) § 8 lg 1 ning § 13 lg 1 alusel muuta Natura 2000 võrgustiku loodus- ja linnualadega kattuvate siseriiklike kaitstavate loodusobjektide kaitsekorda selliselt, et nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (loodusdirektiivi) I lisas nimetatud metsaelupaigatüübid oleksid rangelt kaitstud. Kirjas tehti ettepanek moodustada Natura 2000 aladega kattuvatele osadele uued sihtkaitsevööndid 42 358,3 ha ulatuses. Ettepanek puudutab 12 683,6 ha ulatuses eraomandit, hõlmates ka H.Xle kuuluvat Lääne maakonnas Vormsi vallas Hullo külas asuvat Niguse kinnistut (kinnistusregistri registriosa nr 1865132, katastritunnus 90701:002:0117), mis asub Vormsi maastikukaitseala Prästviigi piiranguvööndis.
Samuti ei ole Keskkonnaamet eelnevalt läbi viinud asjakohaseid uuringud ega tellinud eriteadmistega isiku ekspertiise asjaolu suhtes, kas kaitsekorra muutmine on tingimata vajalik konkreetselt kaebajale kuuluva kinnisasja osas. Keskkonnaamet ei ole Natura 2000 võrgustiku loodusobjektide kaitsekorra muutmise ettepaneku tegemise kavatsusest kaebajat informeerinud ega andnud võimalust esitada seisukohta või vastuväiteid. Samuti ei ole kaebajat informeeritud, millistel põhjustel või 2
lg 6 näeb ühe peatamise alusena ette loodusobjekti kaitse alla võtmise ettepaneku, on haldusorgani kaalumisruum ning põhjendamiskohustuse ulatus oluliselt erinev kaitse alla võtmise ettepaneku ja algatatud kaitse alla võtmise menetluse puhul. Kaitse alla võtmise ettepanekut tuleks käsitada mõtte, idee või algatusena, mille põhjendatust ja otstarbekust tuleb veel põhjalikult analüüsida. Järelikult tuleb sellel alusel haldusakti andmise menetluse peatamist kaaluda eriti hoolikalt ning põhjendada ulatuslikult. Kui on algatatud
lg 1 alusel loodusobjekti kaitse alla võtmise menetlus, on antud esmane erialane ja otstarbekuse ning põhjendatuse hinnang lähtudes
lg-st 3 ning need põhjendused on eeldatavalt relevantsed haldusakti andmise menetluse peatamisel. Metsateatise menetluse peatamisega on keelatud kaebajal metsa raiumise ja metsamaterjali kasutamise võimalus 28 kuuks. Kuna vaidlusalust katastriüksust ei ole üldse võimalik kasutada metsamajandusliku tulu saamiseks, on tegemist kinnisasja faktilise sundvõõrandamisega riigile ehk olukorraga, kus kaebaja on vaatamata kinnisasja omandi formaalsele säilimisele kaotanud riigi tegevuse tõttu omandi majanduslikus mõttes. Ka omandi faktilisel sundvõõrandamisel tuleb riigil täita PS § 32 lg 1 teises lauses sätestatud kohustus hüvitada õiglaselt ja kohe võõrandamisega tekitatud kahju. Kaebajale ei ole tagatud mis tahes hüvitist tema kinnisasja faktilise sundvõõrandamise eest. 6. Keskkonnaamet palus 05.05.2022 vastuses jätta kaebuse rahuldamata. Praeguses menetlusstaadiumis ei ole teada, kuidas metsateatise menetlus lõppeb, kuid eeldada ei saa õigusvastase haldusakti andmist. Õigusvastase keelduva haldusakti suhtes saab kaebaja ennast kaitsta tühistamiskaebusega. Kaebus ei ole lubatav, kuna puuduvad sellised erandlikud asjaolud, mis õigustaksid menetlustoimingu iseseisvat vaidlustamist. 07.02.2022 kiri on
Keskkonnaametil on õigus peatada haldusakti andmise menetlus juhul, kui haldusakti andmine võib mõjutada ettepanekus nimetatud loodusobjekti seisundit. On ilmne, et kaebaja kavandatud raie mõjutab loodusdirektiivi I lisas nimetatud metsaelupaigatüübi seisundit. Järelikult on täidetud kõik eeldused metsateatise menetluse peatamiseks
Niguse kinnistu eraldisel 1 on elupaik inventeeritud 2017. a-l (ekspert Renno Nellis). Inventuuri kohaselt on tegemist arvestatava esinduslikkusega (C) loodusdirektiivi I lisas nimetatud esmatähtsa elupaigatüübiga vanad loodusmetsad (9010*). Seega on meelevaldne ning ebaõige väide, et Keskkonnaamet ei ole läbi viinud asjakohast hindamist ning puuduvad uuringud või eriteadmistega isiku ekspertiisid asjaolu suhtes, kas kaitsekorra muutmine on 3
lg 6 sätestab, et kui on esitatud loodusobjekti kaitse alla võtmise ettepanek, on haldusorganil, kellele on esitatud taotlus haldusakti andmiseks, mis võib mõjutada ettepanekus nimetatud loodusobjekti seisundit, õigus peatada haldusakti andmise menetlus. Haldusakti andmise menetlus peatatakse kuni loodusobjekti kaitse alla võtmise või kaitse alla võtmisest keeldumise otsuse tegemiseni, kuid mitte kauemaks kui 28 kuuks haldusakti andmise menetluse peatamise otsuse tegemisest arvates.
lg-st 1 tulenevalt kohaldatakse seda sätet ka kaitstava loodusobjekti tüübi, kaitse-eesmärgi või välispiiri muutmisele või kaitseeeskirjas märgitud piirangute või loodusobjektiga seotud kohustuste ulatuse olulisele muutmisele või kehtetuks tunnistamisele. Ehkki Keskkonnaministeerium ei ole Keskkonnaameti 07.02.2022 ettepaneku alusel
lg 1 mõttes menetlust alustanud, ei järeldu sellest keeldu metsateatiste registreerimise menetluse peatamiseks.
lg 6 sõnastusest nähtuvalt on haldusakti andmise menetluse peatamine võimalik ka ettepaneku esitamise järgselt. Säte annab Keskkonnaametile menetluse peatamise otsustamisel laia kaalutlusruumi. Sellise otsustuse kohtuliku kontrolli ulatus on HKMS § 158 lg 3 kohaselt piiratud. 4
lg-t 6 arvestades oli Keskkonnaametil õigus metsateatiste registreerimise menetlus peatada, kui metsateatiste registreerimine võis mõjutada Vormsi maastikukaitseala Prästviigi piiranguvööndi seisundi säilimist. Vastavalt metsaseaduse (MS) § 28 lg 4 p-le 1 ja § 30 lg-le 1 on aegjärkne raie turberaie, mis on üheks uusraie liikideks. Ehkki kaebaja poolt Niguse kinnistu eraldisel 1 soovitud aegjärkne raie ei ole oma intensiivsuselt võrreldav lageraie mõjuga, on siiski põhjendatud eeldada, et raie teostamine muudaks metsaeraldise seisundit ning seejuures puuduks kindlus, et pärast raie teostamist oleks veel võimalik saavutada Keskkonnaameti 07.02.2022 ettepaneku eesmärki.
lg 2 p-st 5 tulenevalt ei ole ka piiranguvööndis ning
Seega tuleb metsateatiste registreerimise menetluse peatamist kuni 28 kuuks pidada kaalukat looduskaitselist eesmärki arvestades proportsionaalseks meetmeks.
lg 3 ei kohustanud vastustajat enne 07.02.2022 ettepaneku tegemist viima läbi uuringuid kaitsekorra muutmise põhjendatuse ja otstarbekuse ning kavandatavate täiendavate piirangute otstarbekuse suhtes. Loodusobjekti kaitse alla võtmise ettepanek peab vastama § 8 lg-s 2 toodud tingimustele.
lg 2 kohaselt tuleb ettepanekus välja tuua loodusobjekti kaitse alla võtmise põhjendused ja eesmärk ning loodusväärtused, mille kaitse eesmärgil ettepanek esitatakse, lisades kaardi loodusobjekti asukoha või piiriga. Lisaks tuleb kirjeldada loodusobjekti kaitseks kavandatavaid piiranguid ning hinnata selle kaitse alla võtmise ja kaitse korraldamisega seotud kulutusi. Sättest ei tulene, et ettepanekule peaks olema lisatud uuringud loodusobjekti kaitse alla võtmise põhjendatuse ja otstarbekuse kohta.
lg 1 kohaselt on kaitse alla võtmise menetluse algataja Keskkonnaministeerium.
lg-st 3 lähtudes korraldab seega Keskkonnaministeerium esmalt ka ettepanekus nimetatud loodusobjekti kaitse alla võtmise põhjendatuse ja otstarbekuse ning kavandatavate piirangute otstarbekuse ekspertiisi, kaasates selleks vastava ala eriteadmistega isiku. Kaebaja viidatud uuringute teostamine on ettepaneku tegemisele järgnev etapp, mille raames selgitatakse välja ettepaneku põhjendatus. Kui ekspertiisiga on selgunud, et loodusobjektil on kaitse alla võtmise eeldused ja kaitse alla võtmine on otstarbekas, algatatakse järgnevalt kaitse alla võtmise menetlus kooskõlas
§-s 9 sätestatuga. Üksnes asjaolust, et ettepanek on praegusel juhul tehtud suure ala osas, ei järeldu tingimata, et sellises ulatuses sihtkaitsevööndid ka kehtestatakse. Seega ei pidanud ettepaneku esitamisega olema esitatud põhjendusi, miks loodusobjekti kaitsekorra muutmine on tingimata vajalik kaebaja kinnisasjal.
-st ei tulenenud Keskkonnaametile kohustust juba enne Keskkonnaministeeriumile 07.02.2022 ettepaneku esitamist kaasata puudutatud isikud haldusmenetlusse ning anda neile võimalus esitada seisukohti ja vastuväiteid. Kaitse alla võtmise algatab Keskkonnaministeerium ja see toimub avatud menetlusena. Seega juhul, kui Keskkonnaministeerium otsustab loodusobjekti kaitse alla võtmise menetluse algatada, kaasatakse menetlusse lisaks üldisele avalikkusele ka kaebaja kui otseselt puudutatud, misjärel on tal võimalik vastavas menetluses esitada ettepanekuid ja vastuväiteid. Keskkonnaameti 21.02.2022 kirjast nähtuvalt tulenes 07.02.2022 ettepanek asjaolust, et metsaelupaikade seisund ei ole loodusdirektiivi rakendamise aruande järgi valdavas osas soodne ning aruandes on välja toodud, et seisundi oluliseks ohuteguriks on mh raietööd. Piiranguvööndis, kus uuendusraied on lubatud, ei ole võimalik metsaelupaikade seisundit säilitada. Samuti ei ole võimalik piiranguvööndis keelata hooldusraieid, millel on samuti metsaelupaikadele kahjustav/hävitav mõju. Keskkonnaamet on 21.02.2022 kirjas ka selgitanud, et ettepaneku eesmärk on tagada Natura 2000 võrgustiku alal paiknevate metsaelupaikade säilimine vastavalt loodusdirektiivi art-le 6. Kaitse alla võtmine toetab Natura 2000 tegevuskava 2021–2027 eesmärke, tagamaks metsaelupaikade soodne kaitsestaatus. Samuti toetab ettepanek Euroopa Liidu elurikkuse strateegiat aastani 2030, mille 5
Kohus ei ole piisavalt arvestanud asjaoluga, et kinnisasja omaniku õigus metsa raiuda on isiku oluline põhiõigus (PS § 32). Kuna vaidlusalust katastriüksust ei ole võimalik kasutada metsamajandusliku tulu saamiseks, on tegemist kinnisasja faktilise sundvõõrandamisega riigile. Omandi faktilisel sundvõõrandamisel tuleks riigil täita PS § 32 lg 1 teises lauses sätestatud kohustus hüvitada õiglaselt ja kohe võõrandamisega tekitatud kahju. Kaebajale ei ole tagatud mis tahes hüvitist tema kinnisasja faktilise sundvõõrandamise eest, mis kinnitab, et Keskkonnaameti poolt oli õigusvastane ja ebaproportsionaalne peatada metsateatiste menetlus 28 kuuks ning seda olukorras, kus Keskkonnaministeerium ei olnud isegi algatanud loodusobjekti kaitse alla võtmise menetlust. Kaebaja kodutalu metsad ei ole talle mitte äriline objekt, vaid osa kaebaja ja tema esivanemate ja perekonnaliikmete elukeskkonda säästvast elulaadist. Kehtestatud piirangute tõttu ei saa kaebaja oma metsakinnistu piiranguvööndi alalt varuda küttepuid ega vajalikku ehitusmaterjali talu hoonete ehitamiseks ja remontimiseks. Seega tekitavad piirangud kaebajale otsest varalist kahju, sundides kaebajat kütte- ja ehituspuitu ostma. Enne Natura 2000 võrgustiku loodusobjektide kaitsekorra muutmise menetluse algatamist oleks vastavalt seadusele tulnud Keskkonnaametil ametlikult välja selgitada kõik olulised asjaolud ja puudutatud isikute põhjendatud huvid, mh kaasates puudutatud isikud vastavasse haldusmenetlusse ning andes neile võimaluse esitada omapoolne seisukoht ja võimalikud vastuväited. Kindlasti oleks Keskkonnaamet pidanud enne kaitsekorra muutmise ettepaneku esitamist teostama asjakohased uuringud ja hindamise, kas konkreetselt kaebaja omandisse kuuluva kinnisasja puhul on tingimata vajalik kaitsekorra muutmine. Kui vastustaja põhjendab kaitsekorra muutmise algatamist Euroopa Komisjoni poolt 09.06.2021 Eesti suhtes rikkumismenetluse algatamisega, peaks Keskkonnaamet eelkõige likvideerima rikkumismenetluse algatamise põhjuseks olnud asjaolud (s.o tagama asjakohase hindamise läbiviimise), mitte meelevaldselt asuma suvaliselt muutma Natura 2000 võrgustiku loodusobjektide kaitsekorda kokku 12 683,6 ha ulatuses eraomandisse kuuluvatel kinnisasjadel. Asjakohase hindamise läbiviimine on eriti oluline olukorras, kus võib tekkida vajadus kohaldada
lg-s 6 sätestatud piirangut ning peatada mõne haldusakti (nt metsateatise) andmise menetlus. 9. Keskkonnaamet palub 19.12.2022 vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Kuna metsateatise osas on menetlus peatatud, ei ole võimalik öelda, kas vastustaja kinnitab metsateatise alusel kavandatava raie või mitte. Seega ei ole veel selge, kas ja millised 6
Loodusobjekti kaitse alla võtmise ettepanekule esitatavad nõuded sätestab
Keskkonnaameti 07.02.2022 ettepanek sisaldas kõiki vajalikke elemente.
lg 1 kohaselt algatab loodusobjekti kaitse all võtmise menetluse ja määrab menetluse läbiviija Keskkonnaministeerium. Kaitse alla võtmise ettepaneku esitamine ei ole samastatav kaitse alla võtmise menetluse algatamisega. Kaebaja viidatud uuringute teostamine on kaitse alla võtmise ettepanekule järgnev, mitte eelnev etapp. Keskkonnaamet ei ole kaitse alla võtmise menetluse algataja
Seega ei ole ka Keskkonnaameti ülesanne korraldada ettepanekus nimetatud loodusobjekti kaitse alla võtmise põhjendatuse ja otstarbekuse ning kavandatavate piirangute otstarbekuse ekspertiisi, kaasates selleks vastava ala eriteadmistega isikuid. Ühestki õigusaktist ei tulene Keskkonnaametile kohustust kaasata
Kavandatud raied mõjutavad loodusdirektiivi I lisas nimetatud metsaelupaigatüübi seisundit. Seega on menetluste peatamine seaduses sätestatud tähtajaks õige ja põhjendatud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
lg 6 kohaldamise eeldused olid täidetud – esitatud oli loodusobjekti kaitse alla võtmise ettepanek (Keskkonnaameti 07.02.2022 ettepanek keskkonnaministrile, dtl 14 jj) ja 7
lg-s 3 nimetatud ekspertiis ja kaasatakse avalikkus, sh kinnisasjade omanikud (otsuse p-d 11‒13). Halduskohtu seisukohti toetab Riigikohtu 15.10.2009 otsus nr 3-3-1-
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.