KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Ragne Piir Otsuse tegemise aeg ja koht 15. november 2022, Tallinn Haldusasja number 3-22-674 Haldusasi H.X kaebus Keskkonnaameti 21

) § 8 lg 1 ning § 13 lg 1 alusel muuta Natura 2000 võrgustiku loodus- ja linnualadega kattuvate siseriiklike kaitstavate loodusobjektide kaitsekorda selliselt, et loodusdirektiivi I lisas nimetatud metsaelupaigatüübid oleksid rangelt kaitstud.

1. H.X esitas 18.02.2022 Keskkonnaametile metsateatise, millega kavandas talle kuuluval, Lääne maakonnas Vormsi vallas Hullo külas asuva Niguse kinnistu (kinnistusregistri registriosa nr 1865132, katastritunnus 90701:002:0117; edaspidi Niguse kinnistu) eraldisel 1 aegjärkset raiet. Metsateatis registreeriti metsaressursi arvestuse riiklikus registris numbriga
3. Keskkonnaamet peatas 21.02.2021 kirjaga nr 13-4/22/3537 „Metsateatise nr 50000629928 menetluse peatamine“ metsateatise nr 50000629928 menetluse Niguse kinnistu eraldisel 1 (dtl 65-67). Keskkonnaamet põhjendas 21.02.2021 kirjas, et haldusakti andmise menetlus peatatakse kuni loodusobjekti kaitse alla võtmise või kaitse alla võtmisest keeldumise otsuse tegemiseni, kuid mitte kauemaks kui 28 kuuks haldusakti andmise menetluse peatamise otsuse tegemisest arvates.
4. H.X esitas Keskkonnaametile 16.03.2022 vaide 21.02.2021 kirjaga metsateatise menetluse peatamisele, nõudes ettekirjutuse tegemist menetluse jätkamiseks ja asja uueks otsustamiseks. Keskkonnaamet tagastas 17.03.2022 kirjaga nr 1-/22/48-2 „Vaide tagastamine“ H.X vaide, sest 21.02.2022 kiri ei ole haldusakt ega toiming vaid menetlustoiming, mille iseseisev vaidlustamine haldusmenetluses ei ole lubatav. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
5. H.X palub 21.03.2022 Tallinna Halduskohtule esitatud kaebuses tuvastada Keskkonnaameti 21.02.2022 kirja nr 13-4/22/3537 alusel metsateatise nr 50000629928 menetluse peatamise õigusvastasus ja kohustada Keskkonnaametit metsateatise nr 50000629928 menetluse jätkamiseks. Kaebuse põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised. 1) Kaebajale teadaolevalt ei ole Keskkonnaministeerium kaebuse esitamise hetkeks algatanud Natura 2000 võrgustiku loodusobjektide kaitsekorra muutmise menetlust. Keskkonnaamet ei ole enne 07.02.2022 kirjaga Natura 2000 võrgustiku loodusobjektide kaitsekorra muutmise ettepaneku esitamist läbi viinud ka asjakohaseid uuringuid ega tellinud eriteadmistega isiku ekspertiise kaitsekorra muutmise põhjendatuse ja otstarbekuse ning kavandatavate täiendavate piirangute otstarbekuse suhtes (

§ 8lg 3).

Samuti ei ole Keskkonnaamet eelnevalt läbi viinud asjakohaseid uuringud ega tellinud eriteadmistega isiku ekspertiise asjaolu suhtes, kas kaitsekorra muutmine on tingimata vajalik konkreetselt kaebajale kuuluva kinnisasja osas. Keskkonnaamet ei ole Natura 2000 võrgustiku loodusobjektide kaitsekorra muutmise ettepaneku tegemise kavatsusest kaebajat informeerinud ega andnud võimalust esitada seisukohta või vastuväiteid. Samuti ei ole kaebajat informeeritud, millistel põhjustel või kaalutlustel on vajalik Natura 2000 võrgustiku loodusobjektide kaitsekorra muutmine konkreetselt kaebajale kuuluva kinnisasja osas. Seega on Natura 2000 võrgustiku loodusobjektide kaitsekorra muutmise ettepaneku tegemisel oluliselt rikutud haldusmenetlusõiguse norme ja hea halduse tava. Lähtudes hea halduse põhimõttest, ei ole lubatud maaomanikke seadusevastaste ja õigusväliste toimingutega koormata. 2

§ 8lg-s 6 sätestatud piirangut ning peatada nt metsateatise andmise menetlus.

Ehkki

§ 8

lg 6 näeb ühe peatamise alusena ette loodusobjekti kaitse alla võtmise ettepaneku, on haldusorgani kaalumisruum ning põhjendamiskohustuse ulatus oluliselt erinev kaitse alla võtmise ettepaneku ja algatatud kaitse alla võtmise menetluse puhul. Kaitse alla võtmise ettepanekut tuleks käsitleda mõtte, idee või algatusena, mille põhjendatust ja otstarbekust tuleb veel põhjalikult analüüsida. Järelikult tuleb sellel alusel haldusakti andmise menetluse peatamist kaaluda eriti hoolikalt ning põhjendada ulatuslikult. Kui on algatatud

§ 9

lg 1 alusel loodusobjekti kaitse alla võtmise menetlus, on antud esmane erialane ja otstarbekuse ning põhjendatuse hinnang lähtudes

§ 8

lg-st 3 ning need põhjendused on eeldatavalt relevantsed haldusakti andmise menetluse peatamisel. 5) Metsateatise menetluse peatamisega on keelatud kaebajal metsa raiumise ja metsamaterjali kasutamise võimalus sisuliselt 28 kuuks, mis tähendab kinnisasja faktilist sundvõõrandamist. Kui vaidlusalust katastriüksust ei ole üldse võimalik kasutada metsamajandusliku tulu saamiseks, on tegemist kinnisasja faktilise sundvõõrandamisega riigile ehk olukorraga, kus kaebaja on vaatamata kinnisasja omandi formaalsele säilimisele kaotanud riigi tegevuse tõttu omandi majanduslikus mõttes. Ka omandi faktilisel sundvõõrandamisel tuleb riigil täita PS § 32 lg 1 teises lauses sätestatud kohustus hüvitada õiglaselt ja kohe võõrandamisega tekitatud kahju. Kaebajale ei ole tagatud mistahes õiglast ja kohest hüvitist tema kinnisasja faktilise sundvõõrandamise eest. 2. Keskkonnaamet vaidleb kaebusele vastu, leides järgmist. 1) Praeguses menetlusstaadiumis ei ole teada, kuidas metsateatise menetlus lõppeb, kuid eeldada ei saa õigusvastase haldusakti andmist. Õigusvastase keelduva haldusakti suhtes saab kaebaja ennast kaitsta tühistamiskaebusega. Kaebus ei ole lubatav, kuna puuduvad sellised erandlikud asjaolud, mis õigustaksid menetlustoimingu iseseisvat vaidlustamist. Igal juhul ei nõustu Keskkonnaamet kaebusega. 2) Kohtuasja peamine küsimus seisneb menetlusõigusnormi õiges kohaldamises ehk selles, kas Keskkonnaametil oli

§ 8lg 6 alusel metsateatise menetluse peatamiseks õigus.

Vaidlust ei ole selles, et Keskkonnaamet tegi 07.02.2022 kirjas Keskkonnaministeeriumile

§ 8lg 1 ning § 13 lg 1 alusel ettepaneku muuta Natura 2000 võrgustiku loodus- ja 3

§ 8tähenduses loodusobjekti kaitse alla võtmise ettepanek.

Keskkonnaametil on õigus peatada haldusakti andmise menetlus juhul, kui haldusakti andmine võib mõjutada ettepanekus nimetatud loodusobjekti seisundit. On ilmne, et kaebaja kavandatud raie mõjutab loodusdirektiivi I lisas nimetatud metsaelupaigatüübi seisundit. Järelikult on täidetud kõik eeldused metsateatise menetluse peatamiseks

§ 8lg 6 alusel.

3) Niguse kinnistu eraldisel 1 on elupaik inventeeritud

1. a (ekspert Renno Nellis). Inventuuri kohaselt on tegemist arvestatava esinduslikkusega (C) loodusdirektiivi I lisas nimetatud esmatähtsa elupaigatüübiga vanad loodusmetsad (9010*). Seega on meelevaldne ning ebaõige väide, et Keskkonnaamet ei ole läbiviinud asjakohast hindamist ning puuduvad uuringud või eriteadmistega isiku ekspertiisid asjaolu suhtes, kas kaitsekorra muutmine on tingimata vajalik konkreetselt kaebaja kinnisasjal. Niguse kinnistu eraldisel 1 kavandatav raie on vastuolus loodusobjekti kaitse alla võtmise eesmärgiga ja kavandatava kaitsekorraga ning võib mõjutada loodusobjekti seisundit. Eraldis 1 kattub teadaoleva ja
2. a inventeeritud metsaelupaigaga ning kavandatav raie võib kahjustada elupaika määral, et see peale raiet ei vasta enam metsaelupaiga tunnustele. 4) Keskkonnaameti 21.02.2022 kiri ei ole põhjendamispuudustega. 21.02.2022 kirjast on selgelt ja ühemõtteliselt arusaadav, miks peab Keskkonnaamet metsateatise nr 50000629928 menetluse peatamist vajalikuks ning millist tagajärge soovib Keskkonnaamet menetluse peatamisega ära hoida. Seega on 21.02.2022 kiri selgelt motiveeritud ulatuses, mis tagab kaebeõiguse reaalse teostamise võimaluse. 5) Kaebaja ei saa kohtult nõuda 07.02.2022 kirjale õigusliku hinnangu andmist. 07.02.2022 kiri ei riku kaebaja õigusi. Kaebaja kaebeõiguse piiridest on väljaspool kaebaja väited ja järeldused, mille kohaselt on Keskkonnaameti haldustegevus meelevaldne, eesmärgipäratu ja õigusvastane, kuna Keskkonnaamet on ilma asjakohase hindamise läbiviimiseta ning uuringute teostamiseta või eriteadmisteta isiku ekspertiiside koostamiseta asunud muutma 12 683,6 ha ulatuses eraomandisse kuuluvatel kinnisasjadel Natura 2000 võrgustiku loodusobjektide kaitsekorda selliselt, et teatud metsaelupaigatüübid oleksid rangelt kaitstud. Kaebajal ei ole õigust esitada kaebust avalikes huvides. 6) Võrdlus metsateatise menetluse peatamise ja kinnisasja faktilise sundvõõrandamise osas riigile on ainetu. Võimalik oleks kinnisasja faktilisest sundvõõrandamisest riigile rääkida üksnes olukorras, kus Keskkonnaamet annab haldusakti, millega keeldub metsateatisega 50000629928 kavandatud raie kinnitamisest metsaregistris. Sellist otsust tehtud ei ole. Kaebaja kinnistuga kattuvas osas kinnitati Vormsi maastikukaitseala moodustamine Vabariigi Valitsuse
3. augusti
4. a määrusega nr 264 „Vormsi maastikukaitseala kaitse-eeskiri”. Kaebaja omandas kinnistu
5. a, s.o ajal, mil käis avalik kaitseala moodustamise protsess. Seega pidi juba kinnistu omandamisel kaebajale olema mõistlikult ettenähtav, et lähitulevikus võivad kinnistule seatavad looduskaitselised piirangud tema omandiõigust kitsendada. Kaebaja pidi arvestama võimalusega, et looduskaitselised piirangud ei pruugi võimaldada tulevikus kinnistul metsa raiuda, kuid otsustas kinnisasja omandada. See välistab võrdluse sundvõõrandamisega ka olukorras, kus Keskkonnaamet otsustab jätta metsateatise metsaregistris kinnitamata. KOHTU PÕHJENDUSED 3.

§ 8

lg 6 sätestab, et kui on esitatud loodusobjekti kaitse alla võtmise ettepanek, on haldusorganil, kellele on esitatud taotlus muu haldusakti andmiseks, mis võib mõjutada ettepanekus nimetatud loodusobjekti seisundit, õigus peatada haldusakti andmise menetlus. 4

§ 13

lg-st 1 tulenevalt kohaldatakse seda sätet ka kaitstava loodusobjekti tüübi, kaitse eesmärgi või välispiiri muutmisele või kaitse-eeskirjas märgitud piirangute või loodusobjektiga seotud kohustuste ulatuse olulisele muutmisele või kehtetuks tunnistamisele.

1. Praegusel juhul on Keskkonnaamet teinud 07.02.2022 kirjaga nr 7-4/22/2442 Keskkonnaministeeriumile ettepaneku moodustada Natura 2000 aladega kattuvatele siseriiklikult kaitstavate loodusobjektide osadele uued sihtkaitsevööndid 42 358,3 ha ulatuses. Ettepanek puudutab 12 683,6 ha ulatuses eraomandit, hõlmates ka kaebajale kuuluvat Lääne maakonnas Vormsi vallas Hullo külas asuvat Niguse kinnistut, mis asub Vormsi maastikukaitseala Prästviigi piiranguvööndis. Kaebaja esitas Niguse kinnistu eraldisel 1 aegjärkse raie tegemiseks Keskkonnaametile 18.02.2022 metsateatise. Keskkonnaamet peatas seejärel metsateatise registreerimise menetluse.
2. Ehkki Keskkonnaministeerium ei ole Keskkonnaameti 07.02.2022 ettepaneku alusel

§ 9

lg 1 mõttes menetlust alustanud, ei järeldu sellest keeldu metsateatiste registreerimise menetluse peatamiseks.

§ 8

lg 6 sõnastusest nähtuvalt on haldusakti andmise menetluse peatamine võimalik ka ettepaneku esitamise järgselt. Säte annab Keskkonnaametile menetluse peatamise otsustamisel laia kaalutlusruumi. Sellise otsustuse kohtuliku kontrolli ulatus on HKMS § 158 lg 3 kohaselt piiratud ning eelkõige saab kohus kontrollida seda, kas otsuse tegemisel on järgitud kaalutlusõiguse piire, eesmärki ja muid kaalutlusreegleid. Kaalutlusotsuse õiguspärasuse kontrolli teostamisel hindab kohus seda, kas olulised asjaolud on tuvastatud õigesti ja kas nendega on asjakohaselt arvestatud. 6.

§ 8

lg-t 6 arvestades oli Keskkonnaametil õigus metsateatiste registreerimise menetlus peatada, kui metsateatiste registreerimine võis mõjutada Vormsi maastikukaitseala Prästviigi piiranguvööndi seisundi säilimist. Vastavalt metsaseaduse § 28 lg 4 p-le 1 ja § 30 lg-le 1 on aegjärgne raie turberaie, mis on üheks uusraie liikideks. Ehkki kaebaja poolt Niguse kinnistu eraldisel 1 soovitud aegjärkne raie ei ole oma intensiivsuselt võrreldav lageraie mõjuga, on siiski põhjendatud eeldada, et raie teostamine muudaks metsaeraldise seisundit ning seejuures puuduks kindlus, et pärast raie teostamist oleks veel võimalik saavutada Keskkonnaameti 07.02.2022 ettepaneku tegemise eesmärki.

§ 31

lg 2 p-st 5 tulenevalt ei ole ka piiranguvööndis ning

§ 30lg 2 kohaselt sihtkaitsevööndis aegjärksed raied lubatud.

Kohus on seisukohal, et seega tuleb metsateatiste registreerimise menetluse peatamist kuni 28 kuuks pidada kaalukat looduskaitselist eesmärki arvestades proportsionaalseks meetmeks. 7.

§ 8

lg 3 ei kohustanud vastustajat enne 07.02.2022 ettepaneku tegemist viima läbi uuringuid kaitsekorra muutmise põhjendatuse ja otstarbekuse ning kavandatavate täiendavate piirangute otstarbekuse suhtes. Loodusobjekti kaitse alla võtmise ettepanek peab vastama § 8 lg-s 2 toodud tingimustele.

§ 8

lg 2 kohaselt tuleb ettepanekus välja tuua loodusobjekti kaitse alla võtmise põhjendused ja eesmärk ning loodusväärtused, mille kaitse eesmärgil ettepanek esitatakse, lisades kaardi loodusobjekti asukoha või piiriga. Lisaks tuleb kirjeldada loodusobjekti kaitseks kavandatavaid piiranguid ning hinnata selle kaitse alla võtmise ja kaitse korraldamisega seotud kulutusi. Sättest ei tulene, et ettepanekule peaks olema lisatud uuringud loodusobjekti kaitse alla võtmise põhjendatuse ja otstarbekuse kohta. 8.

§ 9

lg 1 kohaselt on kaitse alla võtmise menetluse algatajaks Keskkonnaministeerium.

§ 8

lg-st 3 lähtudes korraldab seega Keskkonnaministeerium esmalt ka ettepanekus nimetatud loodusobjekti kaitse alla võtmise põhjendatuse ja otstarbekuse ning kavandatavate piirangute otstarbekuse ekspertiisi, kaasates selleks vastava 5

§s 9 sätestatuga. Üksnes asjaolust, et ettepanek on praegusel juhul tehtud suure ala osas, ei järeldu tingimata, et sellises ulatuses sihtkaitsevööndid ka kehtestatakse. Seega ei pidanud ettepaneku esitamisega olema esitatud põhjendusi, miks loodusobjekti kaitsekorra muutmine on tingimata vajalik kaebaja kinnisasjal. 9.

-st ei tulenenud Keskkonnaametile kohustust juba enne Keskkonnaministeeriumile 07.02.2022 ettepaneku esitamist kaasata puudutatud isikud haldusmenetlusse ning anda neile võimalus esitada seisukohti ja vastuväiteid. Vastavalt

§ 8

lg-le 1 ei ole ettepaneku tegemiseks õigustatud isikute ringi piiratud ning ettepaneku loodusobjekti kaitse alla võtmiseks võivad teha kõik isikud. Samas ei ole igaühel võimalust puudutatud isikuid kaebaja soovitud viisil kaasata ning põhjendamatu oleks sellise haldusmenetluse läbiviimise kohustust panna vaid Keskkonnaametile. Kaitse alla võtmise algatab Keskkonnaministeerium ja see toimub avatud menetlusena. Loodusobjekti kaitse alla võtmise menetluse täpsemad tingimused sätestab

§ 9

. Seega juhul, kui Keskkonnaministeerium otsustab loodusobjekti kaitse alla võtmise menetluse algatada, kaasatakse menetlusse lisaks üldisele avalikkusele ka kaebaja kui otseselt puudutatud isik ning seejärel on tal võimalik vastavas menetluses esitada ettepanekuid ja vastuväiteid.

1. Keskkonnaameti 21.02.2022 kirjast nähtuvalt tulenes 07.02.2022 ettepanek praegusel juhul asjaolust, et metsaelupaikade seisund ei ole loodusdirektiivi rakendamise aruande järgi valdavas osas soodne ning aruandes on välja toodud, et seisundi oluliseks ohuteguriks on muu hulgas raietööd. Piiranguvööndis, kus uuendusraied on lubatud, ei ole võimalik metsaelupaikade seisundit säilitada. Samuti ei ole võimalik piiranguvööndis keelata hooldusraied, millal on samuti metsaelupaikadele kahjustav/hävitav mõju. Keskkonnaamet on 21.02.2022 kirjas ka selgitanud, et ettepaneku eesmärk on tagada Natura 2000 võrgustiku alal paiknevate metsaelupaikade säilimine vastavalt loodusdirektiivi artiklile
2. Kaitse alla võtmine toetab Natura 2000 tegevuskava 2021–2027 eesmärke, tagamaks metsaelupaikade soodne kaitsestaatus. Samuti toetab ettepanek Euroopa Liidu elurikkuse strateegiat aastani 2030, mille eesmärk on kaitsta kõiki allesolevaid loodus- ja põlismetsi. Eelnevaid põhjendusi arvestades ei saa Keskkonnaameti poolt Keskkonnaministeeriumile ettepaneku tegemist ette heita, vaid looduskaitselise olukorra parendamiseks sammude astumine oli põhjendatud.
3. Kohtule ei nähtu, et metsateatise registreerimise menetluse peatamise tõttu oleks kaebajale tekkinud nii tõsiseid omandiõiguse kitsendusi, mis muudaksid tema võimaluse oma kinnistut kasutada ja käsutada sisuliselt olematuks ja tekitaks seeläbi ka sellise kahju, mida tuleks kaebajale juba praegu hüvitada.
4. Eeltoodud põhjustel leiab kohus, et Keskkonnaamet ei rikkunud 21.02.2021 kirjaga nr 13-4/22/3537 metsateatise nr 50000629928 menetluse peatamisel kaalutlusreegleid ning peatas menetluse õiguspäraselt. Seega puudub ka alus vastustaja kohustamiseks menetluse jätkamiseks.
5. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus tegi otsuse kaebaja kahjuks, seega jäävad menetluskulud kaebaja kanda. Vastustaja ei ole menetluskulusid tõendavaid dokumente kohtule esitanud, mistõttu jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1). 6