lg 5 alusel kohaldada katseaega, mil C.T on allutatud käitumiskontrollile, alates käesoleva määruse jõustumisest kuni karistusaja lõpuni 09.03.2021. Määrata C.T katseajaks elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna juhataja määratava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Kohustada C.T-d järgima
lg 1 p -des 1-6 ja § 75 lg 2 p -des 2, 4, 5 ja 9 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi. Ta on kohustatud: 1) elama aadressil XXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 1 1-19-6005 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; 7) mitte tarvitama alkoholi; 8) kahe nädala jooksul pärast vanglast vabanemist tööle asuma või võtma enn ast Eesti Töötukassas töötuna arvele; 9) läbima alkoholi sõltuvusravi ning esitama kriminaalhooldusametnikule sellekohase tõendi hiljemalt 31.05.2020; 10) alluma elektroonilisele valvele.
Elektroonilist valvet kohaldada alates katseaja algusest. Vastavalt
1 lg 4 hakkab elektroonilise valve tähtaeg kulgema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse süüdimõistetu keha külge.
p 2 alusel hakkab katseaeg kulgema käesoleva määruse jõustumisest ja C.T vangistusest vabanemisest. Määrus edastada süüdimõistetule, prokurörile ning Viru Vanglale. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse Vi ru Maakohtu Narva kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Harju Maakohtu 25.07.2019 otsusega tunnistati C.T süüdi
MS § 238 lg 2 karistati teda 1-aastase vangistusega.
lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 15.05.2018 kohtuotsusega mõistetud ja ärakandmata karistuse osa - 7 kuud ja 13 päeva - võrra, mõistes liitkaristuseks 1 aasta 7 kuud 13 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti kahtlustatavana kinnipidamise aeg, s.o 24.07.2019 ja lõpptähtajaks on 09.03.
lg 1 p 1 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud
lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega.
lg 4 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vabastamise korral määratakse vastavalt
lg -le 5 isikule vähemalt kuuekuuline katseaeg, mille ajaks allutatakse süüdlane
§ -s 75 sätestatud käitumiskontrollile. Süüdimõistetu nõusolekul võib kohaldada ka elektroonilist valvet. Ennetähtaegse vabanemise korral on C.T-l olemas elukoht, mis vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele. Samuti on olemas k õnealuses korteris elavate C.T vanemate nõusolek. Seega on täidetud formaalsed eeldused C.T tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. Süüdimõistetu kannab vanglakaristust esimest korda. C.T-le koostati individuaalne täitmiskava, mille raames on planeeritud sotsiaalprogrammi "Eluviisitreeningu" jätkutegevused, vestlused riskeerivast elustiilist ja probleemide lahendamise oskustest, kuid hetkel on tegevused läbimata. C.T-d ei ole vanglas distsiplinaarkorras karistatud. Nimetatust järeldub, et tema käitumine vanglas on olnud hea. Viimane on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Positiivseks tuleb lugeda ka asjaolu, et C.T enda sõnul on ta motiveeritud jätkama
ket eluviisi. Kriminaaltoimikust nähtuvalt oli kuritegude toimepanemisel oluliseks faktoriks alkoholi liigtarvitamine. Seda kinnitavad ka kinnipeetava vanemad, kelle sõnade 3 1-19-6005 kohaselt ei ole C.T-l probleeme, kui ta on kaine. Kõik tema probleemid ja seaduserikkumised saavad alguse just alkoholist ja sellega seonduvast riskeerivast, mõtlematust käitumisest. Vanemate sõnul ei ole C.T-l olnud kunagi kokkupuuteid või probleeme narkootikumidega. C.T enda sõnade kohaselt tarvitab ta alkoholi üldjuhul mõistuse piires, kuid on esinenud olukordi, kui läheb liiale ja ei suuda pidama saada. C.T Kuigi iseloomustuses on märgitud, et C.T ise ei pea alkoholi suureks probleemiks, tuvastas Viru Vangla tervishoiutöötaja C.T ter viseseisundi kontrollimise käigus, et isik jaatab alkoholisõltuvust. Kohtu hinnangul on sõltuvuse tunnistamine positiivne asjaolu, mis viitab muutuste võimalikkusele. Probleemseks võib pidada asjaolu, et vabanemisel puudub C.T-l garanteeritud töökoht. 22.01.2020 vestlusel väitis C.T, et Loksal ei ole hetkel ühtegi töökohta, kuhu tal oleks võimalik minna, küll aga on võimalus võtta end arvele Eesti Töötukassas ja siis tegeleda ka töökoha otsingutega. C.T-l on pikaajaline töökogemus. Ta on varasemalt töötanud pikaajaliselt T OÜs XXX. Samuti on töötanud kaugsõidu autojuhina ning tõstukijuhina. Lisaks omab ta keevitaja kutseoskuseid, kuna Loksa allveelaeva sadamas oli vaja palju tegeleda keevitamisega. Vanemate sõnul on C.T-l varasemat olnud erinevaid töökohti, kuid on esinenud ka töötuse perioode ning töötamist suusõnalise kokkuleppe alusel. Eeltoodust tuleneb, et isik on püüdnud elus iseseisvalt toi me tulla ning teadvustab töötamise vajalikkust. Juhul, kui kinnipeetaval tekivad vabaduses majanduslikud raskused, on tema vanemad nõus vastavalt oma võimalustele ka poega toetama. Oluline on ka asjaolu, et C.T puhul ei saa öelda, et ta järjekindlalt ja veendunult väljendab kriminaalset käitumist pooldavaid seisukohti. Kuigi ta on püüdnud oma tegusid õigustada või nende ohtlikkust pisendada (öeldes, et teekond, mida ta joobeseisundis olles läbis, oli vaid maalt kodu poole ning selle aja jooksul ei oleks midagi juhtunud), on ta siiski ka mõistnud nende keelatust ja ohtlikkust. Tema hoiakuid iseloomustab ka tõik, et hoolimata headest suhetest oma lastega, ei ole ta vanglas olles tahtnud nendega eriti kohtuda, kuna ei taha, et lapsed näeksid vanglat. See näitab, et ta suhtub vangistusse sattumisse negatiivselt ning püüab lapsi sellest eemal hoida. Hinnates kirjeldatud asjaolusid kogumis, on kohus seisukohal, et käesoleval juhul on isiku taasühiskonnastamise huvides vangistusest tingimisi vabastamise efektiivsus suurem kui karistuse lõp uni kandmisel vanglas. Efektiivsust tõstab ka määratav kohustus läbida alkoholi sõltuvusravi ning esitada kriminaalhooldusametnikule sellekohane tõend hiljemalt 31.05.2020. E elnevast elukäigust nähtub, et ilma kõrvalabita ei pruugi C.T suuta iseseisvalt alkoholi tarvitamist kontrolli all hoida. Samas uute kuritegude sooritamise vältimiseks on esmatähtis alkoholi tarvitamisest hoidumine. Sõltuvusravi eduka läbimise eelduseks on vabanemise järgselt C.T allutamine käitumiskontrolli tingimustele. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et C.T võib karistuse kandmisest vabastada tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega ning ühes lisakohustuse (sõltuvusravi läbimine) määramisega.
lg 5 kohaselt on katseaja pikkuseks ära kandmata karistusaja pikkus, so kuni 09.03.2021. Katseajal peab C.T täitma
lg 1 p-des 1-6 ja § 75 lg 2 p-des 2, 4, 5 ja 9 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi. Määrus on tehtud eeltoodu alusel ja juhindudes
MS §-dest 426, 432, 383, 384. (allkirjastatud digitaalselt) Astrid Asi kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.