) § 123 lg 2 p 2 alusel hankelepingut selliselt, et alternatiivselt pangagarantii nõudmisele on tellijal õigus pidada kohustuste täitmise tagatiseks jooksvalt kinni 10% igakuiselt akteeritavate tööde maksumusest, kokku kuni 10% hankelepingu hinnast. Sellega on hankija muutnud oluliselt hankelepingu tingimusi, mistõttu ei vasta muudatus
Tegemist on olulise muudatusega
lg 2 p 1 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26.02.2014 direktiivi 2014/24/EL (hankedirektiiv) artikli 72 lg 4 p a mõistes. Muudatus asetab pakkuja soodsamasse olukorda, sest pangagarantii oleks vajadusel saanud igal ajal korraga sisse nõuda. Muudatus on oluline, sest oleks võinud laiendada riigihankes osalejate ringi (pakkumuse oleks saanud esitada ka need ettevõtjad, kellel ei olnud võimalik esitada pangagarantiid). Toetuse saaja ei ole järginud
-i norme ning on rikkunud siseministri 13.02.2015 määruse nr 4 “Piirkondade konkurentsivõime tugevdamise investeeringute toetuse andmise tingimused ja kord” § 21 lg 1 p-s 3 ja perioodi 2
-s sätestatud nõudeid. Rikkumisele kohaldub finantskorrektsiooni määr 25%, tulenevalt Vabariigi Valitsuse 01.09.2014 määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (ühendmäärus) alates 09.10.2020 jõustunud redaktsiooni § 21 lg-st 1 ja § 22 2 lg-st
Selle sätte kohaldamisel peab ehitustööde hankelepingu kõigi muudatuste maht kokku jääma alla 15% hankelepingu esialgsest maksumusest. Projekti materjalide kohaselt esitas kaebaja rakendusüksusele 22.10.2020 ülevaate, mille kohaselt oli
Ülevaates ei olnud märgitud vaidlusalust hankelepingu muudatust. Kui kvalifitseerida vaidlusalune muudatus väärtusega 10% hankelepingu maksumusest ümber
lg 1 p 1 alusel tehtud muudatuseks, siis ületatakse selles sättes lubatud maksimaalset muudatuse määra. Seetõttu ei saa vaidlusalust muudatust ümber kvalifitseerida
Hankelepingu muutmine ei ole lubatav ka
Hoolsale hankijale ettenägematute asjaolude esinemine peab olema objektiivsete asjaoludega tõendatud. Siinses asjas on esitatud vaid töövõtja juhatuse liikme e-kiri tema enda hinnanguga, miks töövõtja ei saanud esitada pangagarantiid. Puudub garantiiandja keelduv otsus vms asjaolud, millest nähtuks, et garantii saamine mistahes krediidiasutuselt oli võimatu kaebaja rahastamise probleemide tõttu. 4. Sihtasutus Narva Muuseum esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse 27.09.2021 finantskorrektsiooni otsuse ja 27.12.2021 vaideotsuse tühistamiseks. Kuigi hankelepingu muutmise kokkuleppes on viidatud
lg 2 p-le 2, pidanuks RTK analüüsima finantskorrektsiooni otsuses kokkuleppe lubatavust ka teiste
§-s 123 sätestatud aluste järgi. Hankelepingu muutmine oli lubatav
Muudatust ei saa pidada oluliseks
lg 2 p-de 1 ja 2 mõistes, mistõttu vastab kokkulepe ka
Kuna RTK ei selgitanud välja kokkulepitud muudatuse väärtust, võib kohaldatud finantskorrektsiooni määr olla ebaproportsionaalne.
lg 2 p-le 2, pidanuks hankija uurimispõhimõttest tulenevalt hindama, kas hankelepingu muutmine oleks kokkuleppe aluseks olnud faktilistel asjaoludel lubatav mõnel teisel
§-s 123 sätestatud alusel. Arvestades Riigikohtu 30.05.2022 otsuses nr 3-20-1150 avaldatud seisukohti, on kaebaja ja töövõtja poolt 25.06.2018 allkirjastatud hankelepingu muudatus
Vaidlusalust kokkulepet sõlmides ei saanud pooled ette teada, milliseid ja mis mahus muudatusi on edaspidi veel vaja teha. Töövõtja poolt pangagarantii mittesaamine oli kaebajale kui hoolsale hankijale ettenägematu ning hankelepingu muutmine oli õigustatud ka
Kaebaja on tõendanud, et töövõtjale varem pangagarantiisid väljastanud krediidiasutus keeldus garantii väljastamisest, tulenevalt kaebaja rahastamise probleemidest. Sellist takistust ei olnud võimalik kummalgi poolel ette näha. Kuna kaebaja ei rikkunud hankelepingu muutmisel
-i sätteid, ei ole finantskorrektsiooni tegemise eeldused täidetud. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES 7. RTK palub apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus ja teha uus otsus, millega jätta kaebus rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda. Kaebaja tugines haldus- ja vaidemenetluses üksnes sellele, et hankelepingu muutmine oli lubatav
Vastustaja ei pidanud omal algatusel kaaluma muude õiguslike aluste kohaldumist. Vaideotsuses on analüüsitud ka
lg 1 p-de 1 ja 4 kohaldamise võimalikkust, kuid seal ei pidanud esitama analüüsi nende aluste kohta, mis olid ilmselgelt asjakohatud. Hankelepingu muudatus ei ole lubatav
Selle sätte eesmärk on võimaldada väikesemahulisi muudatusi, mis mõjutavad või võivad mõjutada hankelepingu maksumust ning mille mõju avaldub muudatuse täpse väärtuse kaudu (s.o väärtus peab olema täpselt välja arvutatav ja kontrollitav). Siinses asjas ei saa muudatuse väärtust täpselt välja arvutada. Vastustaja tõi halduskohtule selle väite ilmestamiseks kolm võimalikku muudatuse väärtuse arvutamise viisi. Näiteks võib muudatuse rahaline väärtus olla võrdne garantii väljastamise väärtusega või garantii enda väärtusega, kuid võib ka väita, et kuna pakkujate ring oleks võinud garantii nõudmata jätmisel olla oluliselt laiem, siis ei saa välistada, et hankes oleks osalenud pakkuja, kelle pakkumuse hind olnuks soodsam mitte üksnes garantii väärtusest, vaid ka ehitustööde ja -materjalide sisulisest maksumusest. Objektiivselt ei ole võimalik välistada, et muudatuse väärtus võinuks olla suurem ning koosmõjus ülejäänud lepingumuudatustega ületada 15% hankelepingu maksumusest. Halduskohus tegi sellest väära järelduse, et muudatuse väärtuse väljaarvutamine on võimalik, kuid ei võtnud seejuures seisukohta, milline oleks sel juhul õige metoodika. Kui muudatuse väärtuse väljaarvutamiseks on mitu viisi, tuleb riigihangete eesmärki arvestades võtta aluseks konservatiivseim, s.o selline, mis annab tulemuseks suurima muudatuse väärtuse. Vastustaja ei pidanud tuvastama muudatuse täpsemat väärtust, sest hankijal on kohustus tagada, et hankelepingu muutmine on kooskõlas
§-ga 123 ja seda vajadusel tõendada. Vastustaja ei pea hankija asemel hakkama otsima argumente hankelepingu muutmise õigustamiseks. 4
Finantskorrektsiooni määr on ühendmäärusega kooskõlas, sh on kohaldatud korrektset ühendmääruse redaktsiooni. Isegi kui asuda seisukohale, et kohaldada tulnuks ühendmääruse §-i 228, on vastustaja kaalunud selles nimetatud määrasid nii vaideotsuses kui ka kohtumenetluses ning selle tulemusel leidnud, et finantskorrektsiooni määra vähendamiseks ei ole alust. On ilmselge, et finantskorrektsiooni otsuse tühistamise korral tuleks anda välja uus sama sisuga haldusakt. 8. Kaebaja palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. RTK oleks pidanud kindlaks tegema, et vaidlusalune hankelepingu muudatus ei ole lubatav ühelgi
Kaebaja esitas rakendusüksusele 22.06.2018 hinnangu, milles leiti mh, et hankelepingu muutmine on lubatav
Kui kaebaja ja töövõtja kokkuleppes on viidatud valele õiguslikule alusele, kuid hankelepingu muutmine on sisuliselt lubatav, on tegemist formaalse puudusega, mis ei anna alust teha finantskorrektsiooni.
Vastustaja apellatsioonkaebuse seisukohad, mille järgi ei ole hankelepingu muudatuse väärtus rahaliselt hinnatav, on vastuolus vaideotsuses märgituga. Riigikohtu 30.05.2022 otsusest nr 3-20-1150 ei tulene, et muudatuse väärtus peab olema „täpselt“ välja arvutatav, vaid kohtul peab olema võimalik kontrollida, kas muudatus jääb
Vastustaja viidatud kolmas viis hankelepingu muudatuse väärtuse väljaarvutamiseks ei ole asjakohane. Pole usutav, et hankelepingu maksumusest 10% moodustava täitmistagatise andmise viis võiks muuta hankelepingu esemeks olevate tööde maksumuse enam kui 10% odavamaks. Vastustaja ei osanud halduskohtu istungil selgitada ja pole ka apellatsioonkaebuses põhjendanud, miks ta peab tõenäoliseks, et pakkujate ring oleks olnud suurem ja keegi oleks teinud töövõtjast enam kui 10% odavama pakkumuse, kui täitmistagatise oleks võinud anda ka kinnipidamisena arvetest. Kaebaja hinnangul ei saa täitmistagatise andmise viisi väärtus olla ühegi tõendamisreegli kohaselt suurem kui täitmistagatise enda suurus (s.o 10% hankelepingu maksumusest). RTK soovib sisuliselt käsitada muudatuse väärtusena kahju, mida väidetav muudatus võib olla kaasa toonud.
Finantskorrektsiooni määr on ilmselgelt ebaproportsionaalne, arvestatud ei ole konkreetse juhtumi asjaolusid. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 9. RTK apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja halduskohtu 03.03.2023 otsuse resolutsiooni p-d 1 ja 2 muutmata, sest finantskorrektsiooni tegemiseks ei olnud alust. Vaidlusalune hankelepingu muudatus oli
I 10. Sihtasutuse Narva Muuseum ja Scandec Ehitus OÜ vahel 17.01.2018 sõlmitud hankelepingu (dtl 294 jj) p 11.1.1 kohaselt on ehitusperioodi aegsete kohustuste täitmise tagatis 10% hankelepingu hinnast, millest täidetakse tellija nõuded töövõtja poolsete, hankelepingust tulenevate kohustuste mittetäitmise või mittevastava täitmise korral. Töövõtja kohustub tellijale üle andma ehitusperioodi tagatisena pangagarantii 7 päeva jooksul alates hankelepingu sõlmimisest ja ehitusperioodi tagatis peab kehtima kuni ehitustööde vastuvõtuakti allkirjastamiseni tellija poolt. Tellija ja töövõtja vahel 25.06.2018 sõlmitud 5
Kui tegemist oli hankelepingu lubamatu muutmisega, tuleb hinnata, kas finantskorrektsiooni tegemisel on lähtutud asjakohasest finantskorrektsiooni määrast. 12.
lg 1 p 1 alusel on hankijal õigus sõlmitud hankelepingut muuta uut riigihanget korraldamata, kui hankelepingu üldist olemust, näiteks hankelepingu eset, ei muudeta ja muudatuste väärtus kokku ei ületa
lg-s 3 või 4 sätestatud piirmäära ega 15% ehitustööde hankelepingu algsest maksumusest. 13. Ringkonnakohtu hinnangul oli 25.06.2018 sõlmitud hankelepingu muudatus
14. Alustuseks tuleb märkida, et finantskorrektsiooni otsuses ei ole põhjendatud hankelepingu muutmise lubatavust selle sätte järgi (need põhjendused on siiski olemas vaideotsuses). See ei ole praegusel juhul vastustajale etteheidetav, sest kaebaja tugines nii 25.06.2018 sõlmitud hankelepingu muudatuses kui ka haldusmenetluses toimunud ärakuulamisel sellele, et hankelepingu muutmine oli lubatav
See ei takista aga kohtul hinnata kaebuse väidete alusel
Selle sätte kohaldamine eeldab faktiliste asjaolude tuvastamist ja määratlemata õigusmõistete sisustamist, mis on kohtuvõimu põhifunktsioon (Riigikohtu 11.12.2020 otsus nr 3-20-1198, p 14). 15.
Hankelepingu üldise olemuse muutmise alla peetakse silmas lepingu olemuse ulatuslikke, läbivaid ja terviklikke, mitte mistahes muid sisulisi või lihtsalt silmatorkavaid muudatusi (Riigikohtu 30.05.2022 otsus nr 3-20-1150, p-d 17 ja 18). Seejuures on põhimõtteliselt võimalik muuta ka lepingutingimusi, mis sisaldusid riigihanke alusdokumentides (Riigikohtu 30.05.2022 otsus nr 3-20-1150, p 20). Ringkonnakohus leiab, et 25.06.2018 muudatus ei muutnud hankelepingu üldist olemust. Muudatus puudutas üksnes töövõtja kõrvalkohustust (vt võlaõigusseaduse § 141 p 1) ning sellega ei muudetud hankelepingu eset, liiki, täitmise tähtaega vms asjaolusid, mis oleksid muutnud hankelepingu teistsuguseks. Kuna vastustaja ei väida apellatsioonkaebuses, et tegemist oleks hankelepingu üldise olemuse muutmisega, siis puudub vajadus sellel küsimusel pikemalt peatuda. 16.
lg 1 p 1 alusel tehtav muudatus peab lisaks olema rahaliselt mõõdetav ja kontrollitav (vt ka Riigikohtu 30.05.2022 otsus nr 3-20-1150, p-d 29–34). Vastustaja väidab apellatsioonkaebuses, et muudatuse väärtust ei ole võimalik täpselt välja arvutada, sest erinevaid arvutamise viise kasutades võib jõuda erineva tulemuseni. Näiteks võib muudatuse rahaline väärtus vastustaja hinnangul olla võrdne garantii väljastamise väärtusega (mille suurust vastustaja ei ole siiski täpsustanud) või garanteeritava kohustuse suurusega (vastustaja väitel 10% hankelepingu maksumusest ehk 369 362,38 eurot). Samas võib vastustaja arvates väita, et kuna pakkujate ring oleks võinud garantii nõudmata jätmisel olla oluliselt laiem, siis ei saa välistada, et hankes oleks osalenud pakkuja, kelle pakkumuse hind olnuks soodsam mitte üksnes garantii väärtusest, vaid ka ehitustööde ja -materjalide sisulisest maksumusest. Objektiivselt ei ole seega võimalik välistada, et muudatuse väärtus võinuks olla suurem ning koosmõjus ülejäänud lepingumuudatustega ületada 15% hankelepingu maksumusest. 6
Vastustaja kaks esimest näidet kinnitavad, et muudatuse väärtus on rahaliselt mõõdetav ja kontrollitav – see võrdub garantii väljastamise tasuga või 10%-ga hankelepingu maksumusest. Seda, et kõnealusel hankelepingu muudatusel on väärtus olemas, leidis vastustaja ka vaideotsuse p-des 4.11 ja 4.14. Vaideotsuse p-s 4.11 pidas vastustaja vaidlusaluse kokkuleppe väärtuseks 10% hankelepingu maksumusest ja selgitas, et
lg 1 p 1 ei ole kohaldatav põhjusel, et kõik selle sätte alusel tehtavad muudatused kokku ületavad 15% esialgse hankelepingu maksumusest (sellest täpsemalt allpool). Vastustaja ei tuginenud sellele, et muudatuse väärtust ei ole võimalik välja arvutada. Vaideotsuse p-s 4.14 selgitas vastustaja järgmist: „FKO-s on vaidlusalusele rikkumisele rakendatud ühendmääruse § 22 7 lõiget 2, mille kohaselt kohaldatakse algse hankelepingu ja selle muudatuse väärtusele 25protsendilist finantskorrektsioonimäära, kui hankelepingu muutmise korral ei ole järgitud
lõiget 1 ja muudatuse väärtus on kuni 50 protsenti algse hankelepingu maksumusest. Viidatud ühendmääruse sätte kohaldamine eeldab, et hankelepingu muudatusel on väärtus, mille suurust saab hinnata. Kuigi FKO-s ei ole vaidlustatud lepingumuudatuse väärtust otsesõnu välja toodud ning sellele asjaolule viitab ka vaide esitaja oma vaides, ei ole vaidlusaluse lepingumuudatuse asjaoludest nähtuvalt võimalik tõdeda, et lepingu muudatusel väärtus puudub. Vaide lahendaja hinnangul on lepingu muudatuse väärtuseks minimaalselt garantiikirja väljastamise maksumus, mis ei saa selle valdkonna tavapärast praktikat arvestades võrduda nulliga, ning maksimaalselt garantii enda väärtus (10% lepingu maksumusest, s.o 369 362,38 eurot). Seega kohaldas rakendusüksus vaidlusalusele rikkumisele õigesti ühendmääruse § 227 lõiget
lg 1 p-s 1 (ja selle aluseks oleva hankedirektiivi art 72 lg-s 2) on seadusandja teadlikult lubanud riigihanke üldpõhimõtetest mõõdukal määral kõrvale kalduda. See, kui hankija ei pea korraldama sisult oluliste, kuid rahaliselt väärtuselt väheoluliste muudatuste tegemiseks uut ressursimahukat hankemenetlust, aitab kaasa avalike vahendite säästlikule kasutamisele.
lg 1 p-s 1 sätestatud tingimused tagavad seejuures, et hankelepingu muutmisega kaasnev läbipaistvuse, võrdse kohtlemise vm üldpõhimõtete riive ei ole ülemäärane (vt ka Riigikohtu 30.05.2022 otsus nr 3-20-1150, p 21). Ringkonnakohtule ei nähtu, et vastustaja välja toodud väärtuse arvutamise viisidest oleks üksnes kolmandana nimetatu riigihangete korraldamise eesmärgi ja põhimõtetega kooskõlas. Ringkonnakohtu hinnangul on siinse vaidluse asjaoludel asjakohane arvutada hankelepingu muudatuse väärtus selliselt, et see on maksimaalselt garanteeritava kohustuse suurus ehk 10% hankelepingu maksumusest, nagu vastustaja pidas võimalikuks ka vaideotsuses. 19.
lg 1 p 1 kohaldamisel tuleb silmas pidada, et selle sätte alusel tehtud muudatuste väärtus kokku ei tohi ületada 15% ehitustööde hankelepingu algsest maksumusest. 7
lg 1 p 1 alusel muudatusi kokku enam kui 15% hankelepingu algsest maksumusest: kaebaja 22.10.2020 ülevaate järgi (dtl 306 jj) oli
lg 1 p 1 alusel tehtud muudatusi kokku 14,51%, kuid kaebaja ülevaates ei olnud välja toodud 25.06.2018 muudatust, mis puudutas pangagarantiid ja mille väärtus on 10% hankelepingu maksumusest. Ringkonnakohus nõustub kaebajaga, et vastustaja väide on ekslik, sest 25.06.2018 seisuga (s.o enne vaidlusaluse muudatuse sõlmimist) oli kaebaja sõlminud töövõtjaga üksnes 15.05.2018 muudatuse, mille maksumus käibemaksuta oli 17 993,71 eurot. Vastustaja ei ole esitanud põhjendusi või tõendeid, millest saaks järeldada vastupidist. Seega nõustub ringkonnakohus halduskohtuga, et arvestades hankelepingu maksumust, ei olnud vaidlusaluse muudatuse sõlmimise ajal muudatusi kokku enam kui 15% hankelepingu algsest maksumusest. Siinse vaidluse lahendamisel ei ole tähtsust, kui see piir ületati hilisemate muudatustega, sest neid ei osanud pooled vaidlusaluse muudatuse sõlmimise ajal ette näha. Hilisemate muudatustega seotud rikkumisi ei ole kaebajale vaidlustatud haldusaktides ka ette heidetud. 20. Pooled ei vaidle selle üle, et siinses asjas ei ületa muudatuste väärtus
21. Tellija ja töövõtja vahel 25.06.2018 sõlmitud hankelepingu muutmise kokkuleppes ei tuginenud pooled
lg 1 p-le 1, vaid
Ringkonnakohus nõustub kaebajaga, et see oli formaalne viga, millel puudub finantsmõju liidu eelarvele, sest sisuliselt oli halduslepingu muutmine
22. Seega kokkuvõttes on õige halduskohtu järeldus, et finantskorrektsiooni tegemiseks puudub alus, sest hankelepingu muutmine oli
Kuna ainuüksi sellest piisab, et vaidlusalused haldusaktid tühistada, ei ole ringkonnakohtul vaja hinnata, kas hankelepingu muutmine olnuks lubatav ka
II
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.