maakohus ei rikkunud otsuse põhjendamise kohustust ja täitis selgitamiskohustust. Maakohus selgitas 02.08.2024 hagi menetlusse võtmise määruses väga põhjalikult kohalduvat õigust ja hageja tõendamiskoormist (dtl 109–118), sh milliseid asjaolud peab hageja vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise kohta kohtu ette tooma. Maakohus leidis õigesti, et hageja ei toonud esile, mis andmed krediidiandja kostja konto väljavõttelt tuvastas. Hageja väidetes viidatud lepingudokumentide hulgas olnud laenutaotlus on kohtule esitatud venekeelsena ning hoolimata kohtu nõudest esitada selle tõlge, hageja seda ei teinud. Ka on krediidiandja ise on märkinud, et kostjal puudub püsiv sissetulek (dtl 49), kuid andmeid, mille alusel sai krediidiandja järeldada, et kostja on krediidivõimeline, kohtule esile toodud ega esitatud ei ole. Kuivõrd hageja 17.09.2024 vastuses kohtunõudele kõiki ebaselguseid ei kõrvaldanud, selgitas maakohus 13.11.2024 kirjas täiendavalt, mida hagejal tuleb oma nõude maksmapanekuks esile tuua ja tõendada, muu hulgas selgitas maakohus, et hagejal tuleb välja tuua, kui palju kostja poolt on tasutud intressideks ja muudeks lepingutasudeks (dtl 197). Hageja vastas selles osas üksnes, et intressiarvestus on koos hagiga esitatud ja kostja ei ole muid lepingutasusid tasunud. Seega ei saanud maakohtu otsus olla hagejale üllatuslik osas, milles maakohus leidis, et hageja esitatud nõude ümberarvestus ei vasta VÕS § 403 4 lg 7 nõuetele, kuna hageja ei toonud esile ega tõendanud, kui palju debiteeriti kostja arvelduskontolt intresse 28.04.2021–30.06.
2. Kui hageja on saanud nõude loovutuse teel, siis kohtumenetluses on tal asjaolude esile toomise ja vajalikus ulatuses tõendamise koormis. Hageja ei saa põhjendada tõendamiskoormuse täitmata jätmist sellega, et ümberarvutuse tegemine on krediitkaardi lepingu puhul keeruline. Ka ringkonnakohtule esitatud 5 2-24-112159 apellatsioonkaebuses toodud ümberarvestus ei kajasta 28.04.2021–30.06.2023 kostja makstud intresse ning hageja on jätkuvalt teinud ümberarvestuse üksnes kogu väljastatud krediidist kostja tagasimaksete lahutamise teel.
3. Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta

§ 638

lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. Kuna apellant esitas apellatsioonkaebuse elektrooniliselt, ei ole vaja seda talle tagastada. Ringkonnakohus toimetab määruse

§ 638

lg 8 järgi apellandile kätte ja edastab teistele menetlusosalistele.

§ 638lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.

13. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad kaebuse esitamisega seotud menetluskulud

§ 168lg 1 alusel koosmõjus § 639 lg-ga 1 kaebuse esitaja, s.o hageja kanda.

Kuivõrd apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keelduti ning ei edastatud kaebust kostjale vastamiseks, ei saanud kostjale apellatsioonimenetluses tekkida vastaspoolelt välja mõistmisele kuuluvaid menetluskulusid ja neid ei ole vaja rahaliselt kindlaks määrata. 14. Apellandil on apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral õigus nõuda määruse jõustumisel

§ 150lg 1 p 2 ja lg 4 järgi tagasi apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv.

15.

§ 638

lg-st 9 tulenevalt võib apellant esitada käesoleva määruse peale määruskaebuse Riigikohtule. 16. Kohtumenetluses ei ole kohtul õnnestunud kostjale menetlusdokumente kätte toimetada ega temaga ühendust saada. Seetõttu toimetab kohus

§ 317lg 1 p 1 alusel käesoleva määruse kostjale kätte avalikult.

(allkirjastatud digitaalselt) 6