← Eesti

2-24-123041/12

Obsah (12)§ 187§ 407§ 444§ 468§ 162§ 174§ 139§ 144§ 172§ 177§ 445§ 317

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Viru Maakohus Kohtunik Nele Teelahk Otsuse tegemise aeg ja koht 28. jaanuar 2025, Jõhvi Tsiviilasja number 2-24-123041 Tsiviilasi OÜ GS Core hagi

§ 187lg 6).

ASJAOLUD

  1. OÜ GS Core (hageja) esitas
  2. juunil 2024 Pärnu Maakohtu maksekäsuosakonnale maksekäsu kiirmenetluse avalduse M K-lt (kostja) 7800,74 euro saamiseks. Pärnu Maakohus lõpetas
  3. augustil 2024 maksekäsu kiirmenetluse ning andis asja üle menetlemiseks Viru Maakohtule, kuna võlgnikule ei õnnestunud makseettepanekut mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Viru Maakohtu
  4. augusti 2024 määrusega jäeti hagi käiguta ning anti hagejale tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks, mh nõuetekohase hagiavalduse esitamiseks ja riigilõivu tasumiseks. Hageja esitas
  5. septembril 2024 Viru Maakohtule hagiavalduse, paludes kostjalt hageja kasuks välja mõista võla põhiosa 4500 eurot,
  6. septembri 2024 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 962,17 eurot ning viivis tasumata põhinõudelt 4500 eurolt kuni selle kohase tasumiseni alates
  7. septembrist 2024 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
  8. Kostja ei ole hagile vastanud. KOHTU SEISUKOHT
  9. Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega.
  10. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 407

lg 3 sätestab, et tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.

  1. Hagiavalduse menetlusse võtmise määrus ja hagimaterjalid on kostjale kätte toimetatud väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Teade dokumentide kättetoimetamisest on loetud kostjale kätte toimetatuks
  2. jaanuaril
  3. Seega on praeguseks ajaks möödunud hagile vastamise tähtaeg. Kostja ei ole hagiavaldusele vastanud. Kostjat on hoiatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Hageja taotleb tagaseljaotsuse tegemist.
  4. Kohus leiab, et hagis esitatud asjaolud ja nõude õiguslik põhjendus on piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks. Tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata (

§ 444lg 3).

  1. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja P F OÜ
  2. juunil 2022 laenulepingu nr xxx. P F OÜ loovutas
  3. detsembril 2022 lepingust nr xxx tuleneva nõude hagejale. 2
  4. Kui majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik annab füüsilisele isikule laenu, tuleb eeldada, et tegemist on tarbijakrediidilepinguga. Kohus leiab, et sõlmitud leping vastab tarbijakrediidilepingu tunnustele VÕS § 402 lg 1 mõttes. Kohus peab kontrollima lepingu kehtivust alati, kui asjaolud viitavad tarbijakrediidilepingu sõlmimisele (RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098/50, p 13).
  5. Kohus leiab, et kostja avaldus lepingu sõlmimiseks on tehtud vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (VÕS § 404 lg 1). Kostja tahteavaldus sisaldas kohustuslikku teavet VÕS § 404 lg 2 mõttes.
  6. Leping sõlmiti
  7. juunil 2022 ning sel ajal oli Eesti Panga avaldatud krediidi kulukuse määr 16,95%. Lepingus märgitud krediidi kulukuse määr 42,29% on väiksem, kui lepingu sõlmimise ajal Eesti Panga avaldatud kolmekordne krediidikulukuse määr, s.o 50,85%, ning seega VÕS § 4062 lg-ga 1 kooskõlas.
  8. Teiseks on kohtul kohustus kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selline kohustus tuleneb krediidiandjale VÕS § 4034 lg-st
  9. Hageja märkis, et tuginedes enne laenu väljastamist P F OÜ poolt kostja laenuvõimekuse kohta kogutud andmetele ja kohtupraktikale, ei ole P F OÜ laenu väljastamisel järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu ei nõua hageja kostjalt intressi ja nõuab seadusjärgset viivist alates lepingu ülesütlemisest. Kostjale maksti välja 4500 eurot. Kostja ei teinud lepingu kehtivuse P F OÜ-le tagasimakseid. Kohus leiab, et hagejal on õigus nõuda põhivõlalt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
  10. Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega VÕS § 396 lg 1, VÕS § 397 lg 1, § 101 lg 1 p-de 1 ja 6, § 108 lg 1 ja § 113 lg 1 alusel.
  11. Kohus tunnistab

§ 468

lg 1 p 2 alusel tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. 14. Kohus jätab hagi rahuldamise tõttu menetluskulud

§ 162lg 1 alusel kostja kanda.

15.

§ 174

lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskuludeks riigilõiv 630 eurot ja esindajakulu 20 eurot. Kohus leiab, et hagiavalduselt tasutud riigilõiv on põhjendatud ja vajalik menetluskulu ning tuleb kostjalt välja mõista (

§ 139

lg 2, riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1).

§ 144

p 7 kohaselt on kohtuvälised kulud mh maksekäsu kiirmenetluse kulud, mistõttu kohus rahuldab hageja nõude maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot väljamõistmiseks (

§ 172lg 9, § 484²).

16. Rahuldamisele kuulub hageja taotlus mõista kostjalt menetluskulud välja koos lisanduva viivisega VÕS § 113 lg 1 teises lauses märgitud ulatuses (

§ 177lg 4).

17. Vastavalt hageja taotlusele (dtl 32) märgib kohus

§ 445

lg 1 alusel, et kostjalt hageja kasuks väljamõistetud summad tuleb kostjal kanda OÜ GS Core pangakontole nr xxx, märkides selgitusse lepingu numbri ja võlgniku nime.

  1. Kohtul ei õnnestunud hagimaterjale kostjale kätte toimetada muul viisil, kui avalikult. (vt
  2. detsembri 2024 määrus). Kuna kostja elu- või viibimiskoht ei ole kohtule jätkuvalt teada, siis tuleb ka tagaseljaotsuse resolutsioon kostjale kätte toimetada avalikult avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Olukorras, mil hagiavaldus või kohtukutse on samas asjas kätte toimetatud Ametlike Teadaannete kaudu, ei pea kohus kontrollima kõiki kohtulahendi avalikult kättetoimetamise eeldusi

§ 317lg 1 p 1 mõttes uuesti täies ulatuses.

Praegusel juhul nähtub asjaoludest, et

§ 317

lg 1 p-s 1 sätestatud eelduste uuesti kontrollimine 3 oleks tulemuseta (vt ka RKTKm 16.09.2020, 2-18-9218/40, p 10 ja RKTKm 20.04.2022, 2-20-123093/24, p 9.2). (allkirjastatud digitaalselt) 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.