← Eesti

3-22-674/11

Obsah (5)§ 8§ 9§ 13§ 31§ 30

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Kaire Pikamäe ja Oliver Kask Otsuse tegemise aeg ja koht 13.03.2024, Tallinn Haldusasja n

) § 8 lg 1 ning § 13 lg 1 alusel muuta Natura 2000 võrgustiku loodus- ja linnualadega kattuvate siseriiklike kaitstavate loodusobjektide kaitsekorda selliselt, et nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (loodusdirektiivi) I lisas nimetatud metsaelupaigatüübid oleksid rangelt kaitstud. Kirjas tehti ettepanek moodustada Natura 2000 aladega kattuvatele osadele uued sihtkaitsevööndid 42 358,3 ha ulatuses. Ettepanek puudutab 12 683,6 ha ulatuses eraomandit, hõlmates ka H.Xle kuuluvat Lääne maakonnas Vormsi vallas Hullo külas asuvat Niguse kinnistut (kinnistusregistri registriosa nr 1865132, katastritunnus 90701:002:0117), mis asub Vormsi maastikukaitseala Prästviigi piiranguvööndis.

  1. H.X esitas 18.02.2022 Keskkonnaametile metsateatise, millega kavandas Niguse kinnistu eraldisel 1 raiet. Metsateatis registreeriti metsaressursi arvestuse riiklikus registris numbriga
  2. Keskkonnaamet peatas 21.02.2021 kirjaga nr 13-4/22/3537 metsateatise nr 50000629928 menetluse Niguse kinnistu eraldisel
  3. Keskkonnaamet põhjendas, et haldusakti andmise menetlus peatatakse kuni loodusobjekti kaitse alla võtmise või kaitse alla võtmisest keeldumise otsuse tegemiseni, kuid mitte kauemaks kui 28 kuuks haldusakti andmise menetluse peatamise otsuse tegemisest arvates.
  4. H.X esitas Keskkonnaametile 16.03.2022 vaide 21.02.2021 kirjaga metsateatise menetluse peatamisele, nõudes ettekirjutuse tegemist menetluse jätkamiseks ja asja uueks otsustamiseks. Keskkonnaamet tagastas 17.03.2022 kirjaga nr 1-/22/48-2 „Vaide tagastamine“ A. Varblase vaide, sest 21.02.2022 kiri ei ole haldusakt ega toiming, vaid menetlustoiming, mille iseseisev vaidlustamine haldusmenetluses ei ole lubatav.
  5. H.X esitas 21.03.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tuvastada Keskkonnaameti 21.02.2022 kirja nr 13-4/22/3537 alusel metsateatise nr 50000629928 menetluse peatamise õigusvastasus ja kohustada Keskkonnaametit metsateatise nr 50000629928 menetluse jätkamiseks. Kaebajale teadaolevalt ei ole Keskkonnaministeerium kaebuse esitamise hetkeks algatanud Natura 2000 võrgustiku loodusobjektide kaitsekorra muutmise menetlust. Keskkonnaamet ei ole enne 07.02.2022 kirjaga Natura 2000 võrgustiku loodusobjektide kaitsekorra muutmise ettepaneku esitamist läbi viinud ka asjakohaseid uuringuid ega tellinud eriteadmistega isiku ekspertiise kaitsekorra muutmise põhjendatuse ja otstarbekuse ning kavandatavate täiendavate piirangute otstarbekuse suhtes (

§ 8lg 3).

Samuti ei ole Keskkonnaamet eelnevalt läbi viinud asjakohaseid uuringud ega tellinud eriteadmistega isiku ekspertiise asjaolu suhtes, kas kaitsekorra muutmine on tingimata vajalik konkreetselt kaebajale kuuluva kinnisasja osas. Keskkonnaamet ei ole Natura 2000 võrgustiku loodusobjektide kaitsekorra muutmise ettepaneku tegemise kavatsusest kaebajat informeerinud ega andnud võimalust esitada seisukohta või vastuväiteid. Samuti ei ole kaebajat informeeritud, millistel põhjustel või 2

(8)3-22-674 kaalutlustel on vajalik Natura 2000 võrgustiku loodusobjektide kaitsekorra muutmine konkreetselt kaebajale kuuluva kinnisasja osas. Seega on Natura 2000 võrgustiku loodusobjektide kaitsekorra muutmise ettepaneku tegemisel oluliselt rikutud haldusmenetluse norme ja hea halduse tava. Kui Keskkonnaamet põhjendab Natura 2000 võrgustiku loodusobjektide kaitsekorra muutmise algatamist Euroopa Komisjoni poolt 09.06.2021 Eesti Vabariigi suhtes rikkumismenetluse algatamisega, peaks Keskkonnaamet eelkõige likvideerima rikkumismenetluse algatamise põhjuseks olnud asjaolud, st tagama asjakohase hindamise läbiviimise, mitte meelevaldselt asuma muutma Natura 2000 võrgustiku loodusobjektide kaitsekorda kokku 12 683,6 ha ulatuses eraomandisse kuuluvatel kinnisasjadel ilma mistahes eelneva asjakohase hindamise läbiviimiseta. Keskkonnaameti poolt on meelevaldne, eesmärgipäratu ja õigusvastane peatada metsateatise menetlus kaebajale kuuluval kinnisasjal, kui läbi ei ole viidud asjakohast hindamist ning puuduvad uuringud või eriteadmistega isiku ekspertiisid asjaolu suhtes, kas kaitsekorra muutmine on tingimata vajalik konkreetselt kaebajale kuuluval kinnisasjal. Ehkki

§ 8

lg 6 näeb ühe peatamise alusena ette loodusobjekti kaitse alla võtmise ettepaneku, on haldusorgani kaalumisruum ning põhjendamiskohustuse ulatus oluliselt erinev kaitse alla võtmise ettepaneku ja algatatud kaitse alla võtmise menetluse puhul. Kaitse alla võtmise ettepanekut tuleks käsitada mõtte, idee või algatusena, mille põhjendatust ja otstarbekust tuleb veel põhjalikult analüüsida. Järelikult tuleb sellel alusel haldusakti andmise menetluse peatamist kaaluda eriti hoolikalt ning põhjendada ulatuslikult. Kui on algatatud

§ 9

lg 1 alusel loodusobjekti kaitse alla võtmise menetlus, on antud esmane erialane ja otstarbekuse ning põhjendatuse hinnang lähtudes

§ 8

lg-st 3 ning need põhjendused on eeldatavalt relevantsed haldusakti andmise menetluse peatamisel. Metsateatise menetluse peatamisega on keelatud kaebajal metsa raiumise ja metsamaterjali kasutamise võimalus 28 kuuks. Kuna vaidlusalust katastriüksust ei ole üldse võimalik kasutada metsamajandusliku tulu saamiseks, on tegemist kinnisasja faktilise sundvõõrandamisega riigile ehk olukorraga, kus kaebaja on vaatamata kinnisasja omandi formaalsele säilimisele kaotanud riigi tegevuse tõttu omandi majanduslikus mõttes. Ka omandi faktilisel sundvõõrandamisel tuleb riigil täita PS § 32 lg 1 teises lauses sätestatud kohustus hüvitada õiglaselt ja kohe võõrandamisega tekitatud kahju. Kaebajale ei ole tagatud mis tahes hüvitist tema kinnisasja faktilise sundvõõrandamise eest. 6. Keskkonnaamet palus 05.05.2022 vastuses jätta kaebuse rahuldamata. Praeguses menetlusstaadiumis ei ole teada, kuidas metsateatise menetlus lõppeb, kuid eeldada ei saa õigusvastase haldusakti andmist. Õigusvastase keelduva haldusakti suhtes saab kaebaja ennast kaitsta tühistamiskaebusega. Kaebus ei ole lubatav, kuna puuduvad sellised erandlikud asjaolud, mis õigustaksid menetlustoimingu iseseisvat vaidlustamist. 07.02.2022 kiri on

§ 8tähenduses loodusobjekti kaitse alla võtmise ettepanek.

Keskkonnaametil on õigus peatada haldusakti andmise menetlus juhul, kui haldusakti andmine võib mõjutada ettepanekus nimetatud loodusobjekti seisundit. On ilmne, et kaebaja kavandatud raie mõjutab loodusdirektiivi I lisas nimetatud metsaelupaigatüübi seisundit. Järelikult on täidetud kõik eeldused metsateatise menetluse peatamiseks

§ 8lg 6 alusel.

Niguse kinnistu eraldisel 1 on elupaik inventeeritud 2017. a-l (ekspert Renno Nellis). Inventuuri kohaselt on tegemist arvestatava esinduslikkusega (C) loodusdirektiivi I lisas nimetatud esmatähtsa elupaigatüübiga vanad loodusmetsad (9010*). Seega on meelevaldne ning ebaõige väide, et Keskkonnaamet ei ole läbi viinud asjakohast hindamist ning puuduvad uuringud või eriteadmistega isiku ekspertiisid asjaolu suhtes, kas kaitsekorra muutmine on 3

(8)3-22-674 tingimata vajalik konkreetselt kaebaja kinnisasjal. Niguse kinnistu eraldisel 1 kavandatav raie on vastuolus loodusobjekti kaitse alla võtmise eesmärgiga ja kavandatava kaitsekorraga ning võib mõjutada loodusobjekti seisundit. Eraldis 1 kattub teadaoleva ja
  1. a-l inventeeritud metsaelupaigaga ning kavandatav raie võib kahjustada elupaika määral, et see pärast raiet ei vasta enam metsaelupaiga tunnustele. Keskkonnaameti 21.02.2022 kiri ei ole põhjendamispuudustega. Sellest on selgelt ja ühemõtteliselt arusaadav, miks peab Keskkonnaamet metsateatise nr 50000629928 menetluse peatamist vajalikuks ning millist tagajärge soovib Keskkonnaamet menetluse peatamisega ära hoida. Seega on 21.02.2022 kiri põhjendatud ulatuses, mis tagab kaebeõiguse reaalse teostamise võimaluse. 07.02.2022 kiri ei riku kaebaja õigusi. Kaebaja kaebeõiguse piiridest on väljaspool kaebaja väited ja järeldused, mille kohaselt on Keskkonnaameti haldustegevus meelevaldne, eesmärgipäratu ja õigusvastane, kuna Keskkonnaamet on asjakohase hindamise läbiviimiseta ning uuringute teostamiseta või eriteadmisteta isiku ekspertiiside koostamiseta asunud muutma 12 683,6 ha ulatuses eraomandisse kuuluvatel kinnisasjadel Natura 2000 võrgustiku loodusobjektide kaitsekorda selliselt, et teatud metsaelupaigatüübid oleksid rangelt kaitstud. Kaebajal ei ole õigust esitada kaebust avalikes huvides. Võrdlus metsateatise menetluse peatamise ja kinnisasja faktilise sundvõõrandamise osas riigile on ainetu. Võimalik oleks kinnisasja faktilisest sundvõõrandamisest riigile rääkida üksnes olukorras, kus Keskkonnaamet annab haldusakti, millega keeldub metsateatisega 50000629928 kavandatud raie kinnitamisest metsaregistris. Sellist otsust tehtud ei ole. Kaebaja kinnistuga kattuvas osas kinnitati Vormsi maastikukaitseala moodustamine Vabariigi Valitsuse 01.08.2000 määrusega nr 264 „Vormsi maastikukaitseala kaitse-eeskiri”. Kaebaja omandas kinnistu
  2. a-l, s.o ajal, mil käis avalik kaitseala moodustamise protsess. Seega pidi juba kinnistu omandamisel olema kaebajale mõistlikult ettenähtav, et lähitulevikus võivad kinnistule seatavad looduskaitselised piirangud tema omandiõigust kitsendada. Kaebaja pidi arvestama võimalusega, et looduskaitselised piirangud ei pruugi võimaldada tulevikus kinnistul metsa raiuda, kuid otsustas kinnisasja omandada. See välistab võrdluse sundvõõrandamisega ka olukorras, kus Keskkonnaamet otsustab jätta metsateatise metsaregistris kinnitamata.
  3. Tallinna Halduskohus jättis 15.11.2022 menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. otsusega kaebuse rahuldamata ja

§ 8

lg 6 sätestab, et kui on esitatud loodusobjekti kaitse alla võtmise ettepanek, on haldusorganil, kellele on esitatud taotlus haldusakti andmiseks, mis võib mõjutada ettepanekus nimetatud loodusobjekti seisundit, õigus peatada haldusakti andmise menetlus. Haldusakti andmise menetlus peatatakse kuni loodusobjekti kaitse alla võtmise või kaitse alla võtmisest keeldumise otsuse tegemiseni, kuid mitte kauemaks kui 28 kuuks haldusakti andmise menetluse peatamise otsuse tegemisest arvates.

§ 13

lg-st 1 tulenevalt kohaldatakse seda sätet ka kaitstava loodusobjekti tüübi, kaitse-eesmärgi või välispiiri muutmisele või kaitseeeskirjas märgitud piirangute või loodusobjektiga seotud kohustuste ulatuse olulisele muutmisele või kehtetuks tunnistamisele. Ehkki Keskkonnaministeerium ei ole Keskkonnaameti 07.02.2022 ettepaneku alusel

§ 9

lg 1 mõttes menetlust alustanud, ei järeldu sellest keeldu metsateatiste registreerimise menetluse peatamiseks.

§ 8

lg 6 sõnastusest nähtuvalt on haldusakti andmise menetluse peatamine võimalik ka ettepaneku esitamise järgselt. Säte annab Keskkonnaametile menetluse peatamise otsustamisel laia kaalutlusruumi. Sellise otsustuse kohtuliku kontrolli ulatus on HKMS § 158 lg 3 kohaselt piiratud. 4

(8)3-22-674

§ 8

lg-t 6 arvestades oli Keskkonnaametil õigus metsateatiste registreerimise menetlus peatada, kui metsateatiste registreerimine võis mõjutada Vormsi maastikukaitseala Prästviigi piiranguvööndi seisundi säilimist. Vastavalt metsaseaduse (MS) § 28 lg 4 p-le 1 ja § 30 lg-le 1 on aegjärkne raie turberaie, mis on üheks uusraie liikideks. Ehkki kaebaja poolt Niguse kinnistu eraldisel 1 soovitud aegjärkne raie ei ole oma intensiivsuselt võrreldav lageraie mõjuga, on siiski põhjendatud eeldada, et raie teostamine muudaks metsaeraldise seisundit ning seejuures puuduks kindlus, et pärast raie teostamist oleks veel võimalik saavutada Keskkonnaameti 07.02.2022 ettepaneku eesmärki.

§ 31

lg 2 p-st 5 tulenevalt ei ole ka piiranguvööndis ning

§ 30lg 2 kohaselt sihtkaitsevööndis aegjärksed raied lubatud.

Seega tuleb metsateatiste registreerimise menetluse peatamist kuni 28 kuuks pidada kaalukat looduskaitselist eesmärki arvestades proportsionaalseks meetmeks.

§ 8

lg 3 ei kohustanud vastustajat enne 07.02.2022 ettepaneku tegemist viima läbi uuringuid kaitsekorra muutmise põhjendatuse ja otstarbekuse ning kavandatavate täiendavate piirangute otstarbekuse suhtes. Loodusobjekti kaitse alla võtmise ettepanek peab vastama § 8 lg-s 2 toodud tingimustele.

§ 8

lg 2 kohaselt tuleb ettepanekus välja tuua loodusobjekti kaitse alla võtmise põhjendused ja eesmärk ning loodusväärtused, mille kaitse eesmärgil ettepanek esitatakse, lisades kaardi loodusobjekti asukoha või piiriga. Lisaks tuleb kirjeldada loodusobjekti kaitseks kavandatavaid piiranguid ning hinnata selle kaitse alla võtmise ja kaitse korraldamisega seotud kulutusi. Sättest ei tulene, et ettepanekule peaks olema lisatud uuringud loodusobjekti kaitse alla võtmise põhjendatuse ja otstarbekuse kohta.

§ 9

lg 1 kohaselt on kaitse alla võtmise menetluse algataja Keskkonnaministeerium.

§ 8

lg-st 3 lähtudes korraldab seega Keskkonnaministeerium esmalt ka ettepanekus nimetatud loodusobjekti kaitse alla võtmise põhjendatuse ja otstarbekuse ning kavandatavate piirangute otstarbekuse ekspertiisi, kaasates selleks vastava ala eriteadmistega isiku. Kaebaja viidatud uuringute teostamine on ettepaneku tegemisele järgnev etapp, mille raames selgitatakse välja ettepaneku põhjendatus. Kui ekspertiisiga on selgunud, et loodusobjektil on kaitse alla võtmise eeldused ja kaitse alla võtmine on otstarbekas, algatatakse järgnevalt kaitse alla võtmise menetlus kooskõlas

§-s 9 sätestatuga. Üksnes asjaolust, et ettepanek on praegusel juhul tehtud suure ala osas, ei järeldu tingimata, et sellises ulatuses sihtkaitsevööndid ka kehtestatakse. Seega ei pidanud ettepaneku esitamisega olema esitatud põhjendusi, miks loodusobjekti kaitsekorra muutmine on tingimata vajalik kaebaja kinnisasjal.

-st ei tulenenud Keskkonnaametile kohustust juba enne Keskkonnaministeeriumile 07.02.2022 ettepaneku esitamist kaasata puudutatud isikud haldusmenetlusse ning anda neile võimalus esitada seisukohti ja vastuväiteid. Kaitse alla võtmise algatab Keskkonnaministeerium ja see toimub avatud menetlusena. Seega juhul, kui Keskkonnaministeerium otsustab loodusobjekti kaitse alla võtmise menetluse algatada, kaasatakse menetlusse lisaks üldisele avalikkusele ka kaebaja kui otseselt puudutatud, misjärel on tal võimalik vastavas menetluses esitada ettepanekuid ja vastuväiteid. Keskkonnaameti 21.02.2022 kirjast nähtuvalt tulenes 07.02.2022 ettepanek asjaolust, et metsaelupaikade seisund ei ole loodusdirektiivi rakendamise aruande järgi valdavas osas soodne ning aruandes on välja toodud, et seisundi oluliseks ohuteguriks on mh raietööd. Piiranguvööndis, kus uuendusraied on lubatud, ei ole võimalik metsaelupaikade seisundit säilitada. Samuti ei ole võimalik piiranguvööndis keelata hooldusraieid, millel on samuti metsaelupaikadele kahjustav/hävitav mõju. Keskkonnaamet on 21.02.2022 kirjas ka selgitanud, et ettepaneku eesmärk on tagada Natura 2000 võrgustiku alal paiknevate metsaelupaikade säilimine vastavalt loodusdirektiivi art-le 6. Kaitse alla võtmine toetab Natura 2000 tegevuskava 2021–2027 eesmärke, tagamaks metsaelupaikade soodne kaitsestaatus. Samuti toetab ettepanek Euroopa Liidu elurikkuse strateegiat aastani 2030, mille 5

(8)3-22-674 eesmärk on kaitsta kõiki allesolevaid loodus- ja põlismetsi. Eelnevaid põhjendusi arvestades ei saa Keskkonnaameti poolt Keskkonnaministeeriumile ettepaneku tegemist ette heita, vaid looduskaitselise olukorra parendamiseks sammude astumine oli põhjendatud. Metsateatise registreerimise menetluse peatamise tõttu ei ole kaebajale tekkinud nii tõsiseid omandiõiguse kitsendusi, mis muudaksid tema võimaluse oma kinnistut kasutada ja käsutada sisuliselt olematuks ja tekitaks seeläbi ka sellise kahju, mida tuleks kaebajale juba praegu hüvitada. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES 8. H.X palub 28.11.2022 apellatsioonkaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 15.11.2022 otsus ja rahuldada uue otsusega kaebus. Metsateatise registreerimise menetluse peatamine 28 kuuks ei ole looduskaitselist eesmärki arvestades proportsionaalne meede. Halduskohus on vääralt tõlgendanud

§ 8lg-t 6.

Kohus ei ole piisavalt arvestanud asjaoluga, et kinnisasja omaniku õigus metsa raiuda on isiku oluline põhiõigus (PS § 32). Kuna vaidlusalust katastriüksust ei ole võimalik kasutada metsamajandusliku tulu saamiseks, on tegemist kinnisasja faktilise sundvõõrandamisega riigile. Omandi faktilisel sundvõõrandamisel tuleks riigil täita PS § 32 lg 1 teises lauses sätestatud kohustus hüvitada õiglaselt ja kohe võõrandamisega tekitatud kahju. Kaebajale ei ole tagatud mis tahes hüvitist tema kinnisasja faktilise sundvõõrandamise eest, mis kinnitab, et Keskkonnaameti poolt oli õigusvastane ja ebaproportsionaalne peatada metsateatiste menetlus 28 kuuks ning seda olukorras, kus Keskkonnaministeerium ei olnud isegi algatanud loodusobjekti kaitse alla võtmise menetlust. Kaebaja kodutalu metsad ei ole talle mitte äriline objekt, vaid osa kaebaja ja tema esivanemate ja perekonnaliikmete elukeskkonda säästvast elulaadist. Kehtestatud piirangute tõttu ei saa kaebaja oma metsakinnistu piiranguvööndi alalt varuda küttepuid ega vajalikku ehitusmaterjali talu hoonete ehitamiseks ja remontimiseks. Seega tekitavad piirangud kaebajale otsest varalist kahju, sundides kaebajat kütte- ja ehituspuitu ostma. Enne Natura 2000 võrgustiku loodusobjektide kaitsekorra muutmise menetluse algatamist oleks vastavalt seadusele tulnud Keskkonnaametil ametlikult välja selgitada kõik olulised asjaolud ja puudutatud isikute põhjendatud huvid, mh kaasates puudutatud isikud vastavasse haldusmenetlusse ning andes neile võimaluse esitada omapoolne seisukoht ja võimalikud vastuväited. Kindlasti oleks Keskkonnaamet pidanud enne kaitsekorra muutmise ettepaneku esitamist teostama asjakohased uuringud ja hindamise, kas konkreetselt kaebaja omandisse kuuluva kinnisasja puhul on tingimata vajalik kaitsekorra muutmine. Kui vastustaja põhjendab kaitsekorra muutmise algatamist Euroopa Komisjoni poolt 09.06.2021 Eesti suhtes rikkumismenetluse algatamisega, peaks Keskkonnaamet eelkõige likvideerima rikkumismenetluse algatamise põhjuseks olnud asjaolud (s.o tagama asjakohase hindamise läbiviimise), mitte meelevaldselt asuma suvaliselt muutma Natura 2000 võrgustiku loodusobjektide kaitsekorda kokku 12 683,6 ha ulatuses eraomandisse kuuluvatel kinnisasjadel. Asjakohase hindamise läbiviimine on eriti oluline olukorras, kus võib tekkida vajadus kohaldada

§ 8

lg-s 6 sätestatud piirangut ning peatada mõne haldusakti (nt metsateatise) andmise menetlus. 9. Keskkonnaamet palub 19.12.2022 vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Kuna metsateatise osas on menetlus peatatud, ei ole võimalik öelda, kas vastustaja kinnitab metsateatise alusel kavandatava raie või mitte. Seega ei ole veel selge, kas ja millised 6

(8)3-22-674 piirangud lisaks juba olemasolevatele võivad kaebajale haldusakti andmisega kaasneda, sh kas neid piiranguid saaks võrrelda sundvõõrandamisega või mitte. Kaebajale ei ole tekkinud metsateatise registreerimise menetlusega sellist kahju, mida tuleks juba praeguses menetlusetapis hüvitada. Menetluse peatamine oli Keskkonnaameti kaalutlusotsus. Kaalutlusõigust on teostatud volituste piires. Otsus metsateatise menetluste peatamiseks on proportsionaalne ja õiguspärane. Keskkonnaamet ei pidanud enne 07.02.2022 ettepaneku esitamist teaduspõhiselt kindlaks tegema, et konkreetsel kinnisasjal on seadusega sätestatud kaitse alla võtmise eeldused ja loodusobjekti kaitse alla võtmine on tingimata vajalik ja otstarbekas.

§ 8lg 6 alusel menetluse peatamine eeldab vaid põhjendatud kahtluse olemasolu.

Loodusobjekti kaitse alla võtmise ettepanekule esitatavad nõuded sätestab

§ 8lg 2.

Keskkonnaameti 07.02.2022 ettepanek sisaldas kõiki vajalikke elemente.

§ 9

lg 1 kohaselt algatab loodusobjekti kaitse all võtmise menetluse ja määrab menetluse läbiviija Keskkonnaministeerium. Kaitse alla võtmise ettepaneku esitamine ei ole samastatav kaitse alla võtmise menetluse algatamisega. Kaebaja viidatud uuringute teostamine on kaitse alla võtmise ettepanekule järgnev, mitte eelnev etapp. Keskkonnaamet ei ole kaitse alla võtmise menetluse algataja

§ 8lg 3 tähenduses.

Seega ei ole ka Keskkonnaameti ülesanne korraldada ettepanekus nimetatud loodusobjekti kaitse alla võtmise põhjendatuse ja otstarbekuse ning kavandatavate piirangute otstarbekuse ekspertiisi, kaasates selleks vastava ala eriteadmistega isikuid. Ühestki õigusaktist ei tulene Keskkonnaametile kohustust kaasata

§ 8lg 1 alusel tehtava ettepaneku tegemiseks puudutatud isikud.

Kavandatud raied mõjutavad loodusdirektiivi I lisas nimetatud metsaelupaigatüübi seisundit. Seega on menetluste peatamine seaduses sätestatud tähtajaks õige ja põhjendatud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

  1. 05.02.2022 vastuses kaebusele esitas vastustaja taotluse kaebuse tagastamiseks HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel, kuna kaebajal puudub menetlustoimingu vaidlustamiseks kaebeõigus. Selle taotluse on halduskohus jätnud tähelepanuta, kuid lahendanud asja sisuliselt, millest võib järeldada, et halduskohus möönis vaikimisi kaebeõiguse olemasolu.
  2. Kaebajal on kaebeõigus menetlustoimingu vaidlustamiseks, sest vaidlustatud menetlustoiming (metsateatise menetluse peatamine kuni 28 kuuks) rikub menetluse peatamise perioodil kaebaja õigust kasutada oma omandit sõltumata lõplikult antavast haldusaktist (HKMS § 45 lg 3). Menetluse peatamise tulemusel tekkiva viivituse vaidlustamist eraldiseisvalt on aktsepteeritud ka vastustaja poolt viidatud Riigikohtu lahendis nr 3-3-1-62-08 (p 9). Samas saab kaebaja kaitsta halduskohtus vaid enda subjektiivseid õigusi, mitte esitada kaebust kõigi eraomandis olevate kinnisasjade omanike huvides, kelle õigusi võidakse menetlustoiminguga piirata.
  3. Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ja halduskohtu otsuse muutmiseks või tühistamiseks ei ole alust. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega neid üle kordamata (HKMS § 201 lg 4). Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. 13.

§ 8

lg 6 kohaldamise eeldused olid täidetud – esitatud oli loodusobjekti kaitse alla võtmise ettepanek (Keskkonnaameti 07.02.2022 ettepanek keskkonnaministrile, dtl 14 jj) ja 7

(8)3-22-674 kaebaja esitatud metsateatise rahuldamisel oleks saanud mõjutatud ettepanekus nimetatud loodusobjekti seisund. Seega oli vastustajal õigus peatada metsateatise menetlus kuni 28 kuuks. Ehkki metsateatise menetluse peatamine kuni 28 kuuks kujutab endast olulist omandiõiguse riivet, on meede proportsionaalne ülekaaluka avaliku huvi tõttu. Omandiõiguse riivet aitab tasakaalustada selle ajaline piir. Tegemist on ajutise meetmega. Menetlustoimingut ei pea põhjendama sama põhjalikult kui haldusakti. Keskkonnaameti menetlustoiming oli õiguspärane ja halduskohtu põhjendused selles küsimuses on ammendavad. Halduskohus on esitanud piisavad ja asjakohased põhjendused ka küsimusele, millises menetlusetapis viiakse läbi

§ 8

lg-s 3 nimetatud ekspertiis ja kaasatakse avalikkus, sh kinnisasjade omanikud (otsuse p-d 11‒13). Halduskohtu seisukohti toetab Riigikohtu 15.10.2009 otsus nr 3-3-1-

  1. Metsateatise menetluse peatamise eest ei näe seadus ette hüvitise maksmist. Menetluse peatamise näol pole tegemist de facto sundvõõrandamisega, sest tegelik omandiõiguse piirang on menetluse peatamise perioodil veel ebaselge. Omandiõiguse realiseerimine on vaid edasi lükatud, mitte lõplikult piiratud. Järelikult puudub ka põhiseaduse § 32 lg-st 1 tulenev kohustus piirangut koheselt ja õiglaselt hüvitada. Kui menetluse (õiguspärase) peatamise tulemusel on kaebajal tekkinud kahju, saab ta selle hüvitamiseks pöörduda kohtu poole, kuid tähele tuleb panna, et õiguspärase toiminguga tekitatud kahju hüvitamine on piiratud (riigivastutuse seaduse § 16). Praeguses asjas ei ole kohtule esitatud kahju hüvitamise nõuet. Põhiseadus ei nõua igasuguse üldistes huvides isikule seatud omandikitsenduste hüvitamist. Riigikohus on 15.06.2021 otsuses nr 5-21-3 osutanud, et looduskaitseliste piirangute kehtestamist õigustab tugev üldine huvi ja isiku kohustus looduskaitselisi piiranguid taluda on üldjuhul kõrge. Looduskeskkond on pidevas muutumises ja seetõttu võivad muutuda ka looduse kaitsmiseks vajalikud meetmed või nende rakendamise ulatus. Selliste meetmete rakendamise vajadust tulevikus ei ole võimalik täielikult ette näha ning kogu vastutust nendega kaasnevate omandikitsenduste eest ei saa asetada riigile. Põhiseaduse § 32 lg 2 kolmas lause näeb omanikule ette talumiskohustuse, keelates kasutada omandit üldiste huvide vastaselt (p 41). Arusaamatuks jäävad seejuures apellatsioonkaebuse p-s 2.3 tehtud viited metsaomaniku hüvitise saamise võimalikkusele või võimatusele, sest halduskohtu otsuses ei ole täiendava hüvitise saamise võimalusele viidatudki.
  2. Eelnevast tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata (HKMS § 200 p 1). Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 ja § 109 lg-le 1 jäävad menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 8

(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.