Obsah (6)

§ 121§ 44§ 151§ 43§ 108§ 175

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-24-2863 Määruse kuupäev 18. veebruar 2025 Kohtunik Kadri Palm Kohtuasi X kaebus talle tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks seonduvalt hambaravi o

) § 151 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus jätta määrusega kaebuse läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad

§ 121

lg-s 2 sätestatud asjaolud.

§ 121

lg 2 p 1 järgi võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.

1. Kaebaja on esitanud kaebuse, milles ta nõuab mittevaralise kahju hüvitamist summas 5000 eurot seoses hambaarsti Ia Tuisu
2. oktoobri
3. a vastuvõtuga ning selle tagajärjel kaebaja tervise kahjustamisega.
4. Kolmanda isiku
5. jaanuari
6. a vastusest ilmneb, et kaebaja
7. oktoobril 2024 I. Tuisu vastuvõtul ei viibinud. Kaebaja käis kolmanda isiku sõnutsi
8. septembril 2024 ja
9. oktoobril 2024 vastuvõttudel hambaarsti A. Kõrgvee juures. Sellest tulenevalt andis kohus
10. veebruari
11. a kohtumäärusega kaebajale võimaluse muuta kaebust ning täpsustada asjaolusid, kuid vaatamata kohtu nõudmisele kaebaja seda teinud ei ole.
12. Võttes arvesse

§ 44

lg-s 1 sätestatut, mille kohaselt võib isik pöörduda kaebusega halduskohtusse üksnes oma õiguse kaitseks, ning seda, et menetlusse võetud asjaolude kogumit ei ole tegelikkuses aset leidnud, siis puudub kaebajal antud asjas ilmselgelt kaebeõigus. Kuna kaebaja ei viibinud

1. oktoobril 2024 hambaarsti vastuvõtul, siis ei saanud hambaarsti tegevus mainitud kuupäeval kaebaja õigusi riivata.
2. Eeltoodust tulenevalt tuleb kaebaja hüvitamisnõue jätta läbi vaatamata

§ 151

lg 2 p 1 ja

§ 121

lg 2 p 1 alusel, kuna menetluse käigus on ilmnenud, et kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Kohtu hinnangul ei ole tegemist keeruka õigusliku küsimusega, mis eeldaks selle küsimuse täiendavat analüüsimist istungimenetluse käigus. 10. Kohus selgitab, et kaebuse läbi vaatamata jätmine ei võta õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse läbi vaatamata jätmisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud (

§ 43lg 2).

11.

§ 108

lg 4 kohaselt kannab kaebaja menetluskulud kaebuse tagastamise, kaebuse läbi vaatamata jätmise ja menetluse lõpetamise korral, kui

§ 108

lg-s 4 ei sätestata teisiti.

§ 108

lg 11 järgi võib kohus jätta menetluskulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.

1. Et kohtule arusaadavalt ei ole Tervisekassale ja Viru Vanglale kui haldusorganitele menetluskulusid tekkinud, jäävad nende võimalikud menetluskulud nende endi kanda.
2. Seejuures leiab kohus, et isegi, kui kolmandale isikule on tekkinud menetluskulud, mille väljamõistmist ta kaebajalt sooviks, oleks nende kaebajalt väljamõistmine äärmiselt ebaõiglane, mistõttu jäävad ka kolmanda isiku võimalikud menetluskulud kolmanda isiku enda kanda.
3. Antud juhul ei ole vaidlust selles, et kaebaja esitas kohtule kaebuse selleks, et saada hüvitist talle tekitatud tervisekahju eest, kaebaja käis tõesti
4. a oktoobrikuus hambaarsti vastuvõtul, kuid kaebaja on eksinud kuupäeva ja hambaarsti osas, ning kaebaja puhul on tegemist õigusküsimustes kogenematu isikuga. Kohus leiab, et kaebaja ei pruukinud ette näha seda, et kolmanda isikuna kaasatud SA Ida-Viru Keskhaigla võib kasutada menetluses lepingulist esindajat, millega seoses võib halduskohus kaebajalt välja mõista kolmanda isiku võimalikud esindajakulud. Vaatamata sellele, et kaebaja on eksinud kaebuse aluse väljatoomises ning kaebaja ei ole vastanud kohtu
5. veebruari
6. a määrusele ega 2 nõustunud kohtu ettepanekuga kaebuse muutmiseks, ei saa tõsikindlalt järeldada menetlusõiguste pahauskset kasutamist kaebaja poolt. Et kohus võttis kaebaja kaebuse menetlusse, võis see anda kaebajale lootust, et kaebus võib olla esitatud kujul edukas. Lisaks võib kohtu hinnangul kaebaja huvi haldusasja edasise menetlemise vastu olla vähenenud seetõttu, et Viru Maakohus on otsustanud
7. veebruari
8. a määrusega vabastada kaebaja temale mõistetud karistuse edasisest kandmisest seoses tema väljasaatmisega Eesti Vabariigist (vt kaebaja
9. veebruari
10. a avaldus).
11. Vaatamata sellele, et kohtule ei ole teada, kui suures osas on ta kandnud menetluskulusid, leiab halduskohus, et käesolevas kohtuasjas on kaebajalt kolmanda isiku kasuks menetluskulude väljamõistmine kaebaja suhtes äärmiselt ebaõiglane

§ 108lg 11 mõttes ning kaebajalt menetluskulude väljamõistmine ei ole põhjendatud.

16. Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga (

§ 175lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt) 3