← Eesti

2-25-3050/2

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Anneli Roonet Määruse tegemise aeg ja koht

  1. märts 2025, Tartu kohtumaja, Juhan Liivi 4, Tartu Tsiviilasja number 2-25-3050 Kohtuasi H.V hagi N.M-i vastu ülalpidamiskohustuse täitmisest vabastamiseks Menetlustoiming Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja H.V (isikukood XXX) Menetluse liik Kirjalik menetlus Kostja N.M (isikukood XXX) RESOLUTSIOON
  2. Jätta H.V hagi N.M-i vastu menetlusse võtmata.
  3. Jätta menetluskulud H.V kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada 5 kuu möödumisel määruse tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD
  4. H.V (hageja) esitas
  5. veebruaril 2025 Tartu Maakohtule hagiavalduse N.M-i (kostja) vastu ülalpidamiskohustuse täitmisest vabastamiseks. Hagiavalduse kohaselt on kostja hageja isa. Hageja on seisukohal, et tal ei ole kostja suhtes ülalpidamiskohustust. Kostja ei ole kunagi hageja ülalpidamises ja kasvatamises osalenud. 1

(3)KOHTU SEISUKOHT
  1. Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb jätta menetlusse võtmata tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 1 alusel. TsMS § 371 lg 2 p 1 sätestab, et kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust.
  2. Hageja esitatud nõuet kostja vastu saab käsitada perekonnaseaduse (PKS) § 103 lg-st 1 tuleneva kohustatud isiku ülalpidamiskohustuse täitmisest vabastamise nõudena. PKS § 96 esimese lause ja § 97 p 3 järgi on täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (ülalpidamiskohustuslased) kohustatud andma ülalpidamist abivajavale alanejale või ülenejale sugulasele, kes ei ole võimeline ennast ise ülal pidama. Kui isikul on seadusest tulenev teise isiku ülalpidamise kohustus, saab eelkõige ülalpidamist saama õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuslaselt PKS § 96 ja § 97 p 3 alusel ülalpidamiskohustuse täitmist. PKS § 103 lg 1 järgi võib kohus kohustatud isiku ülalpidamiskohustuse täitmisest vabastada või täitmist ajaliselt piirata või elatise suurust vähendada, kui kohustuse täitmist on äärmiselt ebaõiglane nõuda, eelkõige kui: 1) ülalpidamist saama õigustatud isiku abivajadus on tekkinud tema enda ebamõistliku käitumise tagajärjel; 2) õigustatud isik on jämedalt rikkunud oma ülalpidamiskohustust ülalpidamiskohustuslase vastu; 3) õigustatud isik on süüdi tahtlikus kuriteos ülalpidamist andma kohustatud isiku või tema lähikondse suhtes.
  3. Hagiavalduses ei ole välja toodud asjaolusid, millest nähtuks, et ülalpidamist saama õigustatud isik nõuab hagejalt seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmist. Ülalpidamiskohustuse täitmisest vabastamise nõude esitamine eeldab seda, et kohustatud isiku (hageja) vastu on esitatud õigustatud isiku (kostja) poolt tema ülalpidamiseks nõue. Sel juhul on tekkinud kohustus, mille täitmisest on võimalik kohustatud isikut vabastada. Hagiavaldusest ei nähtu, et kostja kasuks oleks hagejalt elatis välja mõistetud või oleks praegu elatise vaidlus kohtus. Ka kohtute infosüsteemi andmetel ei ole kostja hageja vastu ülalpidamise nõuet esitanud. Kohus selgitab, et ülalpidamiskohustuse vabatahtliku täitmisega mittenõustumise korral tuleb elatise hagi esitada õigustatud isikul ehk N.M-il . Sel juhul saab hageja esitada oma vastuväited ning taotluse enda vabastamiseks ülalpidamiskohustuse täitmisest konkreetses tsiviilasja menetluses. Samuti võib olla tegemist olukorraga, kus kohalik omavalitsus täidab abivajava isiku ülalpidamiseks kohustatud isiku kohustust, mistõttu võib kohalikul omavalitsusel tekkida käsundita asjaajamisest tulenev kulutuste hüvitamise nõue abivajava isiku ülalpidamiskohustuslase vastu. Kui kohalik omavalitsus peaks esitama vastava hagi kohtusse, siis on hagejal võimalik esitada PKS § 103 lg 1-st tulenev vastuväide, s.o taotleda enda vabastamist ülalpidamiskohustuse täitmisest. 2
(3)Kohtu menetluses ei ole praeguse seisuga hageja vastu esitatud elatise ega muud rahalise kohustuse täitmise nõuet seoses kostja ülalpidamiskohustuse täitmisega. Eeltoodust tulenevalt ei ole ka ülalpidamiskohustust, mille täitmisest hagejat vabastada ning hageja õiguste rikkumine ei ole hagiavalduses toodud asjaoludele tuginedes võimalik. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagi TsMS § 371 lg 2 p 1 järgi menetlusse võtmata.
  1. Hagi menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 168 lg 1 alusel hageja kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
  2. TsMS § 372 lg 4 teine lause sätestab, et kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega avaldajale. Sama paragrahvi lõike 6 kohaselt kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. (allkirjastatud digitaalselt) Anneli Roonet kohtunik 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.