Obsah (7)

§ 661§ 466§ 430§ 173§ 164§ 168§ 174

2-24-2590 KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Heli Käpp Määruse tegemise aeg ja koht 18. veebruar 2025, Pärnu Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-24-2590 Tsiviilasja hind A. A..'i elat

§ 661

lg 4 ja poolte kokkuleppe alusel ei saa määruse peale määruskaebust esitada, sest pooled kokkuleppel välistasid määruskaebuse esitamise õiguse. Määrus jõustub pooltele (seaduslike esindajate kaudu) kättetoimetamisest (

§ 466lg-te 1 ja 3).

ASJAOLUD JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

1. Pärnu Maakohtu menetluses on A. A.. , B. B. , J. O. ja H. L. O. 15.veebruaril 2024 esitatud hagi J. K. vastu põlvnemise tuvastamiseks ja elatise väljamõistmiseks perekonnaseaduse (PKS) § 101 sätestatud alustel arvutatavas miinimummääras alates põlvnemise tuvastamisest.
2. Kostja nimel esitas kirjaliku vastuse kostjale määratud eestkostja, Türi Vallavalitsus. Kostja palus jätta hagi rahuldamata, sest kostjal on kahtlusi oma isaduse suhtes. Kostja on piiratud teovõimega ja puuduva töövõimega isik, tema sissetulekud ja varaline olukord ei võimalda maksta hagejate nõutavas suuruses elatist.
3. Kohtumääruse alusel tegi Eesti Kohtuekspertiisi Instituut asjas bioloogilise suguluse hindamise ekspertiisi.
4. septembri 2024 ekspertiisiakti nr XXX kohaselt tuvastati DNAanalüüsiga, et kõik neli hagejat põlvnevad kostjast. Kostja seaduslik esindaja
5. veebruaril 2025 eelistungil loobus vastuväidetest põlvnemise tuvastamise nõudele ning kohus osaotsusega rahuldas hagejat põlvnemise tuvastamise hagi.
6. Elatise nõude osas jõudsid hagejate seaduslik esindaja ja kostja seaduslik esindaja kokkuleppele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 430 lg 2 kohaselt kohus protokollis poolte avaldatud kompromissi tingimused: kostja tasub alates

1. veebruarist 2025 neljale lapsele elatist kokku 150 eurot kuus, summa jaguneb laste vahel võrdselt; elatis makstakse iga kuu
2. kuupäevaks laste ema kontole, 2025.a veebruarikuu makse tasub kostja
3. veebruariks
4. Pooled võtsid arvesse, et kostja on raske puudega ja puuduva töövõimega isik, tema sissetulekuks on töövõimetoetus ja puudega isiku sotsiaaltoetus. Eestkostja esitatud andmetel on J. K. oma sissetulekutest suuteline maksma elatist maksimaalselt 150 eurot kuus. J. K.-le kuuluv korter on tema elukoht. J. K.-le kuulub pärimisõiguse alusel 3/20 mõttelist osa ühisomandisse kuuluvast kinnisasjast, mis ei oma arvestatavat väärtust ja mida ühisvara osana võõrandada ei ole võimalik. J. K. on piiratud teovõimega ja tema üle on
5. aastast seatud eestkoste, eestkostja ülesandeks on J. K. tehingute tegemine kõigi asjade ajamine ja tema esindamine; eestkostja nõusolekuta võib J. K. teha pisitehingud kuni 15 euro ulatuses nädalas, kuid mitte rohkem kui 50 euro ulatuses kalendrikuus. Laste ema A. O. on samuti puuduva töövõimega, kuid töötab osakoormusega ja teenib u 300 eurot kuus. A. O. sissetulekud kokku ühes kuus on u 2000 eurot: lisaks töötasule töövõimetoetus (20,57 eurot päev, u 600 eurot kuus), riiklikud peretoetused kokku 1224 eurot (lapsetoetus 360 eurot, lasterikka pere toetus 450 eurot, puudega lapse toetus 414 eurot). Hagejate emale kuulub kasutuseta seisev korter Kiviõlis, seda ei ole õnnestunud üürile anda ega müüa. Samuti võtsid pooled arvesse, et laste faktilised kulud on väiksemad kui seaduses sätestatud miinimumelatise kahekordne määr, laste kulud on osaliselt kaetud lapsetoetusega (hagejatest A. A..-le ja B. B.-le makstakse 80 eurot kuus, J. O.-le ja H. L. O.-le makstav lapsetoetus on 100 eurot kuus), lasterikka pere toetusest PKS § 101 lg 5 teises lauses sätestatud ulatuses (s.o pool lasterikka pere toetusest, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel ehk (450/2)/ 4=56,25 eurot lapse kohta kuus) ning kolmele nooremale lapsele makstava puudega lapse toetusest (á 138 eurot kuus). 2/3 2-24-2590
6. Kohus selgitas pooltele kokkuleppe kinnitamise ja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi. Pooled kinnitasid, et jäävad sellise kompromissi juurde ning kokkuleppel välistasid kompromissi kinnitava kohtumääruse peale edasikaebamise õiguse.
7. Kohus leiab, et kompromiss on seaduslik, ei riku avalikku huvi ja on täidetav. Pooled on kokku leppinud elatise maksmiseks PKS §-s 101 sätestatud alustel arvutatavast miinimummäärast oluliselt väiksemas ulatuses, arvestades, et asjas esinevad PKS § 102 lg-s 2 sätestatud mõjuvad põhjused ja asjaolud elatise vähendamiseks alla alammära.

§ 430

lg 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. 7. Menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamisega on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kokkulepet kinnitav kohtumäärus on täitedokumendiks ja on vajadusel sundkorras täidetav. 8.

§ 173

lg 1 alusel kohus märgib määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 164

lg 1 näeb ette, et hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Samuti

§ 168

lg 3 kohaselt jäävad kompromissi korral menetluskulud poolte endi kanda, kui nad ei lepi kokku teisiti. Pooled teisiti kokku ei leppinud ning menetluskulud jäävad iga kulu kandnud menetlusosalise enda kanda. 9. Hüvitatavate kulude puudumise tõttu ei ole vajadust

§ 174lg 1 kohaselt menetluskulude suurust kindlaks määrata.

10.

§ 661

lg 4 kohaselt pooled kokkuleppel võivad hagimenetluses edasikaebamise õiguse välistada.

§ 466

lg-te 1 ja 3 alusel jõustub määrus, mis seaduse kohaselt on jõustumise järel täitedokumendiks, pooltele kättetoimetamisest. Selles asjas on hagejad ja kostja piiratud teovõimega isikud, kohtumäärus toimetatakse neile kätte seaduslike esindajate kaudu. (allkirjastatud digitaalselt) Heli Käpp Kohtunik 3/3