lg-te 3–5 alusel baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutustest lähtuvalt iga aasta
) § 96 ja § 97 lg 1 järgi on elatis lapsele põlvnemisest tulenev ülalpidamiskohustus, mida vanem on kohustatud lapsele andma ja alaealine laps õigustatud saama. Elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine (Riigikohtu 12.12.2007 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-07, p 13, ja 17.05.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-11, p 19). Kui vanem elab lapsega koos, rahuldab ta lapse vajadused vahetult. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta
lg 1 ja lg 2 esimese lause järgi ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele perioodilist rahalist elatist makstes (Riigikohtu l08.01.2014 otsus tsiviilasjas nr 32-1-165-13, p 12). Eelnevast tuleneb, et elatist tuleb maksta regulaarselt alates hetkest, mil vanem ei ela enam lapsega koos. Elatise nõude rahuldamise eelduseks on kohustatud isiku poolne ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine ning seaduse mõtte kohaselt vanem rikub ülalpidamiskohustust, kui ta ei maksa elatist või teeb seda ebaregulaarselt või ebapiisavas suuruses (vt Riigikohtu 16.01.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-160-12, p 16). Toimiku materjalidest nähtub ning puudub vaidlus, et hageja seaduslik esindaja K L ja kostja E T on alaealise lapse E T vanemad. Iseenesest puudub vaidlus, et 2023 aastal (hageja seaduslik esindaja väidab küll, et mais 2023, kostja aga, et suvel 2023) kolis hageja seaduslik esindaja koos hagejaga elama xxxx ning seejärel xxxx. Kostja elukoht on xxxx, kostja töötab välismaal. Hageja seaduslik esindaja leiab, et kostja ei ole alates maist 2023 hagejale elatist tasunud, ema on pidanud last üleval üksi. Kostja leiab, et vaatamata lapse ja ema kolimisele, elasid pooled perena kuni 2024 mai lõpuni (kostja on väitnud ka, et kuni 2024 aprillini), s.o kostja käis välismaal tööl ning Eestis viibides veetis kogu oma vaba aja perega, ostis lapsele vajalikke asju, perele toitu ja tasus arveid. Kostja on oma väidete tõendamiseks esitanud kohtule kontoväljavõtteid, millest nähtub, et ta on maksnud hageja seadusliku esindaja kontole perioodil august 2023 - juuli 2024 kokku 1 954.72 eurot, s.o ca 162.89 eurot kuus, selgitustega „E T“, „ALIMENDID“ või „E ALIMENDID“ (viimase selgitusega on maksed tehtud M K kontole) (dtl 194-195, 197). Tõenditest nähtub ka, et kostja ema on hageja seadusliku esindaja kontole tasunud perioodil 20.08.2022-10.05.2024 kokku 1 182.00 eurot, selgitusega „Raha“ (dtl 198). Seoses kostja (ja ka tema ema) hageja seadusliku esindaja kontole tehtud maksetega peab kohus vajalikuks märkida, et makstud summad on väga erinevates suurustes (s.o 2.00 eurot, 3.70 eurot, 4.00 eurot jne) ning tasutud väga ebakorrapäraselt (erinevatel kuupäevadel ja mitu korda kuus). Kohus on seisukohal, et kostjalt kindlas summas elatise väljamõistmine on praegusel juhul põhjendatud juba seetõttu, et lapse emal, kelle juures laps elab, peab olema kindlustunne, et tal on olemas iga kuu piisavalt raha lapse ülalpidamiseks, millega saab arvestada, ning seda sõltumata lapse ema palvetest, vanemate vahelisest läbisaamisest jne. Hageja seadusliku esindaja esitatud tõenditest nähtub ka, et hageja ülalpidamiseks antav riiklik toetus summas 80.00 eurot kuus tasuti kuni juuli 2024 kostja kontole (dtl 256-261), mistõttu on ka eluliselt usutav hageja väide, et kostja poolt hageja esindajale tehtud rahalised ülekanded on suures osas tehtud tasutud peretoetuse arvelt. Hageja on palunud kostjalt igakuise elatise väljamõistmist alates 02.06.2024 kuni tema täisealiseks saamiseni miinimummääras, s.o summas 287.72 eurot, mis muutub iga aasta 01. aprillil lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 4 3 ja 4 ning lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. Kohus selgitab, et alates 01.01.2022 kehtiva
lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui § 101 alusel arvutatud summa.
Baassummat indekseeritakse iga aasta
alusel arvutatud elatis ehk nn miinimumelatis võib olla iga lapse puhul erinev.
lg 5–7 toodud asjaolud mõjutavad miinimumelatise enda suurust ja tõendamiskoormise jaotust ning kohus saab
lg 5–7 toodud asjaolude tuvastamisel
Nii sätestab
lg 5, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga (
lg 6).
lg 7 kohaselt, kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat. Puudub vaidlus, et hageja on tema seadusliku esindaja ja kostja ainuke laps. Käesolevas asjas on kohus tuvastanud, et hageja eest tasuti lapsetoetust kuni juuli 2024 kostja kontole, nüüd laekub see hageja seadusliku esindaja kontole. Kostja on kohtule teatanud, et laps viibib temaga ca 7 päeva kuus ning et hageja on kostja juures igakuisest kohustatud ajast 46,67%. Kostja tõendina esitatud fotodest ja hageja vanemate kirjavahetusest nähtub küll, et kostja ja hageja seaduslik esindaja suhtlesid omavahel märtsis 2023 (dtl 179-181) ja juunis-märtsis 2024 (dtl 190-191) ning veetsid lapsega koos aega 30.09.2023 ja 09-10.12.2023 (dtl 182-185), kuid igakuist hageja kostja juures viibimist ei enne hagi esitamist ega ka pärast seda nimetatud tõendid siiski kohtu hinnangul ei tõenda. Muid sellekohaseid tõendeid ei ole kostja esitanud. Lisaks on kostja ise kohtule teatanud, et töötab välismaal ning käib Eestis ca korra paari nädala jooksul, mistõttu ei ole nimetatud kostja väide, et laps viibib temaga ca 7 päeva kuus, ka eluliselt usutav. Kohtule esitatu põhjal ei ole seega võimalik asuda seisukohale, et oleks täidetud
Kohus selgitab ka, et
lg 1 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.
lg 2 sätestab, et vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral käesoleva seaduse §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kohus selgitab ka, et mõjuvale põhjusele
lg 2 mõttes peab tuginema kohustatud vanem ehk kostja, kes peab mõjuva põhjuse aluseks olevad asjaolud välja tooma ja neid ka tõendama (vt Riigikohtu
Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral käesoleva seaduse §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kohus saab hinnata, kas asjas esineb mõjuv põhjus
alusel arvutatud summast väiksema elatise väljamõistmiseks iga 5 üksikjuhtumi asjaolusid arvestades (vt Riigikohtu
Kostja on kohtuistungil välja toonud, et tema sissetulek on ca 2 500.00 eurot (neto), kuid kuna kostja tasub siiani hageja seadusliku esindaja kohustuste tasumiseks võetud laenu, on tema võimalused hageja nõutud summas elatise tasumiseks piiratud. Kohtule tõendina esitatud konto väljavõttest nähtub, et kostja on 08.06.2021 Bondora AS-ilt võtnud laenu ning 09.06.2021 kandnud sellest 4 397.00 eurot hageja seadusliku esindaja kontole, selgitusega „BUSS“ (dtl 193). Kohus selgitas pooltele, et vanemate vahelised mistahes varalised vaidlused käesoleva asja vaidlusesse ei puutu ning need tuleb lahendada eraldi menetluses, mistõttu kohus sellega elatise väljamõistmisel ei arvesta. Muid mõjuvaid põhjuseid elatise vähendamiseks ei ole kostja esile toonud. Antud juhul ei ole seega kohus tuvastanud, et esinevad alused
Kostja on välja toonud ka, et hageja märgitud kulutused kuus ei ole usutavad ja on ülepaisutatud. Kuna hageja palub kostjalt välja mõista elatise miinimummääras kuus, ei pea kohus vajalikuks hageja poolt välja toodud kulutuste tõendamist ning peab vajalikuks selgitada järgmist. Kohus selgitab, et seaduse muudatuste tegemisel aluseks võetud uuringus on arvestatud mitte lapse minimaalsete vajadustega, vaid lapse kõikvõimalike vajadustega, et tagatud oleks lapse arengut toetav keskkond. See tähendab, et
§-ga 101 elatise suuruse arvutamise korra kehtestamisel on arvestatud lapse mõistlike kuludega (s.o eluasemele, kodusele majapidamisele, telekommunikatsioonile, transpordile (sh turvavarustusele), haridusele (sh lasteaiale, huviharidusele), toidule, hügieenile, tervishoiule, riietele, jalatsitele, mänguasjadele, raamatutele, vaba aja veetmisele). Lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada (vt nt Riigikohtu 07.02.2018 otsus tsiviilasjas nr 2-15-15909, p 12). Kohtu hinnangul ei esine seega käesoleval juhul põhjuseid elatise vähendamiseks alla miinimummäära, mistõttu kohus rahuldab selles osas hagi ning mõistab kostjalt alates 02.06.2024 kuni hageja täisealiseks saamiseni elatise summas 287.72 eurot kuus (elatise baassumma 272.76 eurot, millele on liidetud 54.96 eurot, s.o 3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast, millisest summast on maha arvestatud 40.00 eurot, s.o 50% lapsetoetusest), mis muutub iga aasta 01. aprillil (esimest korda 01.04.2025) lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. Kohus märgib ka, et 02.07.2024 määrusega on kohus hagi tagamise korras kohustanud kostjat tasuma hageja ülalpidamiseks elatist summas 287.72 eurot kuus, alates määruse tegemisest kuni tsiviilasjas 2-24-7452 menetlust lõpetava lõpplahendi jõustumiseni. Kohus leiab, et kooskõlas TsMS § 386 lg 5 tuleb hagi tagamise abinõu käesoleva otsuse jõustumisel tühistada. Kohtuotsuse täitmisel tuleb aga arvestada kostja poolt menetluse ajal tehtud võimalikke elatise maksetega. Hageja palub kostjalt välja mõista ka elatise tagasiulatuavalt perioodi 01.05.2023-01.04.2024 eest summas 2 863.63 eurot ning perioodi 01.04.2024-01.06.2024 eest summas 575.44 eurot.
järgi võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Kuna tagasiulatuva elatise väljamõistmiseks puuduvad erisätted, saab ka tagasiulatuvalt elatist välja mõistes lähtuda elatise väljamõistmise üldsätetest (vt Riigikohtu 04.12.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-136-13, p 13 ja 26.06.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-78-13, p 13). Seega saab ka ajavahemikul aasta enne hagi esitamist määrata ülalpidamiskohustuse ulatuse õigustatud isiku toonaste vajaduste järgi
mõttes, arvestades muu hulgas ka kohustatud isiku varalist seisundit
6 Küll on kohtupraktikas leitud, et teatud juhtudel võib tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne nõude esitamist nõutud elatise väljamõistmine asetada isiku äärmiselt raskesse olukorda ning olla kohustatud isikule ebamõistlikult koormav, kui õigustatud isik ei ole nimetatud ajavahemikul kohustatud isikult kordagi enda ülalpidamist nõudnud (Riigikohtu 25.05.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-16, p 19 ja Riigikohtu 04.12.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-136-13, p 12). Kohtu hinnangul ei ole hageja nõue mõista kostjalt välja elatis tagasiulatuvalt ühe aasta eest käesoleval juhul põhjendatud. Kohus leiab, et hageja nõutud tagasiulatuva elatise puhul oleks tegemist märkimisväärse summaga, mille täitmine käiks kostjale üle jõu, s.o asetaks kostja äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda, sest kostja peaks lisaks enda hädavajalikke kulutuste ja kohustustele ning igakuise elatise maksmisele täitma veel ka ühekordse märkimisväärse suurusega kohustuse, mis ületab oluliselt tema kuusissetulekut. Vaatamata sellele, et kohus on jätkuvalt seisukohal, et vanemate vahelised varalised vaidlused elatise väljamõistmisel üldjuhul tähtsust ei oma, leiab kohus, et tagasiulatuva elatise väljamõistmisel on siiski põhjendatud arvesse võtta asjaolu, et kostja on hageja seadusliku esindaja kohustuste tasumise tarbeks võtnud laenu, mida on juba aastaid tasunud ning tasub ka edaspidi. Lisaks on kohus juba eelnevalt tuvastanud, et kostja on enne hagi esitamist hageja elus osalenud ning hagejale ülalpidamist andnud, s.o küll ebaregulaarselt ja ebapiisavas suuruses, kuid siiski tasunud lapsele elatist. Ka hageja on kohtuistungil teatanud, et ta ei ole varasemalt kostjalt elatist nõudnud. Eeltoodu põhjendustel jätab kohus tagasiulatuva elatise nõude rahuldamata. Tulenevalt hageja soovist, millele kostja vastuväiteid ei esitanud, ja TsMS § 445 lg 1 sätestatust, tuleb kohtuotsusega kindlaks määrata ka selle täitmise viis ja kord. Elatis tuleb tasuda hageja seadusliku esindaja arveldusarvele iga kuu 05. kuupäevaks. Kohus selgitab ka, et
Kohus selgitab ka, et asjaolude muutumisel võib kas elatist saama õigustatud isik või elatist maksma kohustatud isik edaspidi nõuda väljamõistetud elatise muutmist TsMS § 459 lg 1 alusel. Kehtiva kohtupraktika kohaselt on elatise suuruse muutmiseks alust, kui lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega oluliselt muutunud. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 164 lg 1 sätestab, et hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab seega menetluskulud poolte endi kanda ning sellest lähtuvalt kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. /allkirjastatud digitaalselt/ Angelina Abol kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.