← Eesti

1-23-5962/49

Obsah (14)§ 180§ 126§ 38§ 381§ 37§ 175§ 182§ 179§ 105§ 423§ 306§ 124§ 1601§ 148

1-23-5962 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 4. aprill 2024, Narva kohtumaja (kinnine kohtuistung) Kriminaalasja number 1-23-5962 (23233050528) Kohtukooss

) §-dest § 310, 311, 313 ja 315, maakohus otsustas:

  1. Tunnistada Irina Pozdnjakova süüdi KarS § 118 lg 1 p 7 järgi ja mõista talle karistuseks 5 aastat vangistust.
  2. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistuse kandmise algust alates
  3. juulist
  5. Irina Pozdnjakovale valitud tõkend vahistamine jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni.
  6. Kannatanu C.K (ik XXX) tsiviilhagi rahuldada TsMS § 440 lg 1 alusel ning mõista Irina Pozdnjakovalt kannatanu C.K kasuks välja kuriteoga tekitatud kahju 1 587,10 eurot. Nimetatud summa tuleb kanda C.K arvelduskontole XXX.
  7. Kannatanu A.Q (ik XXX) nimel esitatud hagi tema ülalpidamise hüvitise saamiseks jätta rahuldamata. 1

(15)1-23-5962
  1. Määrata Osaühingule Ida-Viru Advokaadibüroo Irina Pozdnjakovale maakohtus osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks
  2. märtsil 2024 esitatud tasutaotluste alusel 1 541,83 eurot (sh käibemaks).
  3. Määrata OÜ-le Advokaadibüroo Tibar & Partnerid alaealisele kannatanule A.Q-le maakohtus osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 2 083,52 eurot (sh käibemaks).
  4. Alaealisele kannatanule riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu 2 083,52 eurot jätta riigi kanda.
  5. Mõista Irina Pozdnjakovalt Eesti Vabariigi kasuks välja esimese astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 2,5 kuupalga alammäära, s.o 2 050 eurot, ekspertiisi tegemise kulud 913 eurot ja osutatud õigusabi kulud osaliselt summas 1 000 eurot, s.o kokku 3 963 eurot. 10.

§ 180

lg 1, 3 alusel jätta riigi õigusabi kulud ülejäänud osas, s.o 1 658,55 eurot riigi kanda. 11.

§ 180

lg 3 alusel määrata, et Irina Pozdnjakova kohustub temalt välja mõistetud menetluskulud 3 963 eurot tasuma ositi alates kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole nr EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, nr EE522200221013264447 Swedbank AS-is või nr EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is. Maksekorraldusele märkida viitenumber XXX ning selgitus „Irina Pozdnjakova, 1-23-5962, kriminaalmenetluse kulud“. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui menetluskulud jäävad tähtaegselt tasumata, hakkab neid välja nõudma kohtutäitur täitemenetluse seadustiku järgses täitemenetluses. 12. Asitõendid: - kööginuga – KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida ja kohtuotsuse jõustumisel

§ 126

lg 3 p 4 alusel hävitada; - kaapeproovid – kohtuotsuse jõustumisel

§ 126lg 3 p 4 alusel hävitada.

13. Kannatanud A.Q (XXX; elukoht XXX ), C.K (ik XXX; elukoht XXX; telefon XXX) ja Q.P (ik XXX; elukoht XXX ; telefon XXX) on

§ 38

lg 5 p 2 alusel esitanud taotluse enda teavitamiseks süüdimõistetu ennetähtaegsest vabastamisest või kinnipidamisasutusest põgenemisest, juhul kui teavitamine võib ära hoida ohu kannatanule. 14. Kannatanud C.K (ik XXX; elukoht XXX; telefon XXX) ja Q.P (ik XXX; elukoht XXX; telefon XXX) on

§ 38

lg 5 p 4 alusel taotlenud võimalust avaldada arvamust ennetähtaegse vabastamise osas. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse pool, kes soovib otsust vaidlustada apellatsiooni korras, on kohustatud sellest Viru Maakohtule kirjalikult teatama 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsiooniteate esitamise korral koostab kohus motiveeritud otsuse, mis on kättesaadav Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleis hiljemalt 26.04.2024. Otsusele võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda motiveeritud kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi

15. peatüki kohaselt. Sellisel juhul tuleb esitada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest teade, et soovitakse vaidlustada menetluskulusid. Seejärel koostab kohus 2

(15)1-23-5962 motiveeritud kohtuotsuse ainult menetluskulude osas, mis on kättesaadav Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleis hiljemalt 26.04.
  1. Määruskaebus menetluskulude osas tuleb esitada Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil motiveeritud otsus menetluskulude osas oli kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. SÜÜDISTUS Irina Pozdnjakovat süüdistatakse selles, et tema 23.07.2023 kell 02.00 paiku XXX korteris lõi tahtlikult N R kööginoaga reie ülaosa piirkonda. I. Pozdnjakova tekitas kannatanule N. R reiearterit-veeni vigastava torke-lõikehaava, mille tagajärjel tekkis kannatanul äge verekaotus välisest verejooksust ja ta suri sündmuskohal saadud vigastusse. Sellega pani Irina Pozdnjakova toime KarS § 118 lg 1 p 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o tervisekahjustuse tekitamise, kui sellega on põhjustatud kannatanu surm. KOHTU SEISUKOHT Objektiivne koosseis
  2. KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Kuulanud ära kohtumenetluse pooled ja kontrollinud kriminaalasjas olevaid tõendeid, jõudis kohus veendumusele, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud. Sellisele seisukohale asumist põhjendab kohus järgmiselt.
  3. Esmalt nähtub I. Pozdnjakova kohtuistungil antud ütlustest nähtub, et 23.07.2023, umbes kell 1 öösel, kui N. R I. Pozdnjakova korteris aadressil XXX ärkas, tekkis neil tüli ning I. Poznjakova palus N. R enda korterist lahkuda, millest N. R keeldus. Seejärel muutus tüli füüsiliseks. Kui N. R hakkas I. Pozdnjakovat sõimama, siis I. Pozdnjakova oli niivõrd emotsioone täis, et ta haaras noa, kas laua pealt või ämbrist (KoTo lk 114-114 pö). Noaga löömise osas on I. Pozdnjakova öelnud, et „vist lõin teda, kõik toimus nii kiiresti“, „arvatavasti lõin“ (KoTo lk 114 pö).
  4. I. Pozdnjakova poolt N. R noaga löömisele viitab üheselt ka 24.07.2023 vormistatud vaatlusprotokoll (KrTo lk 1-5), millest nähtuvalt tehti 23.07.2023 kell 02.05 kõne häirekeskusesse. Teatajaks osutus I. Pozdnjakova, kes palus välja kutsuda politsei ja kiirabi aadressile XXX, selgitades: „Noahaav, ma tapsin inimese“. Häirekeskuse töötaja küsimusele „Kas te teda noaga /lõite/ või“, vastas I. Pozdnjakova „Noaga, jah“.
  5. Kohtuistungil ülekuulatud tunnistaja P.N, kes oli üks sündmuskohale saabunud patrullpolitseinikest, selgitas, et neile tuli väljakutse 23.07.2023 kella kahe ajal öösel, et XXX on toimunud sündmus, kus üks sõbranna lõi teist sõbrannat noaga. Sündmuskohale saabudes oli nendega koos kiirabi, politseinikud sisenesid esimesena. Korteri ukse peale jõudis Irina /Pozdnjakova/, kes neile ukse avas. Sisenedes nägi ta kannatanut elutoas diivanil, kannatanu oli külje peal, kiirabi hakkas esmaabi andma. Kiirabi töötajad teavitasid, et kannatanu on surnud. Tunnistaja nägi, et diivanil oli veri, täpsemate vigastuste kohta ta ei vaadanud, kiirabi ütles, et oli reiearter või reie piirkond. Politseinike saabudes ütles Irina, et tal oli sõbrannaga konflikt ja ta lõi teda noaga (KoTo lk 85 pö-86). Ka 28.07.2023 koostatud patrullpolitseiniku vormikaamera vaatlusprotokollist nähtub, et politseinike saabudes ütles I. Pozdnjakova ise, et ta tappis oma sõbranna, see juhtus 10 minutit tagasi (KrTo lk 15-19). 23.07.2023 koostatud kiirabikaart kinnitab, et N. R oli kiirabi saabudes juba surnud (KrTo lk 45). Tunnistaja P.N-i ütlustest nähtub ka see, et sündmuskohal teine ekipaaž palus tunnistajal noa üles otsida, Irina oli neile öelnud, et see on ämbris, mis oli diivanist eemal. Tunnistaja läks vaatas ämbrisse, seal seda ei olnud, see oli hoopis ämbri vastu toetudes (KoTo lk 86). 3
(15)1-23-5962 Tunnistaja sellekohaseid ütlusi kinnitab politseiametniku vormikaamera salvestis, millelt nähtub, kuidas üks politseinikest küsib „Kus see on, öelge“ ning I. Pozdnjakova osutab sõrmega elutuppa konkreetses suunas, kus asus nuga (KrTo lk 19; P32469 [23.07.2023 02_12_28], videosalvestisel 02:45-02:50).
  1. 23.07.
  2. a sündmuskoha vaatlusprotokollist (KrTo lk 6-14, 19) nähtub, et korteris XXX elutoas vasaku seina vastas on voodi, millel lamab naisterahva surnukeha, kes tuvastati kui N. R . Voodi ja laip olid verised. Voodi kõrval asus kaks ämbrit, kahe ämbri vahel oli kööginuga, tera otsaga põrandal ja käepidemega najatatud ämbrile. Noa kõrval põrandal oli veretaoline vedelik. Noatera ots oli määrdunud veretaolise vedelikuga. Samas protokollis kajastub ka laiba vaatluse käik (teostatud 23.07.2023 kell 05.20-05.40), millest nähtuvalt lamab laip paremal küljel, kehatüvi on määrdunud kogu ulatuses verega. Kõhult selja poole suunduvad verenired. Vasaku reie ülemises kolmandikus on ligikaudu kahe-poole sentimeetri pikkune ristisuunaline haav. Laibal on ka mõned vanemad vigastused – nahaalused verevalumid – muid vigastusi surnukehal ei ole.
  3. 6.09.
  4. a ekspertiisiakti nr XXX (KrTo lk 32-44) kohaselt teostati 24.07.2023 surnukeha lahang. Kohtuarstlikul lahangul esines surnukehal tervisekahjustusena ühe Πkujulise ja teise terava otsaga siledate servadega 3 cm pikkune haav vasaku reie ülaosas, 1617 cm sügavuse haavakanaliga, mille kulul esines reiearteri ja -veeni vigastus; haavakanal suunaga alt üles keskele veidi ette ülenevalt. Lisaks reiehaavale esinesid surnukehal tervisekahjustusena veel nahaalused verevalumid mõlemal õlavarrel, vasakul reiel ja paremal pool puusal niudeluu esimese harja kohal. Neist tervisekahjustustest lähtuvalt on kannatanu surma põhjuseks reiearterite-veeni vigastusest tekkinud äge verekaotus välisest verejooksust. Surma põhjustanud tervisekahjustus on tekitatud löögist teravaotsalise üht lõikeserva omava mitte rohkem kui 3 cm laiuse ja vähemalt 17,5 cm pikkust lõiketera omava noaga ning on täielikult välistatud, et kannatanu võis selle 23.07.2023 tekitada omakäeliselt. Pärast surma põhjustanud tervisekahjustuse tekitamist oli kannatanu võimeline aktiivselt tegutsema mitte rohkem kui 1-2 minuti jooksul, mille järgselt tekkis teadvusekaotus ning saabus surm. Surm saabus orienteeruvalt mitte rohkem kui 6-7 minuti jooksul pärast torke-lõikehaava tekitamist (KrTo lk 36-37).
  5. 29.08.
  6. a asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvalt on vaadeldud I. Pozdnjakova korterist sündmuskoha vaatlusel ära võetud musta käepidemega, sakkideta, ühest servast teravat kööginuga. Noa tera on määrdunud verega (KrTo lk 20-25). Surnu kohtuarstliku ekspertiisi akti kohaselt on tõenäoline, et N. R surma põhjustanud torke-lõikehaav on tekitatud ekspertiisiks esitatud noaga (KrTo lk 37). 16.08.
  7. a põhistamata ekspertiisiakti nr XXX kohaselt pärineb noateralt võetud kolmest proovist saadud bioloogiline materjal N. R lt, samuti pärineb noa käepidemelt võetud proovist saadud bioloogiline materjal N. R lt (tõepärasuhe 1021) (KrTo lk 57). Seejuures surnu kohtuarstliku ekspertiisi akti kohaselt on täielikult välistatud, et kannatanu võis surma põhjustanud tervisekahjustuse 23.07.2023 tekitada omakäeliselt. Kuivõrd kedagi teist tol hetkel korteris ei viibinud ning I. Pozdnjakova ise noaga löömist ei eita, siis on välistatud, et surma põhjustanud tervisekahjustuse oleks N. R tekitanud keegi teine peale I. Pozdnjakova.
  8. Eeltoodud tõenditega on üheselt tõendatud, et 23.07.2023 kella 02.00 paiku XXX korteris lõi I. Pozdnjakova N. R kööginoaga reie ülaosa piirkonda, millega tekitas kannatanule N. R reiearterit-veeni vigastava torke-lõikehaava, mille tagajärjel tekkis kannatanul äge verekaotus välisest verejooksust ja ta suri sündmuskohal saadud vigastusse.
  9. Seega asub kohus seisukohale, et KarS § 118 lg 1 p 7 objektiivne koosseis on täidetud. Kriminaalasjas kogutud tõenditega on tuvastatud, et süüdistatava tegevus oli saabunud tagajärjega (s.o N. R surmaga) naturalistliku kausaalsuse (põhjuslikkuse) kaudu seotud ehk 4
(15)1-23-5962 noaga löömine reie ülaosa piirkonda põhjustas N. R eluohtliku vigastuse – reiearterite-veeni vigastava torke-lõikehaava –, millest tekkinud äge verekaotus viis kannatanu surmani. Ei ole tuvastatud, et kannatanul esinenud elule ohtlik tervisekahjustus oleks tekitatud kellegi teise poolt, samuti ei ole tuvastatud, et elule ohtlik tervisekahjustus oleks tekkinud mingil muul põhjusel kui I. Pozdnjakova noalöögist. Subjektiivne koosseis
  1. I. Pozdnjakova tegevus saab vastata KarS § 118 lg 1 p 7 järgsele kuriteokoosseisule vaid juhul, kui surmani viinud raske tervisekahjustuse põhjustas ta N. R vähemalt kaudse tahtlusega. Oluline on sealjuures, et toimepanija tahtlus hõlmaks just selle tervisekahjustuse tekitamist, mis lõppastmes viis KarS § 118 lg-s 1 sätestatud enamohtliku tagajärje, s.o surma saabumiseni. Surma põhjustamise kui enamohtliku tagajärje suhtes peab tulenevalt KarS § 113 olemasolust ja vastavalt KarS §-le 19 esinema ettevaatamatus.
  2. Süüdistatava tahtlust tekitada kannatanule tervisekahjustus kinnitavad esmalt I. Pozdnjakova enda ütlused. Kaitsja küsimusele „Kui te lõite teda, siis mis piirkonda?“ vastas I. Pozdnjakova „Jalga. Tema jalg oli minu jala vastu“. Seejuures kinnitas I. Pozdnjakova kaitsja küsimusele vastates, et sel hetkel nägi, et ta lõi N. R jala vastu (KoTo lk 115). Sama on I. Pozdnjakova ka prokuröri küsimustele vastates kinnitanud – nimelt, et löömise momendil ta nägi, et löök sattus jalga (KoTo lk 116 pö). I. Pozdnjakova ütlustest nähtub, et tal ei olnud kavatsust tappa, küll aga noaga torgata („ainult torgata inimest“, vt KoTo lk 117).
  3. Kohus leiab, et eluohtliku tervisekahjustuse (reiearteri-veeni vigastava torke-lõikehaava) tekitas süüdistatav vähemalt kaudse tahtlusega, sest teist inimest ca 200mm pikkuse teraga noaga (vt asitõendiv vaatlusprotokoll KrTo lk 20) lüües, pidas ta võimalikuks ohtliku tervisekahjustuse põhjustamist ning möönis seda. Ka keskmise elukogemusega isik teab, et lüües teist isikut noaga ükskõik millisesse kehapiirkonda võib kindel olla selles, et löök tekitab vigastuse, millega kaasneb ka verejooks. Seejuures ei saa vähemalt keskmise elukogemusega isik eeldada, et teist inimest noaga lüües tervisekahjustusi ei teki ja seda sõltumata lööja joobeastmest. Lüües aga teist inimest ca 200mm pikkuse teraga kööginoaga on ka ohtliku tervisekahjustuse tekitamine enam ettenähtav. Samuti kinnitab vähemalt kaudset tahtlust tekitada tervisekahjustus löögi intensiivsus, kuivõrd ekspertiisiakti kohaselt oli haavakanal 16-17 cm sügavune, mis viitab sellele, et löök oli sooritatud jõuliselt ja selliselt, et noatera sisenes jalga kuni käepidemeni.
  4. Kohtu hinnangul oli süüdistatava tahtlus suunatud vaid tervisekahjustuse tekitamisele. Surma põhjustamist süüdistatav ilmselgelt ei soovinud ja vaid ühe löögi tagajärjel reiepiirkonda ei saanud see talle olla otseselt ka ette nähtav ning see ei olnud tal ka eesmärgiks. Nagu eelnevalt viidatud, kinnitas I. Pozdnjakova kohtuistungil ka ise, et tal ei olnud kavatsust tappa, ainult torgata inimest (KoTo lk 117). Samuti on ta kohtuistungil selgitanud, et esimest korda elus kuuleb ta, et löömine jalga võib põhjustada inimese surma (KoTo lk 117). Küll saab järeldada, et süüdistatava tegu, s.o noalöök reide põhjustas kannatanule eluohtliku tervisekahjustuse (reiearterit-veeni vigastava torke-lõikehaava vasakul reiel), mille tüsistusena tekkis äge verekaotus välisest verejooksust ning kannatanu suri mitte rohkem kui 1-2 minuti jooksul. Seega on süüdistatava teole järgnenud tervisekahjustuse tekkimine ja surma saabumine põhjuslikus seoses. Et noahaav võib halval juhul päädida vigastatu surmaga, pole vaid teoreetiline võimalus ja on põhimõtteliselt ettenähtav. Arvestades seejuures, et noalöök oli sooritatud reie ülaosasse vahetult kubemesidemest allapoole löögisuunaga alt üles keskele veidi ette ülenevalt (vt surnu kohtuarstliku ekspertiisiakt, KrTo lk 33-34, lk 37) ja löögi intensiivsust (16-17 cm sügavuse haavakanaliga) saab öelda, et I. Pozdnjakova pidas N. R surma võimalikuks, ent lootis, et see ei saabu. Selliseks lootuseks puudus I. Pozdnjakoval adekvaatne alus, mistõttu põhjustas ta N. R surma 5
(15)1-23-5962 kergemeelsusest (KarS § 18 lg 2). Õigusvastasus ja süü
  1. I. Pozdnjakova teos puuduvad õigusvastasust välistavad asjaolud. I. Pozdnjakova oli teo toimepanemise ajal süüdiv ja täisealine, kriminaalasja materjalidest ei nähtu KarS §-s 34 sätestatud asjaolusid. Samuti puuduvad I. Pozdnjakova puhul süüd välistavad asjaolud.
  2. Seega kokkuvõtlikult leiab kohus, et I. Pozdnjakova tegu vastab KarS § 118 lg 1 p 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo nii objektiivsetele kui subjektiivsetele koosseisuelementidele ning ta tuleb KarS § 118 lg 1 p 7 järgi süüdi tunnistada. Karistus
  3. Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 lg 1 alusel isiku süü suurusest ja võtab arvesse karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
  4. KarS § 118 lg 1 näeb karistusena ette vangistuse pikkusega 4-12 aastat. Seega sanktsiooni keskmine karistusmäär on 8 aastat vangistust. Kohtupraktikas omaksvõetu kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Andes hinnangu süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki. Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Seejuures on aga oluline tähele panna, et eripreventiivsed kaalutlused ega õiguskorra kaitsmise huvid ei anna mitte kunagi alust mõista karistust, mis ületab isiku süü suurust. Just süü suurus määrab võimaliku karistuse ülempiiri. Nii eripreventiivseid kaalutlusi kui ka õiguskorra kaitsmise huve saab ja peab arvestama karistuse liigi ja määra valikul süü suurusega piiritletud raamides.
  5. Hinnates I. Pozdnjakova süü suurust KarS § 118 lg 1 p 7 järgi kvalifitseeritava õigusvastase teo toimepanemisel, osutab kohus, et I. Pozdnjakova lõi kannatanule ühe korra noaga reie piirkonda. Löögi tagajärjel sai kannatanu raske tervisekahjustuse ja suri. Kohtu hinnangul süüteo asjaolusid arvestades, s.h seda, et lööke oli vaid üks ning see oli sooritatud reiepiirkonda, mitte üldteadaolevalt elutähtsasse organisse, siis on süüdistatava süü mõnevõrra alla keskmise.
  6. Tähelepanuta ei saa jätta seejuures ka kannatanu enda käitumist. Tunnistajate ja kannatanute ütlused kinnitavad süüdistatava ütlusi, et N. R viibis kahe nädala jooksul I. Pozdnjakova kodus ja tarvitas seal järjepidevalt alkoholi. Vaidlus puudub selles, et samal ajavahemikul olid I. Pozdnjakoval endal terviseprobleemid ning ta viibis vahepeal ka haiglaravil, mistõttu ei ole alust kahelda I. Pozdnjakova ütlustes, et ta soovis puhata ning sellest tulenevalt N. R lahkumist enda korterist. Seda, et I. Pozdnjakova soovis, et N. R lahkuks tema korterist, kinnitavad ka tunnistaja T B ütlused, kellele I. Pozdnjakova eelmisel õhtul helistas ja palus abi või kontakte, et aidata N. R tema korterist ära toimetada (KoTo lk 108). Nii I. Pozdnjakova kui tunnistaja T. B ütlused kinnitavad, et N. R keeldus ise korterist lahkumast (KoTo lk 108, 113 pö-114 pö, 116 pö). Seejuures nähtub T. B ütlusest, et N. R ütles temale telefonis, et ta ise otsustab, millal lahkuda ning sel hetkel tunnistaja kuulis, kuidas N hakkas Irinat sõimama, miks sa kaebad (KoTo lk 108). Olukord, kus I. Pozdnjakova soovis N. R lahkumist oma korterist, kuid N. R keeldus sellest, päädiski viimaks teineteise solvamise ja füüsilise konfliktiga. 6
(15)1-23-5962
  1. Siiski ei anna eeltoodu alust väita, et tegemist oleks olnud kannatanupoolse provotseerimisega ega ka sellise olukorraga, kus I. Pozdnjakova oli sellises hingelise erutuse seisundis, et ei olnud võimeline oma käitumist kontrollima. Nimelt nähtub I. Pozdnajkova kohtuistungil antud ütlustest, et vähemalt
  2. kuupäeval (s.o 16.07.2023) läks N. R I. Pozdnjakova nõudmisel siiski tema korterist ära (KoTo lk 112 pö). Kui N. R järgmisel hommikul tagasi tuli, siis I. Pzdnakova sõnul ta teda korterisse küll ei lubanud, samas aga helistas taksofirmasse, et oleks toodud viinapudel. I. Pozdnakova lubas N. R taaskord korterisse, enda sõnul seetõttu, et kodus võis olla skandaal ja peksmine, ning ühiselt hakati alkoholi tarvitama (KoTo lk 112 pö-113).
  3. kuupäevast kuni 23.07.2023 jäigi N. R I. Pozdnjakova juurde ööbima. I. Pozdnakova ütlustest nähtub ka see, et sellel ajavahemikul toimusid neil perioodiliselt tülid. 22.07.2023 õhtul käis N. R poes ja tõi kaks pudelit 0,7-liitrist viina (KoTo lk 113 pö). Eeltoodust nähtub, et tegelikkuses oleks I. Pozdnjakoval olnud võimalusi mitte lasta N. R enda korterisse tagasi – seda kasvõi korteri ukse lukustamise teel – nii 17.07.2023 hommikul kui ka siis, kui N. R läks 22.07.2023 õhtul poodi. Samuti viitas prokurör kohtuistungil asjakohaselt sellele, et alati on võimalus kutsuda politsei, kui teine inimene keeldub lahkumisnõude täitmisest. Kuigi puudub alus kahelda I. Pozdnjakova ütlustes selle kohta, et neil olid N. R perioodiliselt tülid ja mingist hetkest oli N. R viibimine tema korteris I. Pozdnjakovale ka vastumeelne, siis sellele vaatamata ei võtnud ta ette mingeid meetmeid N. R lahkumiseks, vaid pigem lubas olukorral jätkuda, seejuures tarvitades ka ise koos N. R alkoholi. Seda ka sündmusele vahetult eelnenud õhtul, kui N. R saabus poest kahe pudeli viinaga – ka siis võttis I. Pozdnjakova enda sõnul N. R pitsi viina (KoTo lk 113 pö). Noaga löömise osas selgitas I. Pozdnjakova, et mõte oli ehmatada (KoTo lk 114 pö); tal ei olnud mõtetes, et N. R tappa, soovis vaid hirmutada (KoTo lk 115). Seega ei tegutsenud ta mitte tugeva hingelise erutuse mõjul, vaid siiski eesmärgipäraselt, küll mitte tapmistahtlusega, kuid siiski teadlikult sooviga kannatanut hirmutada ja mõistusele tuua (vt ka KoTo lk 116). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et I. Pozdnjakoval oli võimalus olukorda lahendada teisel viisil kui inimest noaga lüües, samas kannatanu enda käitumist ei saa siiski süü suuruse hindamisel jätta täielikult tähelepanuta.
  4. Süüd vähendavaks asjaoluks on asjaolu, et I. Pozdnjakova helistas ise häirekeskusesse ja teatas koheselt, et lõi sõbrannat noaga ning palus kohale saata politsei ja kiirabi. Samuti leiab kohus, et I. Pozdnjakova puhul esineb karistust kergendava asjaoluna KarS § 57 lg 1 p 3 teise alternatiivi mõttes puhtsüdamlik kahetsus toimepandu osas. I. Pozdnjakova on küsimusele, kas ta kahetseb, avaldanud: „Rohkem kui seda. Toimus kohutav tragöödia. Mulle ei ole õigustust. Ükski kohus ei karista mind nii nagu ma ise karistan. Kannan seda elu lõpuni. /…/ Mul on väga häbi ja kahju, et nii toimus. Palun siiralt vabandust, et võtsin lastelt ema ära. /…/ Väga kahju, et nii toimus. Mul ei ole õigustust. Ma ei hakka ennast õigustama. /…/ Ma vastutan oma teo eest.“ (KoTo lk 115 pö). Ka viimases sõnas avaldas I. Pozdnjakova: „Ma kahetsen väga oma tegu ja karistus on ikka karm. Ma olen süüdi. Ma pean kandma seda risti elu lõpuni. Palun siiralt vabandust laste ees, sugulaste ees. Palun kohtul arvestada, et ta oli minu sõbranna. See on minu jaoks topeltraske.“ (KoTo lk 141). Kohtu hinnangul oli I. Pozdnjakova avaldatud kahetsus siiras. Karistust raskendavaid asjaolusid ei esine, kuivõrd KarS § 58 p-s 8 märgitud raske tagajärje põhjustaine kui karistust raskendav asjaolu on praegusel juhul hõlmatud juba kuriteokoosseisust, milles isik süüdi mõistetakse, mistõttu on seda asjaolu arvestanud seadusandja juba antud kuriteo eest sanktsioonimäära kehtestamisel.
  5. Lisaks eeltoodule arvestab kohus karistuse määra valikul ka eripreventiivseid kaalutlusi ehk võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Karistusregistri andmetel (KrTo lk 52) süüdistataval kehtivaid kriminaalkaristusi ei ole, samuti ei ole kehtivaid väärteokaristusi. Kõike eeltoodut kogumis arvestades mõistab kohus I. Pozdnjakovale KarS § 118 lg 1 p 7 järgi vangistuse 5 aastat. Ei ole välistatud, et ka kuni 7
(15)1-23-5962 viieaastast karistust mõistes võiks isiku KarS § 73 lg 3 või § 74 lg 3 kohaselt tingimisi karistusest vabastada. Samas arvestades asjaolu, et teol oli kõige raskem võimalik tagajärg ehk N. R surm, mille tagajärjel on kannatanud kaotanud lähedase inimese, siis ei pea kohus võimalikuks kaaluda tingimisi karistust, vaid see peab olema reaalne vangistus.
  1. KarS § 68 lg 1 alusel tuleb I. Pozdnjakova karistusaja hulka arvata tema eelvangistuses viibitud aeg. I. Pozdnjakova oli kahtlustatavana kinni peetud 23.07.2023 (KrTo lk 46-51). Viru Maakohtu 24.07.2023.a määrusega on I. Pozdnjakova suhtes kohaldatud vahistamist kuni kaheks kuuks (KrTo lk 53-59). Viru Maakohtu 20.09.
  2. a määrusega on vahistamist pikendatud veel ühe kuu võrra, s.o kuni 23.10.2023 (KrTo lk 60-64). Kriminaalasja arutav kohus jättis 13.10.
  3. a kohtu alla andmise määrusega I. Pozdnjakova suhtes kohaldatud vahistamise muutmata (KoTo lk 9-11). 3.11.
  4. a kohtumäärusega kontrollis kohus I. Pozdnjakova vahistuse jätkuvat põhjendatust ja jättis tõkendi muutmata (KoTo lk 28-31). Kuivõrd I. Pozdnjakova on käesolevas kriminaalasjas eelvangistuses vahi all viibinud katkematult alates 23.07.2023, siis tuleb karistuse alguseks lugeda eelnimetatud kahtlustatavana kinnipidamise päev.
  5. Kuivõrd kohus mõistis I. Pozdnjakovale pikaaegse reaalse vangistusliku karistuse, millest I. Pozdnjakova on otsuse tegemise ajaks kandnud ära juba 8 kuud, siis on otstarbekas, et süüdistatav kannaks karistust alates kahtlustatavana kinnipidamisest ilma teda vahepeal vabastamata, mistõttu jätab kohus I. Pozdnjakova suhtes tõkendina kohaldatud vahistamise muutmata kuni käesoleva kohtuotsuse jõustumiseni. Tsiviilhagid
  6. Kannatanu C.K esitas tsiviilhagi varalise kahju 1 587,10 euro nõudes, mis seisneb tema ema N. R matusekuludes ning kulude kohta on esitatud ka arved (KoTo lk 64-67, arved tõlgitud suuliselt 29.01.
  7. a kohtuistungil, KoTo lk 92). Kohtuistungil I. Pozdnjakova C.K tsiviilhagile vastu ei vaielnud ja kinnitas, et tunnistab hagi (KoTo lk 80-80 pö). Antud avaldust tuleb käsitada tsiviilhagi õigeksvõtuna.

§ 381

lg 6 kohaselt lähtutakse kriminaalmenetluse seadustikus reguleerimata küsimuse lahendamisel tsiviilhagi menetlemisel tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatust. Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. TsMS § 440 lg-st 4 järeldub, et kostja õigeksvõtt ei ole kohtule siduv üksnes abielu- või põlvnemisasjas või asjas, kus osaleb mitu kostjat ja vaidlusalust õigussuhet saab tuvastada üksnes kostjate suhtes ühiselt, ja hagi ei võta õigeks kõik kostjad. Seega ülejäänud juhtudel, mille hulka kuulub ka käesolev kaasus, on hagi õigeksvõtt kohtule siduv. TsMS § 444 lg 4 vabastab kohtu kostja õigeksvõtu korral põhistamiskohustusest. Järelikult tuleb C.K tsiviilhagi täies ulatuses rahuldada.

  1. Süüdistusaktiga koos edastastati kohtule alaealise A.Q seadusliku esindaja Q.P allkirjastatud hagi, mille kohaselt soovib A.Q saada I. Pozdnjakovalt igakuist hüvitist 300 euro suuruses summas (KoTo lk 8). Hagis on märgitud, et N. R oli surma ajal seadusest tulenev kohustus A.Q-d üleval pidada. Kannatanu Q.P allkirjastatud tsiviilhagist on selgelt näha, et hüvitise saamiseks õigustatud isik on A.Q , kellele kahju hüvitamiseks kohustatud isik (I. Pozdnjakova) tekitas õigusvastase teoga kahju. Alaealise kannatanu huvide parimaks kaitsmiseks määras kohus 3.11.
  2. a määrusega A.Q-le riigi õigusabi korras esindaja ning selgitas samas määruses ka elatisnõude tõendamiskoormist.
  3. 8.01.2024 esitas A.Q esindaja Kadi Sitska täpsustatud tsiviilhagi, milles palus rahuldada A.Q hagi I. Pozdnjakova vastu ning mõista I. Pozdnjakovalt A.Q kasuks välja kuriteoga tekitatud varaline kahju alates 1.08.2023 kuni kohtuotsuse jõustumiseni 260,33 eurot kuus ning alates kohtuotsuse jõustumisest kuni A.Q täisealiseks saamiseni XXX kahjuhüvitis igakuiselt summas, mis vastab perekonnaseaduse (PKS) § 101 alusel välja arvutatud igakuise 8

(15)1-23-5962 elatise miinimumsummale. Samuti kohustada I. Pozdnjakovat rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral tasuma viivitusintressi. Kohus selgitab, et TsMS § 376 lg 4 p 2 kohaselt ei peeta hagi muutmiseks hageja põhinõude või kõrvalnõuete suurendamist, vähendamist, laiendamist või kitsendamist. Seega ei ole tegemist hagi muutmisega ning kohtul tuleb tsiviilhagi lahendada. 28.

§ 37

lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Füüsiline isik on kannatanu ka juhul, kui kuriteo või süüvõimetu isiku õigusvastase teoga on põhjustatud tema lähedase surm ja talle on surma tagajärjel kahju tekkinud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Vastavalt VÕS § 1045 lg 1 p 1 sätetele on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu surma põhjustamisega. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärgiks kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.

  1. VÕS § 129 lg 3 näeb ette, et kui isikul, kelle surm põhjustati, oli surma ajal seadusest tulenev kohustus teist isikut ülal pidada, peab kahju hüvitamiseks kohustatud isik maksma sellele isikule mõistliku rahalise hüvitise, mis vastaks ülalpidamise suurusele, mida surmasaanu oleks oma eeldatava eluea kestel sellele isikule andnud. PKS § 97 järgi on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. A.Q oli N. R surma ajal 15-aastane ning praegu 16-aastane, s.t nii praegu kui N. R surma hetkel oli ta õigustatud saama N. R ülalpidamist.
  2. 8.01.
  3. a tsiviilhagi kohaselt oli N. R panus A.Q üalpidamisse vähemalt 550 eurot kuus. Pärast N. R surma alates 23.07.2023 saab A.Q toitjakaotuspensioni 289,22 eurot kuus. Kuivõrd tsiviilhagi kohaselt oli N. R panus tütre ülalpidamisele suurem kui Sotsiaalkindlustusameti poolt makstav toitjakaotuspension, siis tuleb hageja hinnangul I. Pozdnjakovalt välja mõista alates 1.08.2023 kuni A.Q täisealiseks saamiseni XXX tema ülalpidamist tagav kahjuhüvitis.
  4. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama kohtumenetluses neid asjaolusid, millele tuginevad tema väited või vastuväited. Kohus selgitab, et kui hageja sõnul on ühe vanema panus lapse ülalpidamisee vähemalt 550 eurot, mis ületab kehtiva PKS § 101 alusel hageja kohta arvutatud elatise suuruse, peab hageja sisuliselt tõendama, et alaealise ülalpeetava vajadused kuus on vähemalt 1100 eurot, kuivõrd lapse ülalpidamise kohustus on mõlemal vanemal.
  5. Kohtu hinnangul ei ole antud asjas tõendamist leidnud, et N. R panus A.Q ülalpidamisse oli vähemalt 550 eurot kuus. Nii kannatanud, tunnistajad kui ka süüdistatav on kohtuistungil küll kinnitanud, et N. R tegeles piirikaubandusega, kuid paljasõnalised on väited sellest teenitud tulu kohta. Samuti on tõendamata, kas ja kui suures ulatuses kasutas N. R teenitud tulu just lapse vajaduste katmiseks. Q.P on kohtuistungil andnud ütlusi, et N. R oli pidevalt I. Pozdnjakova korteris, Q.P toitis tütart, valmistas sooja toitu (KoTo lk 104). Kaitsja küsimusele kui palju raha ta isiklikult kulutas lapse ülalpidamisele, vastas Q.P , et laps käis laagrites, tal oli vaja maksta sõiduraha ja kõik kinni. Ta on võrkpallur, oli vaja sinna ja siia maksta (KoTo lk 106). See viitab aga sellele, et pigem kanti lapsega seotud kulud just Q.P sisstuleku arvelt.
  6. A.Q on kohtuistungil selgitanud, et isa andis emale miinimumpalka, et oleks makstud kõik arved kinni (KoTo lk 87 pö). Sama kinnitas ka kannatanu C.K , nimelt, et neil tekkis aastate jooksul selline komme, et isa kandis raha ema pangakontole miinimumpalga suuruses. 9

(15)1-23-5962 Kuna neil oli korter jagatud kahe orderi peale, üks osa kuulub emale, teine isale, siis sellest miinimumpalgast tasus ema isa osa ära ja kõik kommunaalarved. Ülejäänud raha läks lapse ülalpidamisele (KoTo lk 91). Eeltoodut kinnitab ka N. R pangakonto väljavõte, millest nähtuvalt on vahetult enne arvete tasumist, sh Q.P nimel korterikulude tasumist ja A.Q võrkpallitreeningute eest tasumist, tehtud N. R kontole sularaha sissemakseid. Koostoimes kannatanute ütlustega, et isa andis emale eelnevalt miinimumpalka arvete tasumiseks, viitab see asjaolu aga sellele, et suurem osa lapse ülalpidamisest oli isa kanda ning ka osa nendest vahenditest, mida N. R kulutas lapse vajaduste katmiseks, pärines Q.P-lt .
  1. Q.P ütlustest nähtub ühtlasi, et enne surma tehti N. R operatsioon ning N. R palus tal tuua Venemaalt silmusid ja musta kalamarja (KoTo lk 105). Eeltoodu viitab aga pigem sellele, et kui N. R ka varasemalt võis aktiivselt tegeleda piirikaubandusega, siis viimasel ajal ta pigem Venemaal ei käinud. N. R pangakonto väljavõttest nähtub ka see, et ta käis väga sageli (peaaegu igapäevaselt) kauplustes, mis viitab sellele, et ilmselt toitu perele ostis tõepoolest N. R , samuti on ta jaanuaris 2023 tõenäoliselt ostnud A.Q-le ka suurema summa väärtuses riideid (vt 24.01.
  2. a kandeid, mis viitavad rõivapoodides sisseostude tegemisele 23.01.2023). Samas igapäevane poes käimine ja ostude eest just pangakaardiga tasumine annab alust kahelda selles, et N. R kasutas veel lisaks igapäevaselt ka suuremas summas sularaha. Samuti annab selles alust kahelda asjaolu, et N. R on võtnud enda kontolt pidevalt sularaha välja, milleks puuduks vajadus, kui tema käsutuses oleks piirikaubandusest teenitud sularaha.
  3. Q.P on pärast N. R surma tekkinud rahaliste raskustega seonduvalt viidanud enda tööga tekkinud probleemidele – piir on kinni, tööd ei ole. Samuti ei ole Q.P seoses sellega, et nüüd on põhilise hoolsuskohustuse alaealise tütre osas üle võtnud õde V , viidanud mitte N. R rahalise panuse ära langemisele, vaid just enda sissetulekute langemisele (KoTo lk 105 pö). Ka A.Q on kohtuistungil selgitanud, et isal on tööga raskusi (KoTo lk 88). Samuti on kannatanu C.K kohtuistungil selgitanud, et isal on praegu raskusi töökohaga, korteri arved, kus elavad isa ja õde, on suured (KoTo lk 90 pö). Küsimusele, kuidas isa ja õde pärast ema surma toime tulevad, vastas C.K , et kommunaalarved on väga suured, isa on tööta piiril, enne seda sai ta head raha (KoTo lk 91).
  4. Seega nähtub kannatanute ütlusetst, et tekkinud rahalised raskused on seotud suuresti Q.P sissetuleku vähenemisega. Samas ei saa I. Pozdnjakovalt nõuda teise vanema töökaotusest tekkinud olukorra heastamist, vaid üksnes selle vanemaga seotud olukorra taastamist, kelle surma ta on põhjustanud.
  5. Kuna hageja pole seega tõendanud, et N. R poolt eeldatavalt antav elatise summa ületaks seadusega kehtetestatud miinimumi, siis lähtub kohus miinimummäärast, millest tuleb VÕS § 127 lg 5 alusel maha arvata riigi poolt makstavad toetused. Sotsiaalkindlustusameti 2.01.
  6. a vastuse kohaselt on määratud A.Q-le toitjakaotuspension alates 23.07.2023 (s.o N. R surmast) 289,92 eurot kuus (KoTo lk 49). Kuni 1.04.2024 oli miinimumelatise suuruseks 260,33 eurot, alates 1.04.2024 on miinimumelatise suuruseks 287,72 eurot (arvestades ka lapsetoetust 80 eurot kuus). Seega makstakse A.Q-le riigi poolt ema surmaga seoses hüvitisi suuremas summas kui ta oleks saanud elatist miinimumsummas.
  7. Nagu märgitud, kuna hageja ei ole tõendanud, et N. R oleks maksnud A.Q-le elatist suuremas summas kui eeldatav elatise miinimumsumma ning elatise miinimumsumma on väiksem kui A.Q-le riigi poolt makstavad toetused, ei ole haginõue põhjendatud ning see tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud 39.

§ 180lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud 10

(15)1-23-5962 süüdimõistetu, arvestades

§-s 182 sätestatud erandeid. Kulud, mis võivad olla menetluskuludeks, on välja toodud

§-s

  2. Menetletavas kriminaalasjas on süüdistatava Irina Pozdnjakova menetluskuludeks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha esimese astme kuriteo toimepanemise eest (

§ 175

lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 1), määratud kaitsjatele ja kannatanu esindajale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses (

§ 175

lg 1 p 4), ekspertiisikulu (

§ 175

lg 1 p 3) ja kannatanu tsiviilhagiga seotud menetluskulud (

§ 182). 41. Kar

S § 4 lg 2 kohaselt on käesoleval juhul KarS § 118 lg 1 p 7 järgi kvalifitseeritav kuritegu esimese astme kuritegu, kuivõrd antud kuriteo eest on sanktsioonina ette nähtud vaid vangistus ning seda pikkusega 4-12 aastat ehk maksimaalne karistus ületab 5 aastat vangistust.

§ 179

lg 1 p 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral on 2,5 kuupalga alammäära, s.o 2 050 eurot. 42.

§ 175

lg 1 p 3 kohaselt on menetluskuludeks riiklikul ekspertiisiasutusel, muul riigiasutusel või juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemise või joobe tuvastamisega tekkinud kulud. Käesolevas kriminaalasjas on läbi viidud kaks ekspertiisi kogusummas 913 eurot: 1) DNA ekspertiisi kulu summas 570 eurot; 2) surnu kohtuarstliku ekspertiisi kulu summas 343 eurot. Ekspertiisikulude osas märgib kohus, et

§ 105

lg 1 kohaselt korraldatakse ekspertiis menetleja määruse alusel vaid siis, kui seda tingib tõendamisvajadus. See tähendab, et ekspertiis määratakse üksnes juhul, kui konkreetse isiku süüdistuse tõendamiseseme asjaolude kindlakstegemise eelduseks on ka eriteadmistele tuginevad uuringud. Prokuratuuril ja uurimisasutusel on kuriteo asjaolude väljaselgitamisel muu hulgas õigus otsustada, kas nad korraldavad tõendite kogumiseks ekspertiise või mitte. Kui ekspertiis on määratud ja tehtud, on selle tegemisega tekkinud kulu

§ 175

lg 1 p 3 kohaselt menetluskulu, ent süüdistatavale saab panna selle hüvitamise kohustuse vaid juhul, kui ekspertiisi tingis tõendamisvajadus ja ekspertiisiaktis kirjeldatud uuringu tulemus aitab tõendina kaasa süüdistatava kriminaalasja lahendamisele (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 7.12.

  1. a kohtumäärus kriminaalasjas nr 3-1-1-120-12). Ekspertiisid oli kuriteo avastamise seisukohast vajalikud, kuna nende tulemusena koguti süüdistatava süüd tõendavaid tõendeid ning tuvastati tema käitumises kuriteokoosseis. Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et kuna ekspertiistulemused toetasid süüdistatava süüküsimust puudutavat tõendikogumit, siis tuleks eelnimetatud ekspertiisikulu jätta süüdistatava kanda täies mahus. Määratud kaitsjale määratud tasu puhul on tegemist tasuga, milline on välja arvestatav määratud kaitsja esitatud tasu taotlustest ja taotlustes märgitud toimingutest ning ajakulu põhjendustest. Kohtueelsel menetlusel makstud tasu on tuvastatav kaitsja taotlustest, millistes on kirjeldatud kaitsja osavõttu menetlustoimingutest ning kohtulikus menetluses osalemine on tuvastatav lisaks taotlustele ka kohtuistungiprotokollidest. Kuivõrd kriminaalasi saadeti kohtusse üldmenetluses, oli kaitsja osavõtt kohtumenetlusest kohustuslik. Sellest tulenevalt ei saa kohus asuda arutlema selle üle kas kaitsja toimingud süüdistatava kaitsmiseks olid vajalikud või mitte.
  2. Riigi õigusabi korras I. Pozdnjakovale määratud kaitsja Oleg Gorškaljovi tasu taotluse alusel on kaitsjale osutatud riigi õigusabi eest määratud kohtueelses menetluse tasu ja hüvitatud kulud summas 242,40 eurot ja Sergei Politševi tasu riigi õigusabi osutamise eest kohtueelses menetluses 518,40 eurot. Kohtumenetluses on kaitsja Sergei Politševi tasu ja hüvitatavad kulud I. Pozdnjakovale õigusabi osutamise eest senise menetluse käigus kohus 11

(15)1-23-5962 rahuldanud
  1. novembril 2023 summas 355,92 eurot, sh käibemaks. Kuigi kohus lahendas 6.11.2023 kaitsjatasu taotluse pealdisega, märgib kohus täiendavalt järgmist. Kriminaalmenetlusest kui tervikust tulenevalt saab asuda seisukohale, et isegi juhul, kui kaitsja osavõtt ei oleks olnud kohustuslik, olid kaitsja toimingud vajalikud ja põhjendatud. Justiitsministri 26.07.
  2. a määruse nr 16 „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“ (edaspidi: justiitsministri määrus ja/või tasude ja kulude kord) § 6 lg-e 3 kohaselt on määratud kaitsja tasu riigi õigusabi osutamise eest kriminaalasja kohtulikul arutamisel üldmenetluses, sealhulgas kaitseakti koostamine ja esitamine, kuid välja arvatud kohtuistungil osalemine, 36 eurot iga poole tunni kohta, kuid kokku mitte üle 432 euro ühes kohtuastmes. Seega oli kaitsja 6.11.
  3. a tasutaotlus põhjendatud tervikuna. Määratud kaitsja Sergei Politšev on esitanud
  4. märtsil 2024 taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja kulude kindlaksmääramiseks summas 1 541,83 eurot, sh käibemaks. Nagu kohus viitas, siis justiitsministri määruse § 6 lg 3 kohaselt on määratud kaitsja tasu suurus riigi õigusabi osutamise eest kriminaalasja kohtulikul arutamisel üldmenetluses 36 eurot iga poole tunni kohta, kuid kokku mitte üle 432 euro ühes kohtuastmes. Selle summa sisse peavad mahtuma kõik kaitsja poolt tehtavad kulutused kohtumenetluse ajal, välja arvatud kohtuistungitel osalemine. Kaitsja 6.11.2023 ja 8.03.2024 esitatud tasutaotlused kokku moodustavad 359 eurot (lisandub käibemaks), s.o sätestatud määras. Kohus rahuldab ka kaitsja taotluse I. Pozdnjakovale osutatud riigi õigusabi hüvitamise osas, mis on seotud kohtuistungitel osalemisega, tasuga istungitele sõidetud aja eest ja sõidukulude osas. Seega I. Pozdnjakova kaitsja 8.03.
  5. a tasutaotlus summas 1 541,83 eurot (sh käibemaks) kuulub täies ulatuses rahuldamisele. Määratud kaitsjale makstud tasu kohtueelses ja kohtumenetluses osutatud riigi õigusabi eest on seega 2 658,55 eurot (sh käibemaks).
  6. A.Q-le riigi õigusabi korras määratud esindaja Kadi Sitska esitas 8.03.2024 kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja kulude kindlaksmääramiseks alaealisele kannatanule osutatud õigusabi eest summas 3 449,44 eurot (sh käibemaks). Taotlusest nähtuvana on esindajal 3.12.2023 kohtutoimikuga tutvumiseks kulunud 1 tund ja 30 minutit, mille eest taotleb ta tasu 108 eurot (lisandub käibemaks). Taotletud tasu on vastavuses justiitsministri määruse § 8 lg 31 sätestatuga ja kuulub hüvitamisele. Samuti rahuldab kohus esindaja taotluse osas, mis on seotud 29.01.2024, 4.03.2024, 8.03.
  7. a kohtuistungitel osalemisega summas 1 056 eurot (150+180+216+192+102+216=1 056) ja sõidule kulutatud ajaga summas 70 eurot, s.o kokku 1 126 eurot, millele lisandub käibemaks 247,72 eurot, seega kokku 1 373,
  8. Samuti kuulub hüvitamisele ööbimiskulu 46,79 eurot, millele lisandub arve kohaselt käibemaks 9% ehk 4,21 eurot, seega kokku 51 eurot. Taotluse veerus „Toiming“ kaheksandal real on märgitud, et esindaja on kriminaalasjaga tutvunud 28.01.2024 kell 08.00 kuni 20.00 – ettevalmistus istungiteks: hagi koostamine, suhtlus esindatava õe ja isaga, kirjavahetus Töötukassa ja SKA-ga, 20.01.2024 kohtumine A.Q ja tema õe C.K , täiendava võimaliku tunnistaja M Z suhtlemine. Tegemist on mahukate ja ajakulukate toimingutega, samuti peab esindaja kõigi menetlusosalistega suhtlema vene keeles ja tõlkima neile vajalikke dokumente, mistõttu palub esindaja suurendada tasu 200%. Esindaja taotleb nimetatud toimingute eest tasu 1 296 eurot (lisandub käibemaks). Justiitsministri määruse § 2 lg 1 kohaselt võib kohus suurendada tasu piirmäära üksnes advokaadi põhjendatud taotluse alusel ja tingimusel, et riigi õigusabi osutamine on olnud eriliselt töömahukas. Esitatud taotluse järgi taotleb esindaja tasu suurendamist 200% võrra, olles taotlusest nähtuvana 28.01.2024 teinud tööd 12 tundi ja küsides tasu 1 296 eurot 12
(15)1-23-5962 (lisandub käibemaks). Kohus on seisukohal, et kriminaalasi ei ole mahukas ega eelda sel põhjusel tavapärasest suuremat töömahtu. Esindaja tehtud toimingutele kulunud aega ei saa kohtu hinnangul pidada põhjendatuks. Hagiavalduse mahtu ja selles esitatud õiguslikke argumente silmas pidades ning arvestades, et tegemist ei ole keeruka õigusvaidlusega, saab taotluses märgitud tegevustele kulunud ajakulu pidada põhjendatuks kuue tunni ulatuses. Seetõttu rahuldab kohus esindaja taotluse osaliselt, nimelt justiitsministri määruse § 8 lg-s 2 sätestatud maksimummääras, s.o 432 euro ulatuses (lisandub käibemaks). Esindaja on taotlenud ka 29.01.2024, 3.03.2024 ja 4.03.2024 sõidukulude hüvitamist. Taotluses on sõidukulude arvestuse aluseks isikliku või advokaadibüroo pidaja sõiduauto kasutamise kulu justiitsministri määruse § 17 lg 2 alusel, s.o 0,30 eurot läbitud kilomeetri kohta. Kohtule teadaolevalt käis esindaja aga Narvas kohtuistungitel ühistranspordiga. 29.01.2024 kohtuistungilt soovis esindaja veidi varem lahkuda, kuivõrd tal oli ostetud bussipilet kell 16.00 väljuvale bussile (vt KoTo lk 89 pö). Samuti oli esindaja ööbimisvajadus 3.03.2024 tingitud sellest, et 4.03.2024 hommikul oleks kohtuistungile jõudmiseks tulnud ühistranspordiga Tallinnast Narva väga varakult startida ja see oleks võinud mõjutada negatiivselt õigusabi kvaliteeti. Seega kohtule teadaolevalt ei kasutanud esindaja kohtuistungile tulemiseks isiklikku ega advokaadibüroo pidaja sõidukit. Tasude ja kulude korra § 16 kohaselt hüvitatakse advokaadile riigi õigusabi osutamisega seoses kantud sõidu- ja majutuskulud. Tasude ja kulude korra § 17 lg 1 kohaselt määrab kohus riigi õigusabi osutanud advokaadi taotluse alusel kindlaks hüvitamisele kuuluvad advokaadi või advokaadibüroo pidaja poolt riigi õigusabi osutamisega seoses kantud isikliku või advokaadibüroo pidaja sõiduauto või muu sõiduki kasutamise kulud ja majutuskulud. Seejuures on 6.02.2023 jõustunud justiitsministri määruse muutmise seletuskirjas selgitatud, et läbitud kilomeetri hinna suurendamisel 0,15 eurolt 0,30 eurole on võetud arvesse sõiduki ülalpidamise ja kütuse kallinemist ning asjaolu, et RÕA osutajate hulga vähenemisega teatud piirkondades on sõidukulud suurenenud märgatavalt. Advokaadile ei saa hüvitada kulusid, mida ei ole tegelikkuses kantud. Küll aga saab hüvitada bussi- või rongipileti ehk muu sõiduki kasutamisega seoses kantud kulu. Kui ööbimisega seotud kuludokumendi on esindaja kohtule esitanud, siis (ühis)transpordi kasutamisega seotud kulutõendeid esindaja kohtule esitanud ei ole. Isikliku sõiduautoga seotud kulusid esindaja kandnud ei ole, mistõttu on alusetu taotleda sõidukulde hüvitamist tulude ja kulude korra § 17 lg 1 alusel. Seega on kohus seisukohal, et 255,60 euro (127,80+63,90+63,90=255,60 eurot, millele on taotluses lisatud käibemaks 56,24 eurot) suuruse sõidukulu hüvitamise taotlus ei kuulu rahuldamisele. Kuivõrd esindaja pole esitanud muid transpordikulusid tõendavaid dokumente, siis ei ole kohtul võimalik määrata kindlaks hüvitamisele kuuluvaid sõidukulusid. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus alaealisele kannatanule A.Q-le maakohtus osutatud riigi õigusabi eest esindajale makstava tasu suuruseks 2 083,52 eurot (sh käibemaks).

§ 182

lg 1 kohaselt kannab tsiviilhagi rahuldamata jätmise korral tsiviilhagi menetlemisest tingitud kulud üldjuhul kannatanu. 3.11.

  1. a määrusega (KoTo lk 28-31) määras kohus alaealise kannatanu huvide kaitseks talle esindaja riigi õigusabi korras kohustuseta hüvitada õigusabi tasu ja kulud. Eeltoodust tulenevalt jäävad tsiviilhagiga seotud menetluskulud riigi kanda. Riigi kasuks väljamõistetud menetluskulude hüvitamine ja hüvtamise aeg
  2. Süüdistatava I. Pozdnjakova ankeetandmete kohaselt ta ei tööta ja tal on XXX. Hagi õigeksvõtust tulenevalt on ta kohustatud hüvitama kannatanule V. P N. R matusekulud. Menetluskulude väljamõistmisel ei tule silmas pidada mitte ainult isiku faktilist maksevõimet, vaid selle küsimuse lahendamisel tuleb lähtuda ka süüdimõistetud isiku resotsialiseerumise väljavaadetest. Senise kohtupraktika kohaselt tuleb menetluskulude vähendamise korral 13

(15)1-23-5962 esmajoones silmas pidada selle meetme võimalikku positiivset eripreventiivset toimet. Kohus tuvastas kriminaalasja läbivaatamisel menetluskulude küsimuse lahendamisel asjaolud, mis annavad aluse kaaluda süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude vähendamist. Süüdistatavat süüdistatakse esimese astme kuriteo toimepanemises, mille menetlemisega kaasnevad süüteo eripärast ja tõendamisesemest tulenevalt ka suuremad menetluskulud. Süüdistuses etteheidetud õigusvastane käitumine on esmakordne ja pigem erandlik juhtum süüdistatava elus. Seetõttu leiab kohus, et menetluskulude osaliselt riigi kanda jätmisel on käesoleval juhul positiivne toime. Menetluskuludena kuuluvad süüdistatavalt riigi kasuks

§ 180

lg 1, § 175 lg 1 p-de 2, 3, 4 ja 9 ja § 179 lg 1 p 1 alusel väljamõistmisele sundraha 2 050 eurot, ekspertiisi tegemise kulud 913 eurot ja kohtueelses menetluses ning kohtumenetluses tekkinud määratud kaitsja tasu osaliselt, s.o summas 1 000 eurot, seega kulud kokku 3 963 eurot. Riigi kanda jääb

§ 180lg 3 alusel ülejäänud osa kaitsekulust, s.o 1 658,55 eurot.

46.

§ 423

kohaselt järgitakse kriminaalmenetluse kulude sissenõudmisel

sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta.

417 lg 2 näeb ette, et kui süüdimõistetu ei ole rahalise karistusena mõistetud rahasummat täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul või määratud tähtpäevaks selleks ettenähtud kontole või kui osastatud rahalise karistuse tähtaegu ei ole järgitud ning rahalise karistuse tasumise tähtaega ei ole

-s sätestatud korras pikendatud ega ajatatud, saadetakse kohtuotsuse ärakiri kümne päeva jooksul selle saamisest arvates kohtutäiturile. Seega tuleneb eelmärgitud sätetest, et üldreeglina tuleb menetluskulud tasuda ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Süüdistatav taotles kohtult, et süüdimõistva kohtuotsuse korral võimaldaks kohus menetluskulusid tasuda pikema aja kui 1 kuu jooksul (

417 lg 2). Kohus leiab, et praegusel juhul on põhjendatud anda süüdistatavale võimalus tasuda menetluskulud pikema perioodi jooksul. Riigikohtu kriminaalkolleegium on mitmel korral väljendanud seisukohta, mille kohaselt

§ 423

, § 417 lg 3 ja § 424 lubavad menetluskulude tasumist ajatada maksimaalselt kuni üheks aastaks (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 13.05.

  1. a kohtumääruse nr 3-1-1-47-16 punkti 7 ja Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 07.12.
  2. a kohtumääruse nr 3-1-1-120-12 punkti 7). Kohus leiab, et arvestades I. Pozdnjakovalt riigi kasuks väljamõistetavate menetluskulude suurust (3 963 eurot), samuti asjaolu, et I. Pozdnjakova asub kandma reaalset vangistust, siis oleks eelnimetatud menetluskulude tasumine ühe kuu jooksul üldjuhul raskendatud või koguni mõeldamatu. Samuti arvestab kohus, et I. Pozdnjakoval tuleb hüvitada kannatanule ka 1 587,10 eurot. Lisaks on I. Pozdnjakoval tuvastatud puuduv töövõime, mis võib saada takistuseks ka vangistuse kandmise ajal töökohustuste täitmisel. Neid asjaolusid arvestades leiab kohus, et I. Pozdnjakovale tuleb anda menetluskulude tasumiseks maksimaalne võimalik ehk ühe aasta pikkune tähtaeg. Seetõttu määrab kohus, et Irina Pozdnjakoval tuleb tasuda riigi kasuks väljamõistetud menetluskulud kogusummas 3 963 eurot

§ 180lg 3 alusel ositi ühe aasta jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest.

Kohus ei määra kindlaks maksegraafikut, I. Pozdnjakoval on endal võimalus määrata osamakse suurus ja tasumise aeg, kuid arvestusega et kohustus peab olema täidetud kohtuotsuse jõustumisest hiljemalt ühe aasta jooksul. Asitõendid ja muud kriminaalmenetluses äravõetud objektid 47.

§ 306

lg 1 p 13 kohaselt peab kohus lahendama küsimuse, kuidas toimida asitõendite ja kriminaalmenetluses äravõetud, arestitud või konfiskeerimisele kuuluvate muude objektidega. Seega peab kohus võtma seisukoha esemete osas, milliste kohta ei ole kohtueelse menetluse lõpule viimisel menetlusotsustust tehtud, mis on kas kriminaaltoimikus või hoiustatud kohtueelse menetleja juures. 14

(15)1-23-5962

§ 124

lg 1 kohaselt on asitõend kuriteo objektiks olnud asi, kuriteo toimepanemise vahend, kuriteojäljega asi, kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis või kuriteosündmusega seotud muu asendamatu objekt, mis on kasutatav tõendamiseseme asjaolude selgitamisel. Sündmuskohalt ära võetud asitõendid, mida ei ole kohtueelse menetluse käigus omanikele tagastatud, tuleb KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida ja kohtuotsuse jõustumisel

§ 126lg 3 p-i 4 alusel hävitada.

Taoliseks esemeks on tahtliku süüteo toimepanemise vahendiks olev ja 23.07.2023 sündmuskoha vaatlusel aadressil XXX ära võetud nuga. Nuga asub Viru Maakohtus oleva toimiku materjalide juures. Kriminaalasja materjalide juures asuvad ka kaapeproovid (10 tk). Nimetatud asitõendite osas leiab kohus, et kuivõrd kohtuotsuse jõustumise järgselt minetavad proovid tõendusliku tähenduse, on tegemist väärtuseta asjadega ja need tuleb kohtuotsuse jõustumise järgselt hävitada

126 lg 3 p 4 alusel. Kriminaalasja materjalide juures on ka 2 DVD-R plaati. Esimesel on kõne häirekeskusele ning teisel sündmuskohal teostatud laibavaatluse ja vormikaamera salvestis. Seega on eelmärgitud plaatidel video- ja helisalvestused. Elektroonilised andmekandjad on asitõendi vaatlusprotokollide lisaks. Kriminaalasja materjale talletavad DVD-R plaadid on

§ 1601

lg 2 alusel niikuinii kohtutoimiku osa ja nende kriminaalasja materjalide juurde jätmine ei eelda kohtult eraldi otsustust. Kuna menetlusõiguslikult ei ole tegemist asitõenditega, vaid menetlustoimingu protokolli lisaga, siis jäävad need

§ 148lg-st 2 tulenevalt kriminaaltoimiku juurde.

Vea parandamine

  1. 4.04.
  2. a kohtuotsuse resolutiivosa resolutsioonis on ekslikult märgitud, et kohus juhindus kohtuotsust tehes muu hgulgas

§-st 3101. Õige on aga viide

§-le 310, mis sätestab tsiviilhagi kohta otsuse tegemise. Otsuse andmeid tuleb vastavalt parandada. Parandus ei mõjuta parandatava resolutiivosa sisu. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Viru MK 04.04.2024 kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tartu Ringkonnakohtu 27.09.2024 otsusega. 15

(15)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.