Obsah (5)

§ 199§ 74§ 68§ 75§ 76

Kriminaalasi nr 1-16-7141 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 6. detsember 2017. a, Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-16-7141 Kohtukoosseis Kohtunik Raina Pärn Kohtuist

§ 199

lg 2 p 7, 8, 9 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 2 aastat vangistust.

§ 74lg 1, 2, 3 alusel määrati koheselt ärakandmisele 7 kuud 15 päeva vangistust.

Mõistetud vangistusest 1 aasta 4 kuud 15 päeva jäeti Y.S-i suhtes tingimisi täitmisele pööramata, kui Y.S ei pane 3aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab

§-s 75 sätestatud kontrollnõudeid.

§ 68

lg 1 alusel loeti eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning ärakandmisele kuuluva karistuse alguseks loeti 25.03.2016. a. 1 Harju Maakohtu 25.01.2017. a määrusega määrati Y.S-ile

§ 75

lg 2 p 2 alusel lisakohustuseks käitumiskontrolli perioodil mitte tarvitada või omada narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Harju Maakohtu 07.06.

1. a määrusega pöörati Y.S-ile Harju Maakohtu 04.11.2016.a otsusega mõistetud ja ärakandmata karistus, s.o 1 aasta 4 kuud 15 päeva vangistust, täitmisele. Kinnipeetava karistusaeg algas 07.06.
2. a ja lõppeb 22.10.
3. a. Vangla ei toeta Y.S-i vabastamist tingimisi ennetä htaegselt karistuse kandmisest. P rokurör on edastanud kohtule kirjaliku seisukoha Y.S-i tingimisi ennetähtaegse vabastamise kohta. Prokurör ei toeta Y.S-i ennetähtaegset vabastamist karistuse kandmiselt. KOHTUS TUVASTATUD ASJAOLUD Süüdimõistetu Y.S selgitas kohtus, et ta soovib karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt vabaneda. KOHTU SEISUKOHT
4. Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimiku ja prokuröri seisukohaga ning k uulanud ära Y.S-i , leiab, et Y.S-i tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud.
5. Y.S kannab käesoleval ajal karistust tahtlike teise astme kuritegude toimepanemise eest.

§ 76

lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on Y.S temale mõistetud karistusajast (2 aastat) ära kandnud vähemalt poole, kuid mitte vähem kui 4 kuud. Samuti on Y.S-il jäänud kanda karistust rohkem kui 2 kuud (

§ 76lg 3).

Sellest tulenevalt on olemas formaalsed alused Y.S-i tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks karistuse kandmiselt. 3.

§ 76

lg 4 järgi arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. u 3.1 Y.S on kriminaalkorras karistatud ühel korral. Seega kannab Y.S käesoleval ajal esmakordselt karistusena täitmisele pööratud vangistust. Y.S on süüdi mõistetud varavastaste süütegude, s.o grupiviisiliste varguste toimepanemise eest. Karistusregistri andmetest nähtub, et Y.S-i on korduvalt karistatud ka väärteokorras , muuhulgas korduvalt NPALS alusel (sh korduvalt käitumiskontrolli perioodil). Narkootikumide tarvitamise 1 tõtt esitas kriminaalhooldusametnik kohtule taotluse Y.S-ile

§ 75lg 2 p 2 alusel lisakohustuse määramiseks.

Harju Maakohtu 25.01.2017. a määrusega määrati Y.S-ile 2

§ 75

lg 2 p 21 alusel keeld käitumiskontrolli perioodil omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Harju Maakohtu 04.11.

1. a otsusega (kriminaalasi nr 1-16-7141) anti Y.S-ile võimalus kanda karistust vabaduses. Nimetatud kohtuotsuse alusel tuli ilY.S-ilt koheselt ära kanda 7 kuud 15 päeva vangistust. Vaatamata võimalusele kanda ülejäänud karistus vabaduses, tuli Y.S-ile mõistetud karistus täitmisele pöörata, kuna Y.S rikkus korduvalt talle kohtu poolt määratud kohustust mitte tarvitada või omada narkootilisi või psühhotroopseid aineid (sh esines üledoos). See ei anna alust arvata, et Y.S-i suhtes oleks ärakantud karistus täitnud eesmärke ja Y.S oleks sellel korral valmis täitma kõiki kohtu poolt määratavaid kohustusi. Lisaks nähtub kohtule esitatud materjalidest, et Y.S-i suhtes on alustatud uued kriminaalmenetlused, kus Y.S-i kahtlustatakse uute varavastaste kuritegude, s.o varguste toimepanemises. Kuritegusid on Y.S toime pannud narkosõltuvusest ajendatuna (kanepi tarvitamist alustas 15-16-aastasena). Seega on Y.S-i puhul peamiseks uute kuritegude toimepanemise riskiks sõltuvus tugevatest narkootilistest ainetest (fentanüül). Y.S on väljendanud soovi vabanemise korral narkootikume enam mitte tarvitada. Y.S-i selgituste kohaselt tuleb sõltuvusest vabanemiseks esmalt peresisesed suhted korda saada. Kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt on Y.S raha saamiseks kodust esemeid pandimajja viinud. Kohus leiab, et Y.S-il võib kiiresti tekkida tagasilangus . Kohtu sellesisulist veendumust kinnitab asjaolu, et 27.04.
2. a asus Y.S ravile Viljandi Haigla rehabilitatsiooni keskuse Sillamäe osakonda, kuid lahkus sealt kõigest 4 päeva hiljem, põhjendades seda asjaoluga, et rehabilitatsioonikeskuses pakutud ravi ei vastanud tema ootustele. Y.S jätkas narkootiliste rvitamist. ainete ta Seega Y.S-il puudus piisav motivatsioon sõltuvusega tegelemiseks. Seetõttu ei ole kohtul käesoleval ajal alust olla veendunud, et Y.S-il on sellel korral (kõigest 7 kuud pärast rehabilitatsioonikeskusest lahkumist) piisav soov ja tahe muuta väljakujunenud harjumusi. Võttes arvesse, et Y.S on pikaajaline tugevate narkootikumide tarvitaja, on lõplik harjumusest loobumine Y.S-i jaoks ilmselgelt raske. 3.2 Y.S-ile ei ole koostatud individuaalset täitmiskava, mistõttu Y.S ei ole temast mitteolenevatel põhjustel olnud hõivatud ühegi rehabiliteeriva tegevusega. Y.S-il on üks kehtiv distsiplinaarkaristus, mis on määratud 29.08.
3. a vanglaametniku korraldusele mitte allumise eest. 3.3 Vabanemisjärgselt on Y.S-il võimalus elama asuda aadressile xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx . Nimetatud aadressil elavad Y.S Lõt kini vanemad ja vend, kes on nõus Y.S-i tema vabanemise korral võimaluste piires ka materiaalselt toetama. Kohus peab positiivseks kindla elukoha ja toetavate lähedaste olemasolu. olid il Y.S vajalik toetus ja elukoht olemas ka varasemalt. See ei avaldanud Y.S-ile piisavat mõju. Kohus peab oluliseks, et vabanemisjärgselt oleks Y.S-il tagatud ka majanduslik toimetulek, s.o regulaarne sissetulek. Töökoha olemasolu on vajalik kuriteoriskide maandamise eesmärgil. Lisaks on Y.S-il rahalisi nõudeid 592,98 euro ulatuses ja vabanemisfondis 30 eurot. Y.S-il puudub vabanemise korral garanteeritud töökoht.
4. Kohus, arvestades kõiki eeltoodud asjaolusid kogumis, on seisukohal, et Y.S-i tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud ning kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Kohus leiab, et Y.S-i tingimisi ennetähtaegset vabastamist ei võimalda eelkõige kuriteo toimepanemise asjaolud, osaliselt käitumine karistuse kandmise ajal ja osaliselt ka tema vabanemisjärgsed elutingimused, sa muti Y.S-i isik. Raina Pärn Kohtunik 3