MÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadri Sullin Määruse tegemise aeg ja koht 9. jaanuar 2025. a, Tallinn Haldusasja number 3-24-3258 Haldusasi T.E kaebus Tallinna Rakendusliku Kolledži (endine

§ 152lg 1 p 4).

Kohus on nõudnud koolilt välja kaebaja soovitud haldusakti ehk kaebaja soovitud toiming – haldusakti avaldamine kaebajale – on sooritatud. Kohus on küsinud kaebajalt ka, kas ta on menetluse lõpetamisega nõus, ning selgitanud, et menetluse lõpetamisega mittenõustumise korral 1

§ 152lg 1 p 4 alusel.

5. Kaebaja teine, 13.122024 ja 06.01.2025 nõue taandub lõpptulemusena käskkirja tühistamise nõudeks. Kaebaja on sellise nõude lõplikult ise nii sõnastanud (dtl 53). Kaebaja on küll toonud välja ka, mida ta tühistamisnõude rahuldamise korral saada võiks – diplomi, hariduse ja õiguse töötada vastavas valdkonnas. Kohus ei käsitle nende hüvede soovi kahju hüvitamise nõudena, vaid need võiksid olla tühistamisnõude rahuldamise korral, kui kaebaja jätkaks õpinguid, üheks võimalikuks lõpptulemuseks. Olukorras, kus kaebaja ei pruugi olla veel õppekava täitnud, ei saaks kohus ka tühistamisnõude rahuldamise korral kohustada kooli viivitamatult diplomit väljastama. Selline nõue ei oleks seega ka eesmärgipärane

§ 120lg 1 p 3 mõttes.

Seetõttu käsitleb kohus diplomit puudutavat kaebaja eesmärgina, mitte eraldiseisva nõudena. 6. Kohus lõpetab määrusega menetluse kaebetähtaja ületamise korral, sh juhul kui selline asjaolu ilmneb enne kaebuse menetlusse võtmist (

§ 152lg 1 p 2 ja lg 3).

Kohus lõpetab määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele (

§ 124lg 2).

Tühistamiskaebuse võib esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti teatavaks tegemisest arvates (

§ 46lg 1).

Kui haldusakti ei ole kaebajale teatavaks tehtud, kuid ta on haldusaktist muul viisil teada saanud, ent viivitanud ebamõistlikult tühistamiskaebuse esitamisega, loetakse kaebetähtaeg möödunuks (

§ 46lg 7).

Ebamõistlikult viivitamine

§ 46lg 7 mõttes tähendab ka seda, et puudub mõjuv põhjus kaebetähtaja ennistamiseks.

Vaidlustatud käskkiri on antud 31.10.2023 ehk enam kui aasta enne seda, kui kaebaja pöördus kaebusega kohtusse. Kaebaja on käesolevas asjas selgitanud, et sai suulise teate ja e-kirja e-posti teel käskkirja tegemise kohta 31.10.2023 (dtl 4-5). Suulise teate võis ta saada ka juba 30.10.2023 (dtl 11). Kaebaja pöördus seejärel muude asutuste poole, sh Tallinna Haridusameti ja Töötukassa poole (samas). Tallinna Rakenduslik Kolledž selgitas kohtule, et kaebaja ei ole käskkirja koolilt küsinud ning teda teavitati suuliselt ja õppeinfosüsteemi kaudu. Käskkirjade kohta saadetakse ka õpilase e-postile automaatteated. Pärast koolist väljaarvamist säilib õpilasel Tahvlis nendele andmetele ligipääsu õigus veel 30 päeva (dtl 37). Eeltoodust nähtub, et kaebaja oli käskkirjast, sh selle resolutsioonist – enda koolist väljaarvamisest – teadlik juba

1. aasta sügisel, kuid ei soovinud kooliga käskkirja kättesaamise eesmärgil suhelda. Selle asemel eelistas kaebaja suhelda teiste asutustega. Kaebaja pöördus kohtusse alles 02.12.
2. Kohus möönab, et üksnes käskkirja resolutsioonist teadasaamise korral ei pruugi isik olla teadlik selle vaidlustamise korrast. Käskkirjas puudub ka vaidlustamisviide (dtl 29). Samas ei saa ka õigusteadmisteta isik eeldada, et vaidluse lahendamine toimub piiramata aja jooksul. Isegi siis, kui kaebajal puudus mingist ajahetkest, vastustaja väitel 30 päeva möödumisel väljaarvamisest alates, juurdepääs kooli infosüsteemile, ei väida kaebaja, et tal olnuks takistusi muul viisil kooli poole pöördumiseks või ta oleks seda proovinud. Kaebaja soovimatus kooliga ise otse suhelda ei ole mõjuvaks, kaebajast sõltumatuks põhjuseks, miks ei olnud võimalik haldusakti saamiseks kooli poole pöörduda ja seejärel kohtule mõistliku aja jooksul kaebust esitada. Kohus märgib, et ka 2

§ 152lg 1 p 4, § 124 lg 2 ja § 46 lg 7).

7. Kohus tagastab kaebajale kaebuse esitamise tasutud riigilõivu käesoleva määruse jõustumisel

§ 104lg 2 p 4 alusel. (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Sullin 3