KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Heli Käpp Tsiviilasja number 2-24-17560 Määruse tegemise aeg ja koht 27. veebruar 2025, Pärnu Tsiviilasi Tsiviilasja hind Compensa Vienna Insurance Group, ADB

§ 661

lg 4 ja poolte kokkuleppe alusel saab kohtumääruse peale esitada määruskaebuse viie kalendripäeva jooksul alates kohtumääruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. Määruskaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu. ASJAOLUD JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

1. Pärnu Maakohtu menetluses on Compensa Vienna Insurance Group, ADB Eesti filiaali hagi T. R.-i vastu Saarde vallas kostjale kuuluval kinnisasjal kasvanud puu kukkumisega naaberkinnistul asuvale kuurile tekitatud kahju hüvitamiseks. Hageja ja naaberkinnisasja omanikul oli sõlmitud eluhoone kindlustamiseks kindlustusleping nr
2. Hageja hüvitas kindlustatud isikule puu eemaldamise kulud vastavalt Vilinurm OÜ arvele nr 78 summas 858 eurot ning kahjustatud katuse taastamise kulu vastavalt Revdeco OÜ arvele nr 410209 summas 7923,96 eurot, arvestades maha lepingulise omavastutuse 190 eurot, s.o kokku summas 8591,96 eurot. Seoses kindlustusjuhtumiga esitas hageja kostjale tagasinõude, kostja nõuet ei täitnud.
3. Kostja kirjalikus vastuses kostja hagi ei tunnista. Naaberkinnistu piirile jäävaid puid oli kostja koos naabertalu omanikuga kontrollinud ja kõik puud mis seal kasvasid olid elujõulised. Tekkinud olukord ei ole kuidagi kostjast mõjutatav ning kostjalt ei saa eeldada igaks juhuks tervete ja elujõuliste puude maha raiumist. Kindlustusjuhtumi päeval oli tuulekiirus puhanguti 22,3 m/s, seega kostja kinnistul kasvanud terve ja elujõuline puu kukkus
4. oktoobril 2023 naaberkinnistu kuurile just tormi tõttu. Kostja vaidleb vastu ka kahju suurusele, leides, et kahjunõue on ebamõistlikult kõrge, kuivõrd tegu on ehitisregistriandmetel 10,5m2 suletud netopinnaga külma kuuriga. Kuludega seonduv on täielikult tõendamata. Hageja ei ole tegutsenud heas usus ega soovinud asja lahendamist kohtuvälises menetluses. Kostja tervis ja perekondlik olukord alates 2023.a lõpust olnud väga raske. Kostja, tunnustamata hageja nõuet või seda osaliseltki õigeks võtmata, pakkus asja kiiremaks lahendamiseks hagejale kompromissiks poole nõudesumma tasumist osamaksetena 6 kuu jooksul.
6. veebruaril 2025 saabus kohtule hageja ja kostja esindajate poolt
7. ja
8. veebruaril 2025 digitaalselt allkirjastatud kompromissleping. Pooled on jõudnud kokkuleppele, et hageja nõude katteks tasub kostja hagejale pool nõudesummast kuue kuu jooksul, hageja loobub hagiavalduses nõutud viivisest, kuid hagejal on õigus nõuda viivist osamaksete tasumisega viivitamise korral. 2

) § 430 lg 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. 5. Kohus leiab, et poolte esitatud kompromiss on seaduslik, ei riku avalikku huvi ja on täidetav. Kohus kinnitab kompromissi ning

§ 428lg 1 p 4 ja § 430 lg 1 kohaselt lõpetab asjas menetluse.

Menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamisega on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Jõustunud kohtumäärus on täitedokumendiks.

1. Kohus selgitab, et määruse resolutsiooniga kohus ei kinnita kompromisslepingu punkte, mis sisaldavad poolte kinnitust kompromissi kinnitamise tagajärgedest teadmise kohta, kokkulepet kaebetähtaja lühendamiseks ja hageja taotlust riigilõivu tagastamiseks, sest need ei vaja kohtulikku kinnitamist.
2. Menetluskulude jaotus.

§ 173

lg 1 alusel kohus märgib määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 168

lg 3 kohaselt kompromissi korral jäävad menetluskulud poolte endi kanda, kui nad ei lepi kokku teisiti. Pooled teisiti kokku ei leppinud, vaid on ka kompromisslepingus kinnitanud, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Kohus kulusid täiendavalt ei jaota ning

§ 174lg 1 kohaselt menetluskulude suurust kindlaks ei määra.

8. Riigilõivu tagastamine. Hageja palub

§ 150

lõike 2 punkti 1 alusel tagastada pool hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust ehk 420 eurot ning kanda see Julianus Inkasso OÜ arvedukontole. Kohtute infosüsteemi andmetel tasus selles asjas 20. novembril 2024 riigilõivu 840 eurot hageja eest Julianus Inkasso OÜ. Kuna menetlus lõpeb kompromissi kinnitamisega, tuleb

§ 150

lg 1 p 1 ja lg 4 kohadelt hagejate taotlusel tagastada 420 eurot hageja näidatud pangakontole. 9.

§ 661

lg 4 lubab hagimenetluses poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega lühendada. Poolte kokkuleppest tulenevalt saab selles asjas määruse peale edasi kaevata lühendatud tähtaja - viie kalendripäeva jooksul. (allkirjastatud digitaalselt) Heli Käpp Kohtunik 3