lg 21 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Apellatsiooni esitaja üldmenetluses ringkonnaprokurör Jakob Juksaar Prokurörid Liis Vainola ja Jakob Juksaar Süüdistatav Kaitsja Maakohtu
mai 2024 määruse nr 1-24-2639 alusel arestitud Toomas Kristalile kuuluva sularaha 2290 eurot (maakohtu otsuse resolutsiooni p 7). Uue otsusega: Tagastada Toomas Kristalile kohtuotsuse jõustumisel Harju Maakohtu
lg 1 järgi ja talle mõisteti karistuseks vangistus 5 aastat 6 kuud.
lg 5, § 65 lg 2 alusel moodustati liitkaristus ning kohtuotsuste kogumis mõisteti liitkaristuseks 10 aastat 3 kuud 26 päeva vangistust.
lg 1 alusel arvati karistusaja hulka Toomas Kristali eelvangistuses viibitud aeg ja karistuse kandmise alguseks loeti tema kahtlustatava kinnipidamine
lg 1 järgi ja teda karistati vangistusega 5 aastat ja 6 kuud ning jäeti konfiskeerimata Toomas Kristalile kuuluv mobiiltelefon iPhone. Prokurör taotleb teha selles osas uus otsus, millega mõista Toomas Kristal süüdi
lg 2 1 järgi ja karistada teda 13 aasta pikkuse vangistusega.
novembri 2019 otsusega nr 1-19-7705 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 4 aasta 9 kuu ja 26 päeva vangistuse võrra ning mõista lõplikuks karistuseks 17 aastat 9 kuud ja 26 päeva vangistust.
lg 1 alusel lugeda karistuse kandmise algusajaks tema kahtlustatavana kinnipidamise aeg, s.o
lg 1 järgi ning karistada teda 8 aasta pikkuse vangistusega.
novembri 2019 otsusega nr 1-19-7705 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 4 aasta 9 kuu ja 26 päeva pikkuse vangistuse võrra ning mõista lõplikuks karistuseks 12 aastat 9 kuud ja 26 päeva vangistust.
lg 1 alusel lugeda karistuse kandmise algusajaks tema kahtlustatavana kinnipidamise aeg, s.o
Toomas Kristali valduses oli narkootilisi aineid kanepit ja kokaiini koguses, millest oleks narkojoobe saanud kokku keskmiselt 16 207 inimest. 4.1 Toomas Kristal on kohtueelses menetluses ütlusi andnud kahel korral, s.o 23. aprillil 2024 ja 4. juunil 2024. Esmasel ülekuulamisel 23. aprillil 2024 esitati Toomas Kristalile kahtlustus
juunil 2024
MS § 294 p 1 kohaselt tema kohtueelses menetluses antud ütlused. Kohus on kvalifitseerinud Toomas Kristali poolt toime pandud kuriteo
lg 1 järgi, milles on Toomas Kristalile esitatud kahtlustus just esmasel ülekuulamisel, s.o
Selleks hetkeks ei olnud saabunud narkootilise aine ekspertiisiaktid ega kogutud andmeid tema varalise seisundi kohta. Käesolevas asjas oli narkootiliste ainete kogus ja sisaldus võimalik välja selgitada üksnes ekspertiisiga, mida ka tehti. Samas andsid olulise mõõtme
Seega ei olnud esmasel ülekuulamisel täidetud KrMS § 45 lg 2 p-s 3 sätestatud tingimus, kuivõrd teda ei kahtlustatud kuriteos, mille eest võib mõista eluaegse vangistuse, vaid karistuse ülemmäär oli 10 aastat. Kriminaalmenetluse käigus selgus, et esineb alus kahtlustuse esitamiseks
lg 2 1 järgi ning selle kahtlustuse esitamisel viibis Toomas Kristali ülekuulamise juures ka kaitsja. 4.2 Prokuratuur taotleb maakohtu otsuse põhiosa muutmist osas, milles Toomas Kristali esmane ülekuulamine tunnistati lubamatuks. Kuivõrd need on aga menetluse kestel olnud ebajärjepidevad, tuleb need tõendikogumist välja jätta. Ütluste ebausaldusväärsusest kinnitas maakohus ka oma otsuses ja prokuratuur nõustub sellega.
Samas on suure varalise kasu saamise eesmärk täidetud ka hulgihinnaga müües. Nii on politseimajor KP vastusest päringule näha, et kokaiini hulgihind Eesti kuritegelikul turul on 60 000 eurot kilogramm. Seega oli ainuüksi leitud ja ära võetud kokaiini hulgihinnaks 74 700 eurot. Samuti ei nõustu prokuratuur maakohtuga selles, et kuivõrd ei ole tuvastatud jaemüügifakti, tuleb nii ostu- kui müügi puhul võtta aluseks hulgihind. Jaemüügi kavatsusele viitavad antud juhul mitmed asjaolud. Narkootiliste ainete pikemaajalist käitlemist kinnitab ka asjaolu, et osa kokaiinist oli pakendatud eraldi väiksematesse kottidesse, mille aine puhtus erines „ASUS“ karbis leitud kokaiinist. Samuti erines THC sisaldus Toomas Kristali magamistoast ja saunamajast leitud kanepis. Eelnevast saabki prokuratuuri hinnangul järeldada, et Toomas Kristali eesmärk oli ainet edasi müüa pigem jaekogustes, millele viitab ainete väiksematesse kogustesse pakendamine. Seega esineb maakohtu otsuses vastuolu. Kui Toomas Kristal varasemalt andis ainet edasi jaekoguses, siis teeb ta seda ka praegusel juhul ja puudub alus arvata, et ta oleks oma käitumismustrit selles osas muutnud (modus operandi). 5.7 See, et Toomas Kristali valduses olnud aine puhtus oli erinev, ei pruugi tähendada seda, et ained pärineksid n-ö erinevatest partiidest. Ei ole välistatud, et ka suure briketi osadeks võtmisel tuleb erinev protsent, kuna erinevates ainetüki osades võib olla ballastainet ebaühtlaselt. Tegemist ei ole narkootiliste ainete laboris tootmisega, vaid kodus n-ö põlveotsas ohtlike ainete lahjendamisega. 5.8 Toomas Kristal on kohtueelses menetluses ütlusi andnud kahel korral, s.o 22. aprillil 2024 ja 4. juunil 2024. Tema kohtueelses menetluses antud ütlused on omavahel vastuolus. Teisel ülekuulamisel andis Toomas Kristal ilmselt muutunud kvalifikatsiooni tõttu ütlusi, mis välistaksid tema vastutuse
Süüdistatava lahknevad ütlused viitavad soovile esitada etteheidetavat tegu enesele soodsamas valguses. 5.9 Prokuratuur ongi seetõttu seisukohal, et Toomas Kristali ütlused on ebausaldusväärsed ning nendes esitatud aktiivsed kaitseväited on tõendamata. Käesoleval juhul ei ole Toomas Kristal ega kaitsja tõendanud, kus kohast, kelle käest ja millise hinnaga Toomas Kristal narkootilised ained omandas. Samuti puuduvad muud tõendid, mis viitaksid, kui tihti Toomas Kristal täpselt narkootilisi aineid omandas, mis hinnaga ta narkootilisi aineid soetas ning kui palju tal nende ostmiseks raha kulus ja kas üldse kulus. Kokkuvõttes on maakohus kohaldanud ebaõigelt materiaalõigust, kvalifitseerides Toomas Kristali poolt toimepandud teo
Prokuratuur on seisukohal, et tõendeid kogumis hinnates on tõendatud Toomas Kristali süü
6. Prokurör leiab, et Toomas Kristali tegu tuleks kvalifitseerida
Samas märgib prokurör, et isegi, kui kvalifitseerida Toomas Kristali tegu
lg 1 järgi, ei ole maakohtu mõistetud karistus vastavuses Toomas 6 Kristali poolt toime pandud kuriteo raskusega ning kohus on jätnud raskendavad asjaolud ja süü suurust mõjutavad asjaolud arvesse võtmata. 6.1 Maakohtu otsusega on tõendamist leidnud, et Toomas Kristal käitles narkootilisi aineid suures koguses, arvutuslikult oleks Toomas Kristali poolt käideldud narkootilisest ainest kokaiinist ja kanepist narkojoobe saanud kokku keskmiselt 16 207 inimest. Tegemist on kogusega, mis ületab narkootilise aine suure koguse piirmäära vähemalt 1620 kordselt. Seega oli Toomas Kristali poolt käideldud narkootiliste ainete kogus väga suur ja seejuures käitles ta erinevaid narkootilisi aineid, s.o nii kokaiini kui kanepit. 6.2 Tegu ei ole emotsioonide ajendil toime pandud kuriteoga, vaid teadliku valikuga hankida tulu kuritegusid toime pannes. Tuleb arvestada, et Toomas Kristal käitles lisaks kanepile väga suures koguses narkootilist ainet kokaiini, mis ei ole n-ö pehme narkootiline aine, vaid ohustab rahvatervist suurel määral. Nimetatu nähtub ainuüksi sellest, et kümnele inimesele tekitab narkojoobe 0,65 grammi kokaiini. Samuti on oluline, et osa Toomas Kristali poolt käideldud narkootilisest ainest oli äärmiselt puhas ehk 84% kokaiini sisaldusega. Seega ohustab see rahvatervist olulisemal määral ning suurendab ka üledooside riski. Prokuratuur ei nõustu kohtu käsitlusega kokaiini ohtlikkusest. Tervise Arengu Instituudi andmetel on kokaiini puhul tegemist kergesti sõltuvust tekitava ainega, mis Eestis jõudsalt levib ja on seotud ka üledoosisurmadega. Seega on kokaiin oma toimetugevuselt ohtlik aine, mis toob kas eraldi või koosmõjus teiste ainetega kaasa hulganisti üledoosisurmasid ja ohustab rahvatervist suurel määral. 6.3 Prokuratuuri hinnangul tuleb Toomas Kristali tegu kvalifitseerida
lg 2 1 järgi, mis näeb ette vangistuse kuuest kuni kahekümne aastani või eluaegse vangistuse – seega on karistuse keskmäär 13 aastat. Toomas Kristali poolt käideldud narkootiliste ainete kogus oli väga suur. Kuigi varalise kasu saamise eesmärk ei ole
lg 2 1 puhul süüd raskendav asjaolu, vaid koosseisuelement, siis tuleb märkida, et käesolevas kriminaalasjas teeninuks Toomas Kristal märkimisväärselt suurema summa kui 40 000 eurot, st suure varalise kasu saamise piirmäära. Narkootiliste ainete müügi korral saanuks ta tulu, mis ületab piirmäära enam kui kahekordselt, mis omakorda iseloomustab tema teo raskust. 6.4 Kuivõrd maakohus mõistis Toomas Kristali süüdi
lg 1 järgi, mille puhul ei ole omakasu motiiv koosseisuelement, oleks ta pidanud seda karistuse mõistmisel arvesse võtma kui raskendavat asjaolu. Väga tugevalt mõjutavad Toomas Kristali karistust ka eripreventiivsed asjaolud, sest Toomas Kristal on keskmisest oluliselt riskialtim, kuna teda ei ole mõjutanud ei eelnevad karistused ega ka kriminaalhooldusel viibimine ning elektroonilisele valvele allumine. Süüdistatavale on antud korduvalt võimalusi asuda õiguskuulekale teele, kuid ta ei ole seda võimalust soovinud kasutada. Teda on järjepidevalt karistatud kuritegude toimepanemise eest varalise kasu teenimise eesmärgil ning veelgi enam – tema poolt toime pandud kuritegude laad on muutunud ajas ohtlikumaks. 6.5 Käesoleval hetkel süüdistatakse teda raske rahvatervisevastases esimese astme kuriteo toimepanemises. Seega esinevad tema osas väga kaalukad eripreventiivsed asjaolud. Toomas Kristali varasemat karistatust tuleb juba süü suuruse hindamisel arvestada, mitte ei tule liitkaristust vaadata karistuse mõistmisel kogumis. Vastasel juhul seatakse põhjendamatult eelisseisundisse need, kes on varasemalt karistatud, võrreldes nende süüdistatavatega, keda ei ole kriminaalkorras karistatud. Toomas Kristal teadis, et ta allub katseajale ja tegemist ei olnud juhusliku või ühekordse rikkumisega. Seega ei oma mitte mingit tähtsust see, et kuritegu on toime pandud katseaja viimasel aastal. Tegemist on selgelt süüd suurendava 7 asjaoluga eripreventiivses mõttes, mis näitab taaskord isiku ükskõikset suhtumist kehtivasse õiguskorda. 6.6 Oluline on ka see, et sellises äärmiselt suures koguses narkootiliste ainete käitlemisel ei saa süü suurust hinnata keskmiseks, vaid peab ainuüksi üldpreventiivsetest eesmärkidest lähtudes olema üle keskmäära. Prokuratuur on seisukohal, et see, et Toomas Kristal aineid võõrandada ei jõudnud, ei tähenda, et tal seesugust kavatsust poleks olnud. Kaudsete tõenditega kogumis on kinnitust leidnud, et tema soov oli narkootilisi aineid müüa ja seeläbi tulu teenida. 6.7 Prokuratuur on seisukohal, et kergendavat asjaolu antud juhul ei ole. Toomas Kristal avaldas kahetsust toimepandu osas oma esmasel ülekuulamisel, mis on kohtu poolt lubamatuks tunnistatud ja mida kohus seetõttu ka arvesse poleks saanud võtta. Teisel ülekuulamisel tema kahetsust ei avaldanud. Kohtuistungil keeldus Toomas Kristal ütlusi andmast ja kahetsust avaldas oma viimases sõnas. Nii viitavadki Toomas Kristali kahetsusavalduse ebausaldusväärsusele tema varasemalt antud ütlused, mis – nagu juba mainitud – on ajas muutunud ja kajastavad tema süüd vähendavaid kaitseversioone. Seetõttu ei ole Toomas Kristali puhul ka alust arvata, et väljendatud kahetsus oleks siiras või tõsiseltvõetav. Kokkuvõtvalt on prokuratuur seisukohal, et Toomas Kristali puhul esinevad nii üld- kui eripreventiivsed kaalutlused, mis suurendavad tema süü suurust. 7. Prokuratuur taotleb mobiiltelefoni konfiskeerimist
Prokuratuuri hinnangul on kohus vara konfiskeerimise küsimusel lahendamisel tuginenud nii ebausaldusväärsetele kui ka (kohtu hinnangul) lubamatutele ütlustele. Nimelt on kohus hinnanud Toomas Kristali esmasel ülekuulamisel antud ütlused tõendina lubamatuks, kuid seejärel tuginenud neile sularaha summas 2290 eurot päritolu osas, mis Toomas Kristali ütluste kohaselt oli tasu narkootilise aine hoiustamise eest. Samas on maakohus jätnud arestimata Toomas Kristali mobiiltelefoni, mille puhul on alus arvata, et see on saadud kuritegelikul teel saadud vahendite arvelt. Toomas Kristali valdusest leiti ja võeti ära äärmiselt suures koguses narkootilisi aineid kokaiini ja kanepit. Toomas Kristal tegutses käesolevas asjas narkootiliste ainete käitlemisel suure varalise kasu saamise eesmärgil ning taotles varalist kasu vähemalt summas 87038,70 eurot. Arvestades, et Toomas Kristal ei ole töötamise registri andmetel ametlikku töökohta omanud vähemalt alates
ja
8 SÜÜDISTATAVA JA KAITSJA SEISUKOHAD NING VASTUVÄITED: 8. Süüdistatav ei nõustu prokuröriga. Ta ei ole pannud toime narkokuritegu eesmärgiga teenida sellega üle 40 000 euro. Ta on asja kohta andnud põhjalikud ütlused ja jääb nende juurde. Maakohus leidis õigesti, et tema esimene ülekuulamine ei olnud seaduslik, sest ülekuulamise juures ei olnud advokaati. Kahetseb, et nõustus võtma narkootikumid hoiule. Prokuröri vastupidine seisukoht on paljasõnaline. See prokurör, kes kirjutas apellatsiooni ei ole teda isegi näinud, seega ei saa prokurör öelda, et ta ei kahetse. Mobiiltelefonil puudub vähimgi seos narkokuriteoga, sest telefon oli ostetud Norrast 2023 aastal novembri kuus seaduslike rahade eest. Selle konfiskeerimiseks puudub alus. Ta on töötanud 10 aastat välismaal, mitte Eestis, see kõik on kontrollitav. Tööd tegi 2013-2018 Rootsis, 2019-2023 Norras ja Soomes. Kokkuvõtvalt palub süüdistatav jätta prokuröri kaebus rahuldamata. 8.1 Kaitsja asub seisukohale, et apellatsiooni rahuldamiseks ning maakohtu otsuse muutmiseks alust ei ole. Kriminaalasjas kvalifitseeriti algselt kahtlustus sätte järgi, mis ei näe ette kohustuslikult kaitsja osavõttu. Hiljem, täpselt samast faktoloogiast juhinduvalt, kvalifitseeriti tegu ümber raskeimat karistust ettenägeva sätte järgi. Kohtumenetluses püüti
lg 21 järgi kvalifitseeritavas teos süüdistatava süüd tõendada tema enda poolt kahtlustatavana, ilma kaitsjata antud ütlustega. Riigikohtu lahendist 1-20-1208 (punktid 32, 33), kumab üheselt arusaadavalt läbi mõte – riik/prokuratuur ei tohi saavutada isiku süüdi tunnistamist kaheldavate meetoditega. 8.2
184 lg 21 kohaldamisel, püüab prokuratuur irduda olulisimast kriminaalmenetluse põhimõttest – süüdistatav ei ole kohustatud tõendama enda süütust. Sisuliselt heidetakse süüdistatavale ette seda, miks ta ei ole tõendanud kuriteo mittetoimepanemist. Leides süüdistatava valdusest tõesti ca 70 000 euro väärtuses narkootikume, siis ei eeldata mitte tema süütust, nagu nõuab Põhiseadus, vaid kohustatakse teda tõendama, et ta ei tahtnud narkootikumi müüa ja müügist suurt kasu saada. Ehk siis presumptsiooniks on kuriteo toimepanemine, vastupidise tõendamise koormis lasub süüdistataval. Sellist (kriminaal)õigusvastast mõttekäiku ilmestab apellatsiooni punktis 24 öeldu. 8.3 Prokuratuuri poolt eeldatakse süüdistatava poolt kuriteo toimepanemist - narkootikumide müüki ja seeläbi suure varalise kasu eesmärki, vastupidise tõendamiskoormis pannakse süüdistatavale. See ei saa nii olla. Tegelikult on ju kõik vastupidi, süüdistataval ei ole tõendamiskoormist ning prokuratuuril on kohustus süütusepresumptsioon põrmustada. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS:
lg 1 järgi, milles oli Toomas Kristalile esitatud kahtlustus just esmasel ülekuulamisel, s.o
lg 1 järgi põhjusel, et ei leidnud tõendamist süüdistuse hüpotees, et süüdistatav käitles narkootilisi aineid just suure varalise kaasu teenimise eesmärgil. See ei tähenda aga seda, et esmane ülekuulamine pidanuks olema sel põhjusel tõendina lubatav. 11.2 Ekspertiisiga on küll võimalik saada teada aine liik ning puhta aine kogus. Samas ei õigusta ekspertiisiakti hilisem valmimine menetlusõiguse rikkumist, sest juba kohapeal tuvastati kiirtestiga ainete liigid, s.o kokaiin ja kanep. Nõustuda saab maakohtuga, et leitud narkootiliste ainete kogused olid sellised (I kd, tl 55-62), mis viitasid esialgu suure tõenäosusega suure varalise kasu saamise eesmärgile. Kohtupraktika kohaselt ei pruugi küll alati narkootilise aine suur kogus tähendada suure varalise kasu saamise eesmärki (vt RKKKo nr 3-1-1-38-11, p 31), kuid menetlejal jäi tähelepanuta lisaks suure koguse ainele seegi, et leiti peidetud sularaha ning digitaalkaal, kasutatud soonkinnisega kotid ja veel kasutamata soonkinnisega kotid ja ka juba väiksemas koguses pakendatud narkootiline aine (I kd, tl 4547, 61-63). Seega läbiotsimisel leitu viitas kogumis varalise kasu saamise eesmärgile ning need on asjaolud, millele prokuratuur ise hiljem tugines, kui väitis, et narkootilisi aineid käideldi suure varalise kasu saamise eesmärgil. Ei ole eluliselt usutav, et sellise tõendusteabe ilmnemisel omandatakse aine enda tarbeks või varalist kasu taotlemata. Käsiloleval juhul olid objektiivsed asjaolud juba 23. aprillil 2024 läbiotsimisel sellised, mis viitasid võimalikule kasu saamisele. Ka on menetlejale teada ligikaudsed narkootiliste ainete jae- ja hulgihinnad, siis pidi menetlejale juba enne kahtlustatava ülekuulamist olema arusaadav, et esineb piisav alus kahtlustada Toomas Kristalit
11.3 Kolleegium nõustub, et kahtlustuse esitamisel on oluline seegi, kas kahtlustatavat on alus kahtlustada ette heidetud teo toimepanemises grupis või oli ta üksiktäideviija, sest sellest võib oleneda, kas kahtlustataval oli suure varalise kasu saamise eesmärk. Tavapäraselt on sel juhul olemas menetlejal mingi eelinfo, kuid käsitletavas kriminaalasjas seda ei nähtu. Vähetähtis ei ole seegi, et 23. aprillil 2024 andis Toomas Kristal ütlusi, mis viitavad sellele, et ta käitles narkootilisi aineid üksiktäideviijana ja varalise kasu saamise eesmärgi. Nendest ütlustest pidanuks menetleja tegema ühese järelduse, et isikut on alus kahtlustada
See, et menetleja sellest aru sai, viitavad ka kahtlustatava vastused menetlejale, et ta ei soovi avaldada, kust, kellelt ja mis hinnaga aine on soetatud. Seega tulnuks menetlejal ülekuulamine koheselt katkestada ja tagada kaitsja osavõtt ning jätkata ülekuulamisega hiljem, kui kahtlustatavale oli tagatud kaitsja. Kolleegium nõustub kokkuvõtvalt maakohtuga, et ilma kaitsja osavõtuta
Kolleegium ei nõustu prokuröri apellatsioonis toodud järeldustega, et kohus on hinnanud tõendeid valesti ja rikkunud KrMS § 61 lg 2 sätestatut. Maakohus on hinnanud kõiki tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse järgi. Apellatsioonis ei ole kajastatud tõendeid, mida maakohus oleks jätnud tähelepanuta. Asjaolu, et prokurör ei ole nõus maakohtu poolt tõendite hindamisel tehtud järeldusega, ei anna alust tuvastada, et maakohus poleks tõendeid hinnanud või kõiki asjaolusid arvestanud. Kolleegium nõustudes maakohtu otsuse põhjenduste ja järeldustega, ei pea KrMS § 342 lg 3 p 1 sätestatud õigust kasutades vajalikuks neid täies mahus korrata, vaid piirdub hinnangu andmisega apellatsioonis esitatud peamistele väidetele. 13. Maakohus on põhjendanud miks on Toomas Kristali tegu kvalifitseeritav
lg 1 järgi ning miks ei ole võimalik jaatada suure varalise kasu saamise eesmärki. Maakohtu otsuses toodud põhjendused on veenvad ja mõttekäik jälgitav ning mingeid vastuolusid kolleegium ei tuvastanud. Kolleegium nõustub maakohtuga, et kõiki võimalikke Toomas Kristali süüd puudutavaid kahtlusi temale inkrimineeritud kuriteos
MS § 7 lg 3 kohaselt süüdistatava kasuks. Kohtupraktikas on korduvalt rõhutatud, et kui tõendite uurimisel tekivad põhjendatud kahtlused ning neid ei õnnestu kõrvaldada teiste tõenditega, tuleb in dubio pro reo põhimõttel langetada otsus süüdistatava kasuks, mitte aga teha süüdistatavale kahjulikku otsust vastuoluliste või puudulike tõendite alusel. 13.1 Apellatsioonis puuduvad veenvad argumendid, mis lükkaksid ümber maakohtu järeldused. Tagajärjetuks jäävad prokuratuuri väited seoses narkootilise ainete kogustega ja ainete soetamisega edasimüügi ja tulu teenimise eesmärgil. Maakohus ongi lugenud tõendatuks, et Toomas Kristal käitles kanepit ja kokaiini edasimüümise eesmärgil ning narkootilised ained ei olnud mõeldud pelgalt hoidmiseks (I kd, tl 218). Seega on need faktilised asjaolud tõendamist leidnud. 13.2 Küll ei nõustu kolleegium prokuratuuriga selles, et kaudselt kinnitab narkootiliste ainete edasimüüki Toomas Kristali arvelduskontolt nähtuv. Maakohtu järeldus, et puuduvad igasugused tõendid, mis sellist süüdistuse hüpoteesi kinnitaksid, on õige. Maakohtuga tuleb nõustuda, et arvestades ülekantud summade suurust 1 eurost kuni 350 euroni, jäädes enamasti mõnekümne euro piiresse, ei ole võimalik pelgalt summade suurusest tulenevalt jaatada, et ülekanded on tehtud narkootiliste ainete eest. See, et tegemist on isikutega, keda on varem narkokuritegude eest karistatud, ei tähenda seda, et raha on ülekantud narkootiliste ainete eest. Seda enam olukorras, kus summadeks on 1, 3, 6 10, 12, 15, 20 eurot, arvestades narkootiliste ainete kanepi ja kokaiini 1 grammi keskmist jaehinda. Kuivõrd mingeid muid tõendeid kogutud ei ole, siis on tegemist pelgalt oletusega. 14. Ehkki eluline usutavus on üks tõendi usaldusväärsuse hindamise kriteeriume, ei ole see arvestatav iseseisva tõendina KrMS § 63 lg 1 tähenduses (vt RKKKo nr 3-1-1-72-13, p 14). Kohtuotsus saab KrMS § 60 lg 1 kohaselt tugineda siiski asjaoludele, mille kohus on tunnistanud tõendatuks või üldtuntuks, mitte oletustele. Maakohus on otsuse järeldustes toetunud maakohtu istungil vahetult uuritud tõendite kogumile, mis ei kinnitanud tõsikindlat süüdistatava eesmärki käidelda kanepit ja kokaiini just suure varalise kasu saamise eesmärgil. 11 14.1 Kolleegium peab vajalikus rõhutada, et isikut süüstavate või õigustavate tõendite esitamise kohustus lasub kohtumenetluse pooltel. Kriminaalasjas ei ole kogutud tõsikindlaid tõendeid, mis kinnitaksid just prokuröri versiooni. Vastavalt süüteomenetlusõiguse üldpõhimõtetele on süüteoetteheite puhul tõendamiskoormus riigil ning süütuse presumptsioonist tulenevalt ei pea süüdistatav enda süütust tõendama. Kui prokuratuur on esitanud väite, et Toomas Kristal käitles narkootilisi aineid suure varalise kasu saamise eesmärgil, tehes seda või taotledes kasu kokaiini puhul jaehinnaga 124 587 kuni 186 880,5 eurot ning kanepi puhul jaehinnaga 16 382 kuni 24 573 eurot, tuleb võistlevas kohtumenetluses prokuratuuril sellise kasu saamise eesmärki ka tõsikindlat tõendada. Seda seisukohta ei kummuta prokuratuuri apellatsioonis viidatud Riigikohtu otsused. Riigikohus on kriminaalasjas nr 1-18-2232 tehtud otsuse punktis 65 öelnud, et prokuratuur ei pea toimepanija kulude suurust seoses narkootilise või psühhotroopse aine käitlemisega tõendama ainult sellises olukorras, kus puuduvad vähimadki tõenduslikud pidepunktid selle kohta, missugusel viisil süüdistatav narkootilist või psühhotroopset ainet soetas ja kas ning missugust hinda ta selle eest maksis. 14.2 Kolleegium nõustub maakohtuga, et käsiloleval juhul on narkootilise aine omandamiseks tehtud kulutuste kohta usutavad andmed olemas. Sellisteks andmeteks on politseimajor KP vastuskirjad narkootiliste ainete hindade kohta (I kd, 100-100p, 195-196). Kooskõlas üldiste loogikareeglite ning ka kriminoloogiliste teadmiste pinnalt võib üheselt asuda seisukohale, et sellises koguses narkootilisi aineid ei saada tasuta ja kui asuda seisukohale, et Toomas Kristal sai narkootilised ained tasuta, siis ei olnud tema kindlasti isikuks, kes teeninuks suurt varalist kasu. Sel juhul oleks Toomas Kristal olnud üks lüli narkootiliste ainete müügi käitlemisahelast ning sellist tegevust oleks tasustatud kindlasti allpool suure varalise kasu määra. Arvestades ka aine liiki, st kokaiini, siis ei ole võimalik asuda seisukohale, et süüdistatav seda n-ö nullist kodus ise tootis. 14.3 Prokuratuuriga saab nõustuda, et tõepoolest puuduvad süüdistatava ütlused selle kohta, kuidas ja millise hinnaga süüdistatav narkootilisi aineid omandas, sest maakohus tunnistas süüdistatava ütlused ebausaldusväärseks ja jättis need tõendikogumist välja. Samas ei tähenda see seda, et puuduvad igasugused tõenduslikud pidepunktid ja usutavad andmed potentsiaalse ostuhinna kohta. See, millise hinnaga süüdistatav narkootilisi aineid soovis võõrandada või plaanis seda teha, on tõendatud ka ainult KP vastuskirjadega narkootiliste ainete hindade kohta, st tõenäolise väidetava turuhinna alusel. Kummastav on see, et prokuratuuri arvates sobivad politseimajor KP vastuskirjad narkootiliste ainete hindade kohta tuvastamaks käideldud narkootiliste ainete müügihinda, kuid ei sobi tõendamaks, millise hinnaga süüdistatav narkootilised ained soetas. Kolleegiumi arvates ei ole võimalik olukord, kus ühe ja sama tõendiga saab tõendada ainult narkootiliste ainete keskmist müügihinda, kuid ei ole võimalik tõendada keskmist soetamise hinda. Seega ei saa nõustuda, et suure varalise kasu saamise eesmärgi tuvastamisel on vastuskirjad usaldusväärsed tõendid ja neile saab tugineda, kuid soetamiskulude kohta samadele tõenditele tugineda ei saa. 14.4 Kuigi prokuratuur toetub kohtupraktikale (RKKKo nr 1-18-2232) ei ole tegelikkuses süüdistataval lihtne tõendada, kellelt ja kust ning kuidas ta narkootilisi aineid omandas või kui suuri kulutusi ta tegi, kui ta kasutab õigust mitte ütlusi anda. Viidatud Riigikohtu lahendist on võimalik järeldada, et narkootiliste ainete soetamiskulude tõendamise koormis võib teatud juhtudel langeda süüdistatavale. Samas tuleb arvestada, et juba ainuüksi suures koguses narkootilise aine käitlemine on kuriteona karistatav (
Süüdistatavat ei või panna olukorda, kus ta peab 1) võtma narkootilise aine käitlemise (
lg 1) omaks selleks, et tõendada, et tal puudus suure varalise kasu saamise eesmärk või 2) vaikimisel 12 riskima sellega, et suure varalise kasu saamise eesmärki eeldatakse. Arvestades
lg 21 drakoonilist karistuse ülemmäära, oleks selline käsitlus ilmselges vastuolus enese mittesüüstamise privileegiga. Kui süüdistatav keeldub ütluste andmisest, tuleb suure varalise kasu saamise eesmärgi tuvastamisel hinnata prokuratuuri esitatud tõendeid kogumis. Kui ei ole tõendeid, mis ühemõtteliselt viitaksid sellele, et narkootilise aine soetamiseks kulutusi teha ei tulnudki (nt see varastati, leiti vmt), siis võib tõesti eeldada, et soetamiskulusid ei olnud. Üldjuhul tuleb siiski eeldada, et süüdistatav pidi narkootikume soetama. Täpsema tõendusteabe puudumisel tuleb soetamismaksumuse arvestamisel lähtuda samast tabelist, mida prokuratuur kasutab müügihinna tõendamiseks. Alles siis, kui süüdistatav asub end aktiivselt kaitsma, väites, et tegelikud kulud olid suuremad, lasub tal kohustus oma väiteid tõendada või vähemasti teha need menetlejale kontrollitavaks. 14.5 Prokuratuur on teinud eksliku järelduse Riigikohtu lahendis märgitust (vt RKKKo nr 118-2232, p 66). Riigikohus märkis, et kui süüdistatav ja kaitsja leiavad, et prokuratuuri tõendid ei kajasta käideldud narkootilise või psühhotroopse aine hinda õigesti või tuleb nende hinnangul väidetavalt taotletud või saadud kasust maha arvata selle aine ostuhind, peavad nad enda väidete kinnituseks esitama oma tõendeid. Käsilolevas asja ei ole süüdistatav ega kaitsja prokuratuuri tõendeid, st vastuskirju, mis kajastavad narkootiliste ainete jae- ja hulgihindu kahtluse alla seadnud. Arvestades asjaolu, et selliseid koguseid narkootilisi aineid süüdistatav tasuta ei saanud (prokuratuur ei ole tõendanud ka vastupidist), siis nõustub kolleegium maakohtuga, et ka ostuhinna puhul saab lähtuda vastuskirjadest. Arvestades süüdistatavalt leitud narkootilise aine koguseid, saab üheselt asuda ka seisukohale, et lähtuda tuleb vastuskirjas märgitud hulgihinnast, sh vastuskirjast, mis on süüdistatavale soodsam. 14.6 Kolleegium asub seisukohale, et prokuratuuri poolt kogutud tõendid ei kinnita tõsikindlalt, et süüdistatav taotles narkootiliste ainete käitlemisel aine müügist saadavat kasu kokku vähemalt 87 038,70 eurot (kokaiini minimaalne jaemüügihind 60-100 eurot 1 gramm ja kanepi minimaalne jaemüügihind 15-20 eurot 1 gramm, vt I kd, tl 195-196). Ühtlasi tekitab vastuskirjas märgitud keskmine hulgihind küsimusi, sest keskmine hulgihind ja madalaim jaehind on üks ja seesama ehk 60 eurot 1 gramm või 60 000 eurot 1 kg (I kd, tl 195). Usutav on see, et ka tänavamüügis on mingid vahemikud, seega peaks ka hulgihind kajastuma mitte ainult keskmises hulgihinnas, vaid mingis vahemikus. 14.7 Kolleegiumil ei ole võimalik lugeda kuriteokoosseisu tõendatuks põhjusel, et süüdistatav ei suutnud veenvalt tõendada enda süütust. Selliselt pööraks kohus tõendamiskoormise ümber ja nii toimides läheks kohus vastuollu süütuse presumptsiooni põhimõttega ja rikuks ise oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 2 mõttes. Kolleegium ei nõustu prokuratuuriga, et lähtuda tuleb jaemüügi hinnast, sest jaemüügi kavatsusele viitavad justkui aine kogused ja aine käitlemisvahendid. Aine kogused ja käitlemisvahendid viitavad sellele, et süüdistatav soetas narkootilised ained edasimüügi ja tulu teenimise eesmärgi, kuid ei näita seda, et süüdistatav müüs aineid jaehinnaga ja tegi seda suure varalise kasu saamise eesmärgil, see tuleb prokuratuuril eraldi tõendada. Kuivõrd tuvastatud ja tõendatud ei ole ühtegi narkootilise aine jaemüügi fakti, siis ei ole tõendatud ka prokuratuuri hüpotees, et kokaiini, mis oli pakendatud eraldi väiksematesse kottidesse oleks müüdud just jaehinnaga. Puuduvad igasugused tõendid, et 50 grammised eraldi pakitud kokaiini kogused on sellised, et seda müüakse tänaval jaehinnaga, mitte hulgihinnaga. Tegemist ei ole üldteada asjaoluga ja sellise prokuratuuri seisukohaga nõustudes, et hulgimüük hakkab ühest kilost, tuleks kõik alla kilosed (näiteks ka 980 grammi) kogused lugeda jaemüügi kogusteks. Kuivõrd prokuratuur seda eraldi tõendanud ei ole, siis tuleb KrMS § 7 lg-st 3 lähtuda hulgihinnast. Arvestades eraldi pakendatud kokaiini koguseid, 13 milleks olid 50 grammised kotid, siis saab kolleegium asuda seisukohale, et tegemist on hulgimüügi kogusega. Sellist kolleegiumi seisukohta toetavad alles hiljutises kohtuasjas tuvastatud asjaolud, kus 50 grammi kokaiini müüdi hulgihinnaga 60 eurot 1 gramm (vt nt HMKo nr 1-23-5756, lk 30). On üheselt mõistetav, et 50 grammi kokaiini koguse näol ei ole tegemist mõne üksiku doosiga, mida müüa jaehinnaga, vaid tegemist on kogusega, mida müüakse hulgihinnaga. 14.8 Maakohus ei teinud ostu- ja müügihinna kohta arvutusi, vaid märkis, et arvestades narkootiliste ainete hulgihindu, jääb Toomas Kristali suure varalise kasu teenimise eesmärk tõendamata. Kolleegium asub seisukohale, et kuivõrd on olemas usutavad andmed, siis saab põhimõtteliselt teha ka vastavad arvutused, võttes aluseks vastuskirjades märgitud hulgihinnad. On selge, et süüdistatav soovis teenida kasu, siis võttes aluseks kõige madalama hulgihinna sai süüdistatav soetada kokaiini hinnaga 35 000 eurot kilogramm (1245,87 grammi kokaiini x 35 000 eurot = 43 605,45 eurot, I kd, tl 100) ning THC sisaldusega kanepiõisikuid sai süüdistatav soetada hinnaga 6 eurot kilogramm (819,1 grammi kanepit x 6 eurot = 4 914,6 eurot, I kd, tl 100). Võttes aluseks hulgimüügi hinnad oleks ta saanud 1245,87 grammi kokaiini eest 74 752,20 eurot (I kd, tl 100, tl 195) ning 819,1 grammi kanepi eest 5 733,70 eurot või 7 371,90 eurot (I kd, tl 100, 195). Arvestades maha soetushinna, saanuks kasu kokaiini müügi eest olla 31 146,75 eurot ja kanepi eest vastavalt 2457,3 eurot või 819,10 eurot, mis ei ületa
Kolleegium nõustub, et süüdistataval oli ilmselt soov teenida rahalist tulu, arvestades narkootiliste aine kogust, kuid ei ole leidnud tõendamist, et Toomas Kristal soovis teenida mitte ainult tulu, vaid saada seda vähemalt
14.9 Prokuröri versioon, et ei ole välistatud, et ka suure briketi osadeks võtmisel tuleb erinev protsent, sest ainetüki osades võib olla ballastainet ebaühtlaselt, ei ole tõendamist leidnud. Selline prokuröri arvamus peaks olema tõendatud ja põhinema mingitel tõenditel, sest tegemist ei ole üldteada asjaoluga. Seega maakohtu järeldus, et ained pärinevad erinevatest partiidest, sest leitud aine puhtus on erinev, ei ole ebaõige. 14.10 Kolleegium asub kokkuvõtvalt seisukohale, et kaudsed tõendid ei moodusta sellist usaldusväärset tõendikogumit, et selle pinnalt jaatada tõsikindlalt Toomas Kristali süüd narkootiliste ainete käitlemises suure varalise kasu saamise eesmärgil. Kolleegium ei näe, mil viisil oleks võimalik esimese astme kohtu poolt kriminaalasjas kogutud tõenditele antud hinnangut muuta vaid ühe kaudse tõendi (KP vastuskirja) põhjal, mis näitab ära väidetavad tänavamüügi jae- ja hulgihinnad, kuivõrd isiku süü tõendamine kaudsete tõenditega eeldab tõendite paljusust. Seejuures kaalud, minigripid ja sularaha ei tõenda menetletavas asjas narkootiliste ainete käitlemist suure varalise kasu eesmärgil. Seega tuligi maakohtul kõrvaldamata kahtlus vastavalt KrMS § 7 lg 3 tõlgendada süüdistatava kasuks ja süüdistatava käitumine kvalifitseerida
15. Kuna kolleegium ei nõustunud prokuröri taotlusega Toomas Kristali süüdi tunnistamiseks
lg 21, siis ei kuulu rahuldamisele ka prokuröri taotlus karistuse raskendamiseks. Esmalt peab kolleegium vajalikuks märkida, et süüdistatavale mõistetud karistuse muutmine ringkonnakohtus on lubatav, kui tuvastatakse, et esimese astme kohtu poolt mõistetud karistus ei vasta kuriteo raskusele või süüdimõistetu isikule või kui tema suhtes on mõnel muul viisil kohaldatud ebaõigesti seadust. Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad 14 asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (vt nt RKKKo nr 3-1-1-77-11, p 11, 3-1-1-52-13, p 19). 15.1 Hinnates süü suurust
lg 1 järgi kvalifitseeritavas kuriteos, on oluline vahe, millises konkreetses koguses narkootilist ainet käideldakse. Käsiloleval juhul on tuvastatud, et Toomas Kristal käitles narkootilisi aineid koguses, mis ületas suure koguse miinimummäära
mõttes 1620,7 kordselt, mistõttu ei saa nõustuda prokuratuuriga, et süüdistatava süü on keskmisest suurem. Vaieldamatult on süü suurust keskmisest oluliselt suuremana võimalik jaatada siis, kui käideldud ainet on miljonites või sadades tuhandetes doosides. Narkojoobe tekitamine keskmiselt 16 207 inimesele ei ole kohtupraktikas selline kogus, mille pinnalt jaatada teo ülimat ohtlikkust rahvatervisele juba käideldud aine kogusest lähtuvalt. 15.2 Maakohus arvestas konkreetse teo avaldumisvormi ja ohtlikkust, arvestades narkootiliste ainete liiki (I kd, tl 219). Ka ainete liik ja nende potentsiaalne kahju rahvatervisele mõjutab süü suurust (RKKKo nr 1-20-1108, p 17-18). Kolleegium nõustub maakohtuga, et kokaiini saab pidada küll ohtlikumaks kui kanep, kuid kokaiini ohtlikkus ei ole võrreldav veelgi ohtlikemate sünteetiliste ainetega. Tegemist ei ole käsitletaval juhul amfetamiini, fentanüüli, karfentanüüli ega ka nitaseenidega (nt protonitaseen ja metanitaseen), mille suur ohtlikkus rahvatervisele on ilmne ja mõjutab süü suurust märgatavalt, sest põhjustab üledoose ja surmajuhtumeid juba üliväikestes kogustes. Tõepoolest põhjustab ka kokaiin surmajuhtumeid, kuid seda oluliselt väiksemas arvus kui amfetamiin või sünteetilised opioidid. 15.3 Prokuratuuriga tuleb nõustuda, et maakohus jättis süüdistatava teo kvalifitseerimisel
lg 1 järgi ekslikult arvesse võtmata karistust raskendava asjaolu omakasu
Samas ei too karistust raskendava asjaolu tuvastamine kaasa karistuse raskendamist, sest maakohtu poolt mõistetud karistus vastab ka
15.4 Kolleegium ei nõustu prokuratuuriga, et puudub karistust kergendav asjaolu, s.o kahetsus. See, et süüdistatav ei kahetsenud oma tegu teisel ülekuulamisel, ei tähenda seda, et ei saaks võtta arvesse kohtuistungil viimases sõnas avaldatud kahetsust (I kd, tl 201p). Kohtupraktika kohaselt ei välista automaatselt kahetsuse puhtsüdamlikkust ka asjaolu, et isik on varem korduvalt samalaadseid kuritegusid toime pannud (vt RKKKo nr 3-1-1-33-07, p 11). Süüdistatav ei ole varasemalt samalaadseid tegusid toime pannud ning viimases sõnas avaldatust võib teha järelduse, et süüdistatav on oma teo taunitavust mõistnud ja püüab sarnast käitumist edaspidi vältida. Seega kahetsuse siiruses kolleegiumil alust kahelda ei ole. 15.5 Prokuratuuriga ei saa nõustuda, et maakohus oleks jätnud tähelepanuta eripreventiivsed asjaolud. Maakohus on üheselt võtnud arvesse süüdistatava isikut, sh kuriteo toimepanemist katseajal ja tema varasemat karistatust (I kd, tl 219p). Miks tuleks süüdistatava isikut iseloomustavaid asjaolusid eripreventiivses mõttes korduvalt arvesse võtta, siis selle kohta puuduvad igasugused argumendid. Kolleegium ei nõustu prokuratuuriga, et ei oma tähtsust, et süüdistatav pani teo toime katseaja lõpus. Enne arutatava kuriteo toimepanemist oli süüdistatav viibinud vabaduses üle nelja aasta ning käitunud igati õiguskuulekalt, sh puuduvad ka väärteokaristused. Seega ei ole süüdistatav peale viimast kohtuotsust koheselt jätkanud süütegude toimepanemist, mistõttu on see asjaolu arvestatav karistuse mõistmisel. 15.6 Kolleegium nõustub apellandiga, et karistuse mõistmisel tuleb arvestada ka õiguskorra kaitsmise huve, kuid karistades isikut konkreetse teo eest ja arvestades süü suurust ja ka eripreventiivseid eesmärke, ei saa ainuüksi üldpreventiivsetel kaalutlustel mõista isikule 15 rangeimat karistust. Kuriteo toimepannud isikule karistusmäära mõistmine sanktsiooni keskmist määra ületades ainult üldpreventiivsetel kaalutlustel, on ebaõige ja ei saa olla vahendiks ainult teiste mõjutamiseks. Vaid isiku poolt korduvast nõuete rikkumisest saab järeldada tema allumatust kehtestatud korrale, mis muudab tema poolt uue samalaadse rikkumise toimepanemise tõenäolisemaks ning tingib ohu vältimiseks rangema karistuse kohaldamise. Väärib märkimist, et süüdistatavat ei ole samalaadse kuriteo eest karistatud. 15.7 Kolleegium leiab üksmeelselt, et puuduvad argumendid, mis annaksid aluse mõista süüdistatavale kuriteo eest karistus pea sanktsiooni ülemmääras, st 8 aastat vangistust. Apellant ei ole apellatsioonis viidanud mingitele erilistele asjaoludele, mis oleks seotud isikuga või süüteo toimepanemisega ja millele maakohus ei oleks tähelepanu pööranud ja mida kolleegium saaks lugeda süüd oluliselt suurendavaks asjaoluks. Viited kohtulahenditele, ei too kaasa karistuse tühistamist ja raskema karistuse mõistmist, sest konkreetse teo avaldumisvorm ja ohtlikkus on sama kuriteokoosseisu raames väga erinev. Ka ei ole apellandi poolt viidatud kohtulahendid võrreldavad. Asjaolu, et kellelegi mõisteti karistuseks
järgi oluliselt raskem karistus, ei võimalda järeldada, nagu oleks maakohtu poolt süüdistatava karistamisel irdutud
Kolleegium märgib, et ei ole olemas samalaadsete kuritegude korral niinimetatud „keskmist süüd ja keskmist karistust“, millest kohus peaks juhinduma. Iga kuritegu on individuaalsete tehioludega ning igal üksikul juhul tuleb tuvastada individuaalne süü suurus, mistõttu on asjakohatu otsida käesoleval juhul võrdlust süü suuruse tuvastamisel või karistusmäära mõistmisel teiste
Viidatud lahendites nr 1-19-267 ja nr 1-18-2232 ei ole võrreldavad puhta narkootilise aine käitlemise kogused, mis tekitasid narkojoobe teatud hulgale inimestele, sh erineb kuriteo kvalifikatsioon. Kõiki eeltoodud asjaolusid arvestades on kolleegium seisukohal, et maakohtu poolt süüdistatavale mõistetud karistusmäär vastab süü suurusele ning prokuröri taotlus karistuse raskendamiseks ei kuulu rahuldamisele. 16. Prokuratuur taotles maakohtus sularaha konfiskeerimist
Kaitsja mingeid sisulisi vastuväiteid ei esitanud. Maakohus konfiskeeris sularaha
Kohtupraktika kohaselt ei ole kohus seotud prokuratuuri taotlusega konfiskeerimise ja selle asendamise üle otsustades, küll aga peab kohus KrMS § 268 lg 6 kolmandast lausest tulenevat andma pooltele enne võimaluse oma seisukohata avaldada (vt nt RKKKo nr 1-18-5732, p 85,). Menetletavas asjas ei ole siiski kaitseõigust rikutud, sest isikule oli tagatud tõhus võimalus esitada vastuväited kohtuotsuse aluseks olevale õiguskäsitlusele apellatsioonimenetluses. Selline seisukoht on kooskõlas kohtupraktikaga (vt RKKKo nr 1-21-1421, p 135). 16.1 Prokuratuur on küll märkinud, et ei nõustu maakohtu argumentidega, mille alusel konfiskeeriti sularaha 2290 eurot
lg 1 alusel, kuid mingit taotlust maakohtu otsust ses osas muuta esitatud ei ole. Ringkonnakohtu istungil asus apellant seisukohale, et maakohus ei ole materiaalõigust ebaõigesti kohaldanud.
lg 1 alusel on võimalik konfiskeerida vaid see vara, mille süüdistatav kohtulikul arutamisel tuvastatu kohaselt kuriteo toimepanemise tulemusena sai. Maakohus kohaldades konfiskeerimist
lg 1 alusel, peaks lugema tõendatuks, et konfiskeeritav vara pärineb konkreetsest kuriteost. Maakohus on viidanud süüdistatava
Kohtupraktika kohaselt ei ole võimalik tõendada raha seotust konkreetse kuriteoga üksnes üldiste kriteeriumidega nagu isikul legaalse sissetuleku puudumine (vt nt RKKKo nr 3-1-1-73-10, p 9.2). Seega tuleb maakohtu otsus tühistada selles osas ja teha uus otsus, millega tuleb 2290 eurot süüdistatavale tagastada. 16.2 Kolleegiumil ei ole võimalik ka konfiskeerimisalust muuta, sest
2 lg 1 kohaldamine põhineb asjaolude kindlakstegemisel, millele tuginedes on alust eeldada, et isik sai vara kuriteo toimepanemise tulemusena. Kolleegium selgitab, et isiku vara laiendatud konfiskeerimiseks peab olema alus eeldada, et isik on saanud vara kuriteo toimepanemise tulemusena. Aluse arvata, et isiku vara pärineb täielikult või osaliselt toimepanija kuritegelikulst käitumisest, võib anda kuriteo olemus, isiku legaalse sissetuleku ja varandusliku olukorra ning elaustaseme erinevus vm põhjus. Toomas Kristalit süüdistatakse narkootiliste ainete käitlemises. Seega on justkui juba kuriteo olemusest alust eeldada, et Toomas Kristal võis elatuda olulisel määral kriminaalsest tegevusest. Samas ei kinnita vaatlusprotokoll ja selle alusdokumendid elatustaseme erinevust. Võrreldes süüdistatava legaalset sissetulekut tema tegeliku varandusliku olukorra ja elatustasemega, tuginedes seejuures pangakontode väljavõtetele, ei ole võimalik asuda seisukohale, et isik sai vara kuriteo toimepanemise tulemusena. Elatustaseme erinevusi tuvastatud ei ole, mistõttu ei saa asuda seisukohale, et legaalseid vahendeid vara soetamiseks ning kulude tegemiseks analüüsitud perioodidel ei olnud. 16.3 Varaanalüüsist nähtub ka sularaha väljavõtmine 2023 aastal Eestis ja seda suuremas summas kui 2290 eurot. Seega ei ole välistatud, et kodust leitud sularaha on võetud välja kontolt, mitte ei ole saadud kriminaalsest tegevusest. Seda enam olukorras, kus sissetulekud 2023 aastal on olnud suuremad kui väljaminekud ning raha on saanud süüdistatav ka juriidilistelt isikutelt ehk töötamise eest välisriigis ja seda arvestatavas summas (I kd, tl 7676p). Seega on eksitav prokuratuuri seisukoht, et Toomas Kristal ei ole alates 2023 aastast mingeid sissetulekuid omanud. Tulenevalt eeltoodust ei ole menetleja
2 kohaldamise eeldusena tõendanud faktilisi asjaolusid, mis annavad aluse eeldada, et Toomas Kristal on saanud vara kuriteo toimepanemise tulemusena. Seega ei lähe ka tõendamiskoormus
lg 1 alusel üle toimepanijale, kes peaks laiendatud konfiskeerimise või selle asendamise vältimiseks tõendama oma vara legaalset päritolu. 17. Prokuratuuri taotlus tühistada maakohtu otsus mobiiltelefoni Apple iPhone 15 konfiskeerimata jätmises ja konfiskeerida mobiiltelefon Apple iPhone 15
2 või
Asjaolu, et Toomas Kristal ei ole töötamise registri andmetel ametlikku töökohta omanud vähemalt alates
MS § 337 lõike 1 punktis 2-4 või lõikes 2 nimetatud lahend, kannab apellatsioonimenetluses tekkinud menetluskulud riik. Kuna kohtukolleegium teeb KrMS § 337 lõikes 1 punktis 4 nimetatud lahendi, siis jäävad apellatsioonimenetluses tekkinud menetluskulud riigi kanda. Süüdistatava kaitsja vandeadvokaat Sven Sillar esitas taotluse hüvitada temale apellatsioonimenetluses osutatud kaitsetoimingute eest kokku ajakulu 7 tundi ja 40 minutit. Tunnihinnaks 150 eurot, millele lisandub käibemaks. 18.1 Ringkonnakohus leiab, et ka apellatsioonimenetluses on kaitsja menetluskulude hüvitamise taotluses välja toodud toimingud olnud vajalikud ning kaitsja tunnitasu ja märgitud aeg on mõistlik. Arvestades eelmärgitut, loeb kolleegium valitud kaitsja KrMS § 175 lg 1 p 1 tähenduses mõistliku suurusega tasuks apellatsioonimenetluses taotletud 1400 eurot. 19. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 4, § 338 p 2, § 342 lg 1, lg 2 p 1, 2 tühistab kolleegium Harju Maakohtu 28. novembri 2024. a otsuse osaliselt ja teeb uue otsuse. Prokuratuuri apellatsioon jääb rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 18
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.