← Eesti

2-24-137513/6

Obsah (8)§ 444§ 174§ 138§ 144§ 175§ 484§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Mai Grauberg Otsuse tegemise aeg ja koht 24. jaanuar 2025.a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-24-137513 Tsiviilasi

) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue Elisa Eesti AS ja kostja vahel oli 30.08.2018.a. sõlmitud Elisa Eesti AS liitumisleping kostjale mobiil- ja internetiteenuse osutamiseks. Kostja sõlmis 14.05.2022.a. vara üürilepingu seadmele Elisa Elamuse digiboks (xxx), mille igakuine üürimakse oli 4,99 eurot kuus, seadme lepingujärgne maksumus on 119,00 eurot. 30.08.2018 oli kostjaga sõlmitud Mobiil-ID leping. Elisa Eesti teenuse kasutamise tingimuste punkti 6.5 kohaselt on Elisa Eesti arveldusperioodi pikkus üks

(1)kalendrikuu, mille kohta toimub arve koostamine arveldusperioodile järgneval päeval. Kostja on jätnud tasumata järgnevad arved: xxx, xxx, xxx, xxx summas 387,26 eurot. Elisa Eesti teenuste üldtingimuste punkti 7.4.1. kohaselt on Elisa Eesti AS-il õigus lepingud, sellest Klienti teavitades, ühepoolselt üles öelda, kui klient on hilinenud temale osutatud teenuse eest tasumisega üle 14 päeva. Elisa Eesti ütles lepingud üles 27.10.2023.a, kuna kostja oli arvete tasumisega viivituses rohkem kui 14 päeva. Kostja ei tagastanud seadet Elisa Elamuse digiboks (xxx), mille maksumus on 119,00 eurot. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus, summas 367,87 eurot, sissenõudmiskulu, summas 30,00 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis, summas 100,58 eurot, viivis põhinõudelt alates 03.12.2024.a. kuni põhinõude täitmiseni 0,065% päevas ning hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohtu selgitused Hagiavaldus, menetlusse võtmise määrus ja menetluskulude nimekiri on kostjale kätte toimetatud 08.01.25.a avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Kostjal oli kohustus hagile vastata 10 päeva jooksul materjalide kättesaamisest. Kostja ei ole tänaseni vastust esitanud. Tulenevalt

§ 444lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas ja märkis eelpool lühidalt hagi asjaolud ja nõude ja märgib täiendavalt ka järgneva. 2

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on

§ 144p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

Kohtukulud on

§ 138lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud.

Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõivu 175 eurot, õigusabikulud summas 85 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot. Kuna hageja tasus riigilõivu 175 eurot, siis peab kohus põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 175 eurot, mis tuleb kostjalt välja mõista.

§ 175

lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hageja esitas menetluskulude nimekirja, mille järgi esindaja toiminguteks menetluses oli õigusabikulud maksekäsu kiirmenetluses summas 20 eurot; õigusabikulud tõendite kogumise, korrastamise ja hagiavalduse koostamise, ülevaatamise ja kohtule edastamise eest summas 85 eurot. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, tsiviilasja hinda, hageja esindaja tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid, hageja poolt on kohtule esitatud üksnes hagiavaldus, mis ei ole õiguslikult keerukas ega tugine suurele hulgale tõenditele. Seega on põhjendatud õigusabi osutamine summas 85 eurot ning tulenevalt

§ 484.2 on põhjendatud hageja kulud maksekäsu kiirmenetluses summas 20 eurot.

Kokku peab kohus põhjendatuks hageja menetluskulusid summas 280 eurot (175+20+85).

§ 177

lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (280 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.