KOHTUMÄÄRUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Ragne Piir Määruse tegemise aeg ja koht 14.02.2025, Tallinn Haldusasja number 3-25-301 Haldusasi ASIK Kinnisvara OÜ kaebus Tallinn

) § 92). Kui ettepanek tingimuste suhtes jäi ÜP avaliku väljapaneku ajal esitamata või jäeti see rahuldamata, siis täna ei ole ÜP-de ülevaatamise aruanne õige formaat selle küsimuse lahendamiseks. Nõmme linnaosa ÜP kehtestati Tallinna Linnavolikogu 23.09.2021 otsusega nr 106 ning kõik vaidlustused ÜP suhtes tuli esitada seaduses ette nähtud aja jooksul (planeerimisseaduse § 94). Taotlejal on õigus esitada ettepanek ÜP-d muutva DP algatamiseks vastavalt

§-le 142, mille raames saab ÜP-d muutva ettepaneku põhjendatust kaaluda. Küll aga ei tähenda ettepaneku esitamine, et kohalik omavalitsus sellega nõustuma peab. 5. ASIK Kinnisvara OÜ esitas 06.02.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palub kohustada Tallinna Linnavolikogu kaebaja 21.10.2024 taotluse läbivaatamiseks ja haldusakti andmiseks 30 päeva jooksul alates asjas tehtava lahendi jõustumisest või juhul kui kohus leiab, et 21.10.2024 taotluse läbivaatamise tulemuste kohaseks haldusaktiks on TLPA 25.11.2024 vastuskiri 3-1/2657-2, taotleb kaebaja haldusakti tühisuse tuvastamist koos avalik-õiguslikus suhtes tähtsust omava faktilise asjaolu kindlakstegemisega, et TLPA ei ole KOKS § 33 lg 1 ja

§ 92

lg 1 kohase haldusakti väljaandjaks, ning kohustada Tallinna Linnavolikogu kaebaja 21.10.2024 taotluse läbivaatamiseks ja haldusakti andmiseks 30 päeva jooksul asjas tehtava lahendi jõustumisest. 6. Koos kaebusega on esitatud esialgse õiguskaitse taotlus, milles kaebaja palub:

1. a)kehtestada kuni Tallinna Linnavolikogu poolt kaebaja 21.10.2024 taotluse läbivaatamiseni ja haldusakti andmiseni ajutine planeerimis- ja ehituskeeld Raudtee tn 60a, 62 ja 64 a kinnistutel, millega keelata kinnistutele üldplaneeringukohaste ehitiste kavandamiseks projekteerimistingimuste, ehituslubade väljastamine ja DP-de algatamine v.a ÜP-d muutvate DP-de algatamine;
2. b)kohustada vastustajat kaebaja 21.10.2024 taotluse läbivaatamise suhtes haldusakti väljastamiseks 2 30 päeva jooksul;
3. c)kohustada vastustajat andma kaebajale tagatis ja määrata kindlaks eeldatavad ekspertiisi läbiviimise kulud ning tunnistada lahend viivitamatult täidetavaks. Kaebaja põhjendab esialgse õiguskaitse kohaldamise vajadust seoses sooviga säilitada kuni kaebaja 21.10.2024 taotluse läbivaatamiseni ja haldusakti andmiseni õiguslik olukord, mis välistab õigusliku olukorra muutmist, sh Raudtee tn 60a kinnistule projekteerimistingimuste väljastamist 3-korruselise hoonestuse kavandamiseks ilma Raudtee tn 60a, 62 ja 64a ühist maaalaust parklat kavandamata; Raudtee tn 62 ehitisele juurdeehituse rajamise ning Raudtee tn 64a DP nr DP042360 menetluse lõpetamise. Kõik eelpool viidatud toimingud välistavad kaebaja 21.10.2024 taotluse rahuldamise. Kaebaja on esitanud kohustamiskaebuse, millest tulenevalt on lubatav esialgse õiguskaitsena nõuda ka haldusakti väljaandmist või toimingu tegemist, kuna selle andmata jätmine riivab kaebaja omandi kasutust ja üldisi menetlusõigusi. Kaebajal on ka ekspertiisikulude tagamiseks õigus küsida vastustajalt tagatise andmist. 7. Tallinna linn palub 12.02.2025 vastuses jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata ja tagastada kaebus. 7.1

§-st 92 tulenev ÜP ülevaatamise kohustus on seadusandja poolt sätestatud ülesanne volikogule ja see kohustus ei ole seotud üksikute kinnistute või alade võimalike ehituslike tingimuste määratlemistega. Ülevaatamise kohustus on seotud planeeringu elluviimisega seotud küsimustega ning küsimusega, kas planeering vastab kohaliku omavalitsuse arengusuundadele ja on edasiselt elluviidav. Seega kätkeb ÜP ülevaatamise kohustus oluliselt laiemaid küsimusi kui üksiku kinnistu ehitusõigus. ÜP ülevaatamise kohustuse täitmine ei toimu isiku poolt esitatud taotluse alusel, vaid tegu on seadusest tuleneva üldise ülesandega. ÜP muutmist reguleerib

§ 93

. Sätte kohaselt tuleb ÜP kehtetuks tunnistamiseks või muutmiseks koostada uus sama planeeringuala hõlmav või sama teemat lahendav planeering, seejuures tuleb lähtuda ÜP koostamisele ettenähtud nõuetest (

§ 93lg-d 1 ja 2).

ÜP või teemaplaneeringu koostamiseks ei ole seadusandja näinud eriseaduses ette võimalust esitada vastava sisuline taotlus. Tulenevalt ei saa olla esitatud kohustamiskaebus lubatav, kuivõrd tegu on kohaliku omavalitsuse planeerimisautonoomiasse kuuluva küsimusega. Tallinna linnal ei saa tekkida kohustust asuda

§ 92

kohaselt ÜP-d muutma isiku taotluse alusel, mistõttu on taolise kohustamiskaebuse täitmine võimatu.

§ 142

sätestab võimaluse põhjendatud juhul muuta DP-ga ÜP põhilahendust.

§ 142

võimaldab ÜP muutmist ettepaneku vormis DP menetluses ning

8. peatükk kätkeb endas ka DP algatamise taotlust. Vastava sisulist taotlust kaebaja esitanud ei ole. Kaebajale kuuluva Raudtee tn 64a kinnistu osas on algatatud DP menetlus, mis on soikunud huvitatud isiku huvi puuduse tõttu. TLPA 25.11.2024 kiri nr 31/2657-2 on sisult teabetoiming, mille osas saab kaebust esitada vaid piiratud juhtudel. Ennekõike kui toiminguga rikutakse isiku õigusi. Vaidlustatud kiri suunab põhjendatult isikut

§ 142kohase taotluse esitamisele.

Seetõttu ei saa ameti kiri isiku õigusi rikkuda. Nõmme linnosa ÜP on kehtestatud 23.09.2021 ning kaebaja on saanud vastavate kinnistute omanikuks 11.04.

1. Kinnistute omandamise hetkeks oli Nõmme linnaosa üldplaneering olnud kehtiv pea kolm aastat. Kaebaja pidi olema teadlik kinnistute omandamisel ÜP-st. Kaebeõigus ÜP vaidlustamiseks isikul puudub. Kaebaja eesmärk on saavutada asjakohatute taotlustega ÜP-st sätestatust oluliselt suurem ehitusõigus. Tegemist ei ole kaebeõiguse alla kuuluva nõudega esitatud kujul. Vigane on kogu kaebuse loogika, mille kohaselt tuleks kogu piirkonnale kehtestada ehitus- ja planeerimiskeeld eesmärgil muuta Nõmme linnaosa ÜP-d kaebajale kuuluvate kinnistute osas. Isik ei saa dikteerida teiste omandite käsutust enda huvides. Kui isik soovib enda kinnistutele ehitusõigust, siis tuleb pöörduda vastava ettepanekuga kohaliku omavalitsuse poole lähtudes kehtivast seadusest. 7.2 Esialgse õiguskaitse taotlus ei ole lubatav kaebeõiguse puudumise tõttu. Kaebusest ega esialgse õiguskaitse taotlusest ei nähtu, milline konkreetne kaebajale kuuluv subjektiivne õigus 3 saab rikutud või ohustatud juhul, kui esialgse õiguskaitse taotlust ei rahuldata. Samuti ei ole kaebaja esitanud ühtegi usutavat argumenti selle kohta, miks vajab selline õigus kaitset juba esialgse õiguskaitse korras. Taotletav abinõu ei ole asjakohane ning väljub kaebuse esemest. Asjakohane ei saa olla kaebaja kinnistute osas ehitusõiguse võimalikkuse hindamisel piirata kolmandate isikute õigust ehitustegevusele ja planeerimisele. Õiguskaitsevajaduse puudumisele viitab asjaolu, et taotletav abinõu on kaebaja jaoks kasutu – see ei too kaebajale kaasa positiivseid tagajärgi ega hoia ära negatiivsete tagajärgede saabumist. Tegemist on ebaproportsionaalse piiranguga kolmandatele isikutele. Esialgse õiguskaitse kohaldamisel tuleb lisaks kaaluda avalikku huve ja kolmandate isikute õigusi ning õiguskaitse kohaldamine peab olema nende suhtes proportsionaalne. 7.3 Seoses kaebaja viidatud Tallinna Linnavolikogu 03.02.2025 kirjaga selgitab vastustaja, A.S on esitanud Tallinna Linnavolikogule ajaliselt kattuvalt samasisulisi taotlusi nii Haabersti linnaosa ÜP-ga kui ka Nõmme linnaosa ÜP-ga seonduvalt. Ekslikult on läinud vastamisel adressaat selliselt, et Haabersti linnaosa ÜP-d puudutavale kirjale on läinud isik kaebaja volitatud isikuna. Kaebuse eseme Nõmme linnaosa ÜP-d puudutavas osas tuleb pidada lõplikuks vastuskirjaks TLPA 25.11.2024 kirja nr 3-1/2657–
2. Tallinna Linnavolikogu on mõelnud ka kaebaja 02.12.2024 pöördumisele vastamiseks TLPA 25.11.2024 kirja. Formaalsed vead jäetakse kaebuse eelduste hindamisel kõrvale, kui need ei saanud mõjutada otsuse sisu. KOHTU PÕHJENDUSED
3. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. HKMS § 121 lg 2 p 1 näeb ette, et kohus võib kaebuse selle esitajale tagastada, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.
4. Kaebaja eesmärgiks on saavutada kehtiva Nõmme linnaosa ÜP muutmine kaebajale kuuluvate Raudtee tn 62 ja 64a kinnistute ja munitsipaalomandis oleva Raudtee tn 60a hoonestamist puudutavate tingimuste osas. Kaebaja soovib, et eelnimetatud kinnistutel oleks võimalik püstitada kuni 15 m kõrguseid, 4-korruselisi ja kuni 18 korteriga korterelamuid krundi täisehitusprotsendiga kuni 70%. See võimaldaks mh Raudtee tn 60a projekteerimistingimuste menetluses kavandada kinnistule 4-korruselise hoone ja planeerida Raudtee tn 60a, 62 ja 64a kinnistutele ühise maa-aluse parkla. Kaebaja esitas Tallinna Linnavolikogule 21.10.2024 taotluse kehtiva ÜP muutmiseks

§ 92lg-s 1 sätestatud ÜP ülevaatamise käigus väljastatava haldusaktiga.

TLPA vastas kaebaja taotlusele 25.11.2024 kirjaga, et kaebaja soovitud viisil ehk ÜP ülevaatamise aruandega ei ole ÜP muutmine võimalik, kuid tal on õigus esitada ettepanek ÜP-d muutva DP algatamiseks vastavalt

§-le

1. Kaebaja leiab, et pädeva omavalitsusorgani (Tallinna Linnavolikogu) poolt on tema taotlus lahendamata ja taotletud haldusakt kohases menetluses väljastamata.
2. Kaebaja esitas kohtule kaebuse Tallinna linna kohustamiseks tema 21.10.2024 taotluse läbivaatamiseks ja selle kohta linnavolikogu poolt

§ 92lg 1 kohase haldusakti väljastamiseks.

Kohus selgitab, et kohustamiskaebus on lubatav vaid juhul, kui haldusorganile tuleneb seadusest või muust õigusaktist kohustus nõutavat toimingut sooritada või haldusakti anda ning haldusorgani tegevusetus või viivitus rikub isiku õigusi. Kohtu hinnangul praegusel juhul kohustamiskaebus lubatav ei ole, kuna kaebajal ei ole subjektiivset õigust nõuda ja vastustajal ei ole seadusest tulenevat kohustust väljastada kaebajale

§ 92

lg-s 1 ettenähtud ÜP ülevaatamise raames haldusakti, millega muudetaks konkreetsete kinnistute osas maakasutuse- ja ehitustingimusi ning võimaldada neil ehitamist kaebaja soovitud viisil. 10.1

§ 92

lg-st 1 tuleneb vastustajale kohustus vaadata ÜP üle vähemalt iga viie aasta tagant. Sama paragrahvi lõikes 2 on loetletud küsimused, mis tuleb välja selgitada ja üle vaadata. Vastustaja on õigesti selgitanud, et tegemist on ennekõike planeeringu elluviimise ja kohaliku 4 omavalitsuse arengusuundadele vastavusega seonduvate küsimustega.

S § 92 lg-s 1 sätestatud kohustus ei hõlma ÜP ülevaatamise käigus üksikute kruntide hoonestamist puudutavate tingimuste ülevaatamist ja nende muutmise kaalumist vastavalt maaomaniku soovidele. Kui ÜP ülevaatamisel ilmneb nt planeeringutest ja õigusaktidest tulenevate muudatuste ÜP-sse tegemise vajadus, lähtutakse muudatuste tegemisel

§-st 93. Viidatud paragrahvi lõigete 1 ja 2 kohaselt tuleb ÜP kehtetuks tunnistamiseks või muutmiseks koostada uus sama planeeringuala hõlmav või sama teemat lahendav ÜP, lähtudes

-s ÜP koostamisele ettenähtud nõuetest. Õigusaktidest ei tulene kaebajale õigust taotleda uue ÜP või teemaplaneeringu kehtestamist ega ka kehtivasse ÜP-sse sisuliste muudatuste sissekandmist ilma uut planeeringut koostamata.

§ 92

lg 1 mõtteks ei ole tagada maaomanikule võimalust nõuda konkreetsete kinnisasjade suhtes ehitustingimuste või piirangute muutmist juhuks, kui tal ei olnud võimalik ÜP menetluses osaleda või seda õigeaegselt vaidlustada. Kaebaja on Raudtee 62 ja 64a kinnistud omandanud

1. a ning järelikult oli tal võimalik enne nende soetamist tutvuda ka konkreetsel alal kehtivate planeeringutega, sh
2. a kehtestatud Nõmme linnaosa ÜP-ga. Vastustaja on õigesti selgitanud, et kaebajal on õigus esitada vastustajale taotlus kehtestada talle kuuluvaid kinnistuid hõlmav DP koos ettepanekuga muuta kehtivat ÜP-d neid kinnistuid puudutavas osas. Vastustaja keelduva otsuse puhul saab kaebaja selle vaidlustada halduskohtus. Kaebajal ei ole alust nõuda kehtiva ÜP muutmist enne asjakohase DP algatamise taotluse esitamist või DP menetluse väliselt. 10.2 Kaebaja on soovinud kehtiva ÜP muutmist mh selleks, et Tallinna linnale kuuluva Raudtee tn 60a kinnistu projekteerimistingimuste menetluses oleks võimalik kavandada taotletust erineva lahendusega või mahuga (sh kaebaja kinnistutega ühise maa-aluse parklaga) hoone. Kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda talle mitte kuuluvale kinnistule projekteerimistingimuste väljastamist temale meelepärasel viisil. Kaebaja ei saa ka nõuda ÜP muutmist eesmärgiga mõjutada kolmandate isikute kinnistute hoonestamise võimalusi. Kohtule nähtub seejuures ehitisregistri andmetest, et Raudtee tn 60a projekteerimistingimused nr 2511802/00537 on 10.02.2025 välja antud. Kui kaebaja hinnangul need rikuvad tema subjektiivseid õigusi, saab ta esitada halduskohtule kaebuse nende tühistamiseks.
3. Kaebaja on kohtule alternatiivselt esitanud TLPA 25.11.2024 vastuskirja tühisuse tuvastamise nõude. Kohtu hinnangul ei ole nimetatud kirja näol tegemist haldusmenetluse seaduse § 51 lg 1 kohase haldusaktiga, mille tühistamist või tühisuse tuvastamist kaebaja saaks nõuda. Selles kirjas on kaebajat teavitatud, et

§ 92

lg 1 kohase ÜP ülevaatamise raames ei ole võimalik tema soovitud viisil ÜP-d muuta ning kaebajal on õigus esitada ettepanek ÜP-d muutva DP algatamiseks vastavalt

§-le 142, mille raames saab vastava ettepaneku põhjendatust kaaluda. Kõnealuse kirjaga ei ole seega kaebajalt võetud võimalust ehitusõiguse saamiseks taotluses näidatud tingimustel, sest kohases DP menetluses on võimalik ÜP muutmist kaaluda. Isegi kui käsitada TLPA 25.11.2024 kirja haldusaktina, tuleb arvestada, et haldusakti tühisuse kindlakstegemist saab halduskohtult samuti nõuda üksnes isik, kellel on selleks põhjendatud huvi (vt HMS § 63 lg 4 ls 2; HKMS § 44). Kuna kaebajal ei ole õigust nõuda ÜP muutmist

§ 92

lg 1 alusel ja vastustajal pole kohustust sellise taotluse alusel ÜP muutmist otsustada, ei mõjuta kaebaja subjektiivseid õigusi eraldiseisvalt see, kas tema taotlusele võis vastata TLPA või pidanuks seda tegema linnavolikogu. Tühisuse tuvastamise nõude esitamine pole praegusel juhul kaebaja õiguste kaitseks vajalik ja seega lubatav.

1. Kokkuvõttes kuulub kaebus tervikuna HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel tagastamisele.
2. Kuna kohus tagastab kaebuse kaebajal kaebeõiguse puudumise tõttu, ei ole ka esialgse õiguskaitse kohaldamiseks HKMS § 249 lg-st 1 tulenevalt alust. Seejuures selgitab kohus, et kaebaja ei saakski nõuda esialgse õiguskaitse korras ajutise planeerimis- ja ehituskeelu kehtestamist.

§-des 79 ja 132 sätestatud ajutise planeerimis- ja ehituskeelu mõte ei ole 5 tagada isikule kohtumenetluse ajaks naaberkinnistul õigusliku olukorra muutumatuna säilimine. Viidatud sätete eesmärgiks on anda planeeringu korraldajale võimalus vajadusel ja oma kaalutlusõiguse alusel säilitada õiguslik olukord juba menetletava planeeringu menetluse ajaks, et vältida vajadust koheselt hakata muutma madalama või kõrgema astme planeeringuid. Sellise olukorraga praegu tegemist ei ole. Ka ei ole esialgse õiguskaitse abinõuna käsitatav kaebaja taotlus nõuda vastustajalt ekspertiisikulude katteks tagatise esitamist – tegemist on menetlusliku taotlusega, mida kohus kaebuse tagastamise tõttu lahendama ei pea. Esialgse õiguskaitse taotlus jääb rahuldamata. 14. Kuna kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lg-s 2 sätestatud alusel, siis kaebuselt tasutud riigilõiv tagastamisele ei kuulu (HKMS § 104 lg 5 p 2). Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamise (st lõivustatud toimingu sooritamise) tõttu ei kuulu tagastamisele ka esialgse õiguskaitse taotluselt tasutud riigilõiv. (allkirjastatud digitaalselt) 6