Obsah (14)

§ 187§ 407§ 444§ 468§ 162§ 174§ 139§ 144§ 172§ 175§ 177§ 178§ 445§ 317

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Viru Maakohus Kohtunik Nele Teelahk Otsuse tegemise aeg ja koht 28. jaanuar 2025, Jõhvi Tsiviilasja number 2-24-118392 Tsiviilasi Revensen OÜ hagi

§ 187lg 6).

ASJAOLUD

1. Revensen OÜ (hageja) esitas
2. mail 2024 Pärnu Maakohtu maksekäsuosakonnale maksekäsu kiirmenetluse avalduse K P-lt (kostja) 562,94 euro saamiseks. Pärnu Maakohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse, kuna kostjale ei õnnestunud makseettepanekut kätte toimetada ja andis asja üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Viru Maakohtu
3. augusti 2024 määrusega jäeti hagi käiguta ja anti hagejale tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks.
4. Hageja esitas
5. augustil 2024 Viru Maakohtule hagi K P vastu võla nõudes, paludes kostjalt hageja kasuks välja mõista
6. märtsil 2023 sõlmitud laenulepingust nr xxx tulenev põhivõlgnevus 180,03 eurot, intressid 9,09 eurot, hooldustasu 6 eurot, sissenõudmiskulud 40 eurot,
7. augusti 2024 seisuga lepingujärgne viivis 22,89 eurot ning viiviseid alates
8. septembrist 2024 põhinõudelt 180,03 eurolt kuni selle kohase tasumiseni lepingujärgses määras 24,00% aastas. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista
9. mail 2023 sõlmitud laenulepingust nr xxx tulenev põhivõlgnevus 125,40 eurot, intressid 7,74 eurot, hooldustasu 3,86 eurot, sissenõudmiskulud 40 eurot,
10. augusti 2024 seisuga viivised 14,70 eurot ning viivised alates
11. septembrist 2024 põhinõudelt 125,40 eurolt kuni selle kohase tasumiseni lepingujärgses määras 24,00% aastas.
12. Kostja ei ole hagile vastanud. KOHTU SEISUKOHT
13. Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega.
14. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 407

lg 3 sätestab, et tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. 2

1. Hagiavalduse menetlusse võtmise määrus ja hagimaterjalid on kostjale kätte toimetatud avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu ning teade on loetud kätte toimetatuks
2. detsembril
3. Seega on praeguseks ajaks möödunud hagile vastamise tähtaeg. Kostja ei ole hagiavaldusele vastanud. Kostjat on hoiatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Hageja taotleb tagaseljaotsuse tegemist.
4. Kohus leiab, et hagis esitatud asjaolud ja nõude õiguslik põhjendus on piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks. Tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata (

§ 444lg 3).

1. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Ü OÜ (krediidiandja) ja kostja kaks laenulepingut, s.o
2. märtsil 2023 laenulepingu nr xxx ja
3. mail 2023 laenulepingu nr xxx. Kui majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik annab füüsilisele isikule laenu, tuleb eeldada, et tegemist on tarbijakrediidilepinguga. Kohus leiab, et sõlmitud lepingud vastavad tarbijakrediidilepingu tunnustele VÕS § 402 lg 1 mõttes. Kohus peab kontrollima lepingu kehtivust alati, kui asjaolud viitavad tarbijakrediidilepingu sõlmimisele (RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098/50, p 13).
4. Kohus leiab, et kostja avaldused lepingu sõlmimiseks on tehtud vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (VÕS § 404 lg 1). Kostja tahteavaldused sisaldasid kohustuslikku teavet VÕS § 404 lg 2 mõttes.
5. Lepingud nr xxx ja nr xxx sõlmiti vastavalt
6. märtsil 2023 ja
7. mail 2023 ning lepingute sõlmimise ajal oli Eesti Panga avaldatud krediidi kulukuse määr 15,31%. Lepingutes märgitud krediidi kulukuse määrad 45,82% ja 45,84% on väiksemad, kui lepingu sõlmimise ajal Eesti Panga avaldatud kolmekordne krediidikulukuse määr, s.o 45,93%, ning seega VÕS § 4062 lg-ga 1 kooskõlas.
8. Teiseks on kohtul kohustus kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selline kohustus tuleneb krediidiandjale VÕS § 4034 lg-st
9. Kostja esitas
10. märtsil 2023 laenutaotluse laenusummale 2500 eurot. Krediidiandja kontrollis kostjal regulaarse sissetuleku olemasolu ning kohustuste (krediidikohustused ja majapidamiskulud) mahtu kostja poolt esitatud pangakonto väljavõtte alusel, kehtivate maksehäirete puudumist, tegi päringu Ametlikesse Teadaannetesse. Krediidiandja tuvastas, et kostja keskmine sissetulek on 1549,42 eurot. Kostja igakuised kohustused olid tarbimislaenud kokku 678,34 eurot ja majapidamiskuludeks arvestati 200 eurot. Pärast laenu väljastamist on igakuine kohustus koos laenuandja kuumaksega 927,12 eurot. Pärast eeltoodud kohustuste mahaarvamist jäi kostjale kätte 622,30 eurot (1549,42 - 927,12). Kostja esitas
11. mail 2023 laenutaotluse laenusummale 500 eurot. Kostja märkis enda sissetulekuks 2600 eurot, kehtivateks finantskohustusteks 1200 eurot. Kostja igakuised kohustused teiste laenuandjate juures olid summas 1200 eurot ja majapidamiskulud summas 200 eurot, kokku 1400 eurot. Pensionikonto järgi oli kostja keskmine sissetulek 1549,42 eurot. Pärast laenu väljastamist on igakuine kohustus koos laenuandja kuumaksega 1429,27 eurot (kostja finantskohustused 1200 + majapidamiskulud 200 + väljastatud laen 29,27). Pärast eeltoodud kohustuste mahaarvamist jäi kostjale veel 120,15 eurot (1549,42-1429,27). Krediidiandja kontrollis kehtivate maksehäirete puudumist ja tegi päringu Ametlikesse Teadaannetesse. Seega ei ole kohus tuvastanud vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumist krediidiandja poolt (VÕS § 4034).
12. Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega VÕS § 396 lg 1, VÕS § 397 lg 1, § 101 lg 1 p-de 1 ja 6, § 108 lg 1 ja § 113 lg 1 alusel.
13. Kohus tunnistab

§ 468

lg 1 p 2 alusel tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. 3 14. Kohus jätab hagi rahuldamise tõttu menetluskulud

§ 162lg 1 alusel kostja kanda.

15.

§ 174

lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Hagiavalduses sisalduva menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuludeks riigilõiv kokku 175 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ning õigusabikulu 840 eurot. Kohus leiab, et hagiavalduselt tasutud riigilõiv on põhjendatud ja vajalik menetluskulu ning tuleb kostjalt välja mõista (

§ 139

lg 2, riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1).

§ 144

p 7 kohaselt on kohtuvälised kulud mh maksekäsu kiirmenetluse kulud, mistõttu kohus rahuldab hageja nõude maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot väljamõistmiseks (

§ 172lg 9, § 484²).

Menetluskulude nimekirja järgi on menetlusdokumentide koostamine olnud keerukas ja ajamahukas. Hageja esindajal on kulunud nõude asjaoludega ja materjaliga tutvumiseks, hagiavalduse ettevalmistamiseks (sealhulgas tõendite tellimiseks, kogumiseks) ja koostamiseks ning hagi kohtusse esitamiseks (hagi lisade komplekteerimiseks) 7 töötundi tunnitasuga 120 eurot.

§ 175

lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava lahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Tulenevalt

§ 174

lg-st 8 määrab kohus esindajakulud menetluskuludena kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, st uurimisprintsiibist lähtudes. Kohtule on antud lai kaalutlusruum lepingulise esindaja kulude hüvitamise piiramisel. Riigikohus on rõhutanud, et kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise osas.

§ 175

lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus (Riigikohtu

1. veebruari 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-177-15, p 13). Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt ka Riigikohtu
2. veebruari 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14). Kohtu hinnangul ei ole hageja lepingulise esindaja ajakulu täies ulatuses vajalik ega põhjendatud. Kuigi hagi on esitatud kahest erinevast lepingust tuleneva nõude väljamõistmiseks, ei ole tegemist õiguslikult keeruka tsiviilasjaga. Hageja esitatud hagi on standardne hagiavaldus, mille sisu, mahtu ja lisasid arvestades on selle koostamisele kulunud põhjendatud ja vajalik aeg kohtu hinnangul 2,5 tundi. Seega peab kohus hageja esindajakulusid põhjendatuks 300 eurot (120 × 2,5). Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 495 eurot (175 + 20 + 300).
3. Rahuldamisele kuulub hageja taotlus mõista kostjalt menetluskulud välja koos lisanduva viivisega VÕS § 113 lg 1 teises lauses märgitud ulatuses (

§ 177lg 4).

17.

§ 178

lg 2 järgi võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. 18. Vastavalt hageja taotlusele (dtl 46) märgib kohus

§ 445

lg 1 alusel, et kostjalt hageja kasuks väljamõistetud summad tuleb kostjal kanda Revensen OÜ arveldusarvele nr xxx (LHV Pank AS), märkides selgituseks enda nimi, isikukood ja tsiviilasja number.

1. Kohtul ei õnnestunud hagimaterjale kostjale kätte toimetada muul viisil, kui avalikult (vt
2. detsembri 2024 määrus). Kuna kostja elu- või viibimiskoht ei ole kohtule jätkuvalt teada, siis tuleb ka tagaseljaotsuse resolutsioon kostjale kätte toimetada avalikult avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Olukorras, mil hagiavaldus või kohtukutse on samas asjas kätte toimetatud Ametlike Teadaannete kaudu, ei pea kohus kontrollima kõiki kohtulahendi avalikult kättetoimetamise eeldusi

§ 317lg 1 p 1 mõttes uuesti täies ulatuses.

Praegusel 4 juhul nähtub asjaoludest, et

§ 317

lg 1 p-s 1 sätestatud eelduste uuesti kontrollimine oleks tulemuseta (vt ka RKTKm 16.09.2020, 2-18-9218/40, p 10 ja RKTKm 20.04.2022, 2 20 123093/24, p 9.2). (allkirjastatud digitaalselt) 5