1-16-7141/115

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. märts 2018, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-16-7141 Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja)
2. jaanuari 2018 määrus süüdimõistetu G.I ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu G.I (isikukood XXX ) kaitsja vandeadvokaat Lembit Nirgi, määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu
3. jaanuari 2018 määrus muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
4. Harju Maakohtu 04.11.2016 otsusega karistati G.I-d KarS § 199 lg 2 p 9 järgi 1 aasta vangistusega. KarS § 65 lg 2 kohaselt suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 28.10.2015 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta 5 kuu 24 päeva, võrra ning lõplikuks karistuseks mõisteti 2 aastat 5 kuud 24 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti karistuse hulka eelvangistus ning loeti G.I karistuse kandmise alguseks 02.03.
5. Karistuse kandmise lõpp 26.08.
7. Tartu Maakohtu 29.01.2018 määrusega jäeti G.I ennetähtaegselt vangistusest vabastamata. 2.
8. Käesolevaks ajaks on G.I temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole, kuid mitte vähem kui neli kuud. Seega esinevad formaalsed alused G.I tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. 2.
9. Vabanemise korral soovib G.I esmalt minna elama rehabilitatsioonikeskusesse Living Israel. Keskus on esitanud kinnituskirja, et kinnipeetav võetakse keskusesse koos lapsega vastu. MTÜ Lootuse Küla on samuti valmis kinnipeetavat koos lapsega vastu võtma, kuid G.I ei pea MTÜ Lootuse Küla selle eraldatuse tõttu lapsega seal viibimiseks sobilikuks. Hiljem on G.I-l võimalik saada Maardu Linnavalitsuse sotsiaalabiosakonnalt elamispind sotsiaalmajas, vastavasisuline avaldus on esitatud sotsiaalabiosakonnale. Selle elukohaga kaasneb aga risk tagasilanguseks ning uute kuritegude toimepanemiseks, kuna sotsiaalmajas ja ümbruskonnas on isikuid kinnipeetava endisest tutvusringkonnast, kes võivad talle negatiivset mõju avaldada ja kallutada teda tarvitama sõltuvusaineid. Kinnipeetaval puudub vabanemisel töökoht, kui loodab õe abil töökoha leida. Seni on tema sissetulekuteks XX, igakuine XXX ja osaline XXX. Kinnipeetava ema kasvatab kinnipeetava vanemat tütart. Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval on veel üks tütar, kes on antud uude peresse. Kolmas tütar sündis Tartu Vanglas 22.09.
10. Kinnipeetava lähiperekonda kuuluvad veel noorem õde ja kasuisa. Suhted perekonnaliikmetega on head. Karistuse kandmise ajal on G.I läbinud individuaalses täitmiskavas ettenähtud tegevusi ning hoolitsenud lapse eest. Vangla järelevalve all ja toetuse abil on lapse kasvatamisega hakkama saanud. Kinnipeetav on läbinud metadooni asendusravi, käesolevalt metadooni ravi ei võta. G.I-l on olnud vestlusi kliinilise psühholoogi, psühhiaatri ning kaplaniga. Kinnipeetav on läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“. 26.10.2017 paigutati G.I edasise karistuse kandmiseks ümber Tartu vangla avavanglasse. Alates 04.11.2017 osaleb N, G.I majandusabitöödel. Kaaskinnipeetavatega probleeme esinenud ei ole. G.I käitumine on olnud hea, distsiplinaarkaristusi ei ole. 2.
11. Maakohus leidis, jätmata tähelepanuta kõiki eeltoodud positiivseid asjaolusid (elukoha ja lähedaste toetuse olemasolu, vanglas ettenähtud tegevuste läbimine ning positiivne käitumine), et G.I karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud ja seda eelkõige tema varasemast elukäigust ja isikust tulenevalt. G.I-d on kriminaalkorras karistatud kokku 15 korral (suurem osa praeguseks kustunud). Võttes arvesse G.I poolt toimepandud kuritegude koguarvu ja nende iseloomu, samuti G.I eluolu, on vangla hinnanud järgneva kahe aasta jooksul uue üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosuseks 88%, mis on väga kõrge. Kuritegude toimepanemist on soodustanud sõltuvus narkootilistest ainetest ja vajadus saada raha nende ostmiseks. Valdavalt on G.I-d karistatud varavastaste kuritegude eest, ka käesolevat karistust kannab varguste eest. Vähetähtis ei ole asjaolu, et kuritegu on toime pandud varasema kohtuotsusega (Harju Maakohtu 28.10.2015 kriminaalasi nr 1-15-7864) määratud katseajal. Seega G.I vabastamine enne karistuse tähtaja lõppemist oleks sisuliselt teistkordne vabastamine sama karistuse ajal. See ei ole põhjendatud ja oleks vastuolus karistuse mõistmise põhimõtetega ning riivaks ka ühiskonna õiglustunnet. Ka asjaolu, et G.I-l on kinnipidamisasutuses väike laps, ei anna alust tema vabastamiseks. Varasemalt ei ole laste olemasolu osutunud piisavaks, et õiguskuulekaid valikuid teha. Maakohtu hinnangul on karistuse eesmärki G.I puhul võimalik saavutada vaid karistuse lõpuni kandmisega. Määruskaebus
12. Tartu Maakohtu 29.01.2018 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu kaitsja, kes palub tühistada maakohtu määruse. 3.
13. Määruskaebuse kohaselt ei ole G.I puhul elukohast ning majanduslikust toimetulekust lähtuvat riski – süüdimõistetul on olemas koht koos lapsega Rehabilitatsioonikeskuses Living Israel, ta tegeleb lapse kasvatamisega, soovib õe kaudu leida töö, omandab taas tööharjumust. Narkootikumide probleem on alandatud metadooni raviga. 3.
14. Maakohtu järeldused, et süüdimõistetu vabastamine ei ole põhjendatud tulenevalt süüdimõistetu isikust ja elukäigust, ei ole õige. Karistuse eesmärke on võimalik saavutada ka karistust lõpuni kandmata, isik ei ole varem vangistuses koos lapsega viibinud, tal puuduvad distsiplinaarkaristused, ta külastas järelevalveta probleemideta kauplust. Samuti on 2 süüdimõistetu avaldanud, et ei soovi varem karistatud isikutega enam suhelda. Maakohus on jätnud G.I suhtes esinevad positiivsed asjaolud arvestamata ja märkimata, miks negatiivsed asjaolud need üle kaaluvad. 3.
15. Kui isik rikub käitumiskontrolli nõudeid, siis on võimalik ta tagasi vanglasse paigutada. Kaitsja hinnangul ei saa isikule ette heita karistatust kui sellist, kuna tema käitumine vangistuses on näidanud, et ta on teinud positiivsed järeldused järeldamaks edasist elu seadusekuulekalt. Süüdimõistetule võiks anda võimaluse näidata, et ta suudab vabaduses olla seadusekuulekas. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
16. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata.
17. Ringkonnakohus on seisukohal, et määruskaebus ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ja süüdimõistetu ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks, sest määruskaebuses ei ole välja toodud uusi asjaolusid, millele maakohus ei oleks tähelepanu pööranud või mis omaks olulist kaalu maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale asumiseks. Maakohus analüüsis nii positiivseid kui ka negatiivseid asjaolusid ning kuna ringkonnakohus nõustub selle analüüsiga, siis ei pea kohtukolleegium vajalikuks seda üle korrata. Maakohtu poolt väljatoodud ja arvestatud positiivsed asjaolud on küll märkimist väärt, kuid paljud positiivsed asjaolud esinesid isikul ka enne vangistusse saabumist. G.I-l olid lapsed ka enne vangistust, kuid ometi ei ole laste olemasolu motiveerinud süüdimõistetut õiguskuulekalt käituma. Vabaduses oli G.I-l ka elukoht. Ehk teisisõnu, esinenud positiivsed asjaolud ei ole ära hoidnud uusi õigusrikkumisi. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole põhjendatud G.I-le ka uue võimaluse andmine, sest süüdimõistetul tuleb aru saada, et karistust tuleb kanda. Isikule on varasemalt antud korduvalt võimalus kanda karistust vabaduses. Varasem kriminaalhooldus on ebaõnnestunud, millele viitab liitkaristuse moodustamine. Vaatamata varasematele karistustele kannab G.I taaskord karistust vangistuses ehk tal on kujunenud välja kuritegelik käitumine. On positiivne, et süüdimõistetu on läbinud metadooni ravi, kuid arvestades vangla poolt märgitut, et isik soovib hakata uuesti suitsetama ning varasemat pikka narkootikumide tarvitamise ajalugu, ei ole ringkonnakohus veendunud, et just nüüd suudab süüdimõistetu asuda seaduskuulekale teele ja loobuda narkootikumidest. Arvestades isikul esinevate nõuete suurust, asjaolu, et vabanemisfondis ei ole süüdimõistetul mitte midagi ja tal on vaja hoolitseda ka väikese lapse eest, on uue kuriteo toimepanemise tõenäosus majanduslikust seisundist tulenevalt märkimisväärne. Käesoleval ajal puuduvad süüdimõistetu suhtes positiivsed asjaolud sellises osakaalus, mis annaksid aluse isiku vabastamiseks. Uue kuriteo toimepanemise risk ei ole G.I puhul piisavalt maandatud. Kuigi isik on näidanud ennast positiivselt, ei ole ringkonnakohus veendunud, et just nüüd on süüdimõistetu valmis elama edasiselt õiguskuulekat elu. Määruskaebus jääb edutuks.
18. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Tartu Maakohtu
19. jaanuari 2018 määrus muutmata ning määruskaebus rahuldamata. /allkiri/ Aarne Sarjas /allkiri/ /allkiri/ Maarika Kuusk 3 Tiit Lõhmus