Obsah (4)

§ 48§ 2§ 223§ 207

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis (Eesistuja) kohtunik Krista Kirspuu, (liikmed) kohtunik Mati Maksing ja kohtunik Maris Kuurberg Määruse tegemise aeg ja koht 25.02.2025, Tallinn

§ 48¹ lg 4 ja § 223¹ lg 6 järgi täitekulude kandmisest.

Sellisel juhul saab kohtutäitur vastavalt KTS §-le 41² teha uue otsuse põhitasu nõudmise osas, milles tulenevalt tekib uus tasu nõudmise alus. Täitemenetlus jätkub sellisel juhul kohtutäituri põhitasu nõudes uue tasuotsuse alusel ning uue tasuotsuse aegumine hakkab kulgema eraldiseisvalt. Kuna uus põhitasu otsus on

§ 2

lg 1 p 16 alusel uus täitedokument, siis saab seda täita samas täitemenetluses olenemata asjaolust, et täitemenetluse alguses tehtud tasu väljamõistmise otsuse täitmine on aegunud. Eelnevat seisukohta toetab ka kohtupraktika (vt TlnRnKm 28.03.2023, 2-23-1986). 8. Kohtupraktikas on mitmel korral leitud, et olukorras, kus kohtutäituril on täitemenetluse lõpetamisel sissenõudja nõude täitmise aegumise tõttu õigus teha uus põhitasu otsus, ei ole 2 2-24-6449 võlgnikul vaja esitada kohtule

§ 223

¹ lg 1 alusel avaldust kohtutäituri tasu otsuse täitmiseks alustatud täitemenetluse aegumise tõttu lõpetamiseks, sest sissenõudja nõude täitmise aegumise tõttu lõpetamise korral teeb kohtutäitur tasu saamiseks uue tasuotsuse ja jätkab tasu sissenõudmist selle alusel. Justiitsministeerium on samuti leidnud, et

§-s 48¹, §-s 50¹, ja §-s 223¹ ning KTS §-s 41¹ ja §-s 41² sätestatud kord ei kohaldu kohtutäituri tasu ja täitekulude väljamõistmise otsuste aegumisele. Teisisõnu ei peaks võlgnik saama pöörduda avaldusega kohtutäituri või kohtu poole täitemenetluse lõpetamiseks kohtutäituri tasu väljamõistmise otsusest tuleneva nõude täitmise aegumise tõttu. Kohtutäitur peab täitemenetluse ise lõpetama siis, kui tulevikus aegub tema KTS § 41² alusel tehtud põhitasu otsuse täitmine (vt Justiitsministeeriumi 09.06.2021 vastus selgitustaotlusele, kättesaadav: https://adr.rik.ee/jm/dokument/9821691, vt TrtRnKm, 31.05.2022, 2-21-13633, p 7; TlnRnKm, 05.04.2022, 2-21-8023, p 11.3).

1. Eeltoodust tulenevalt asus kohus seisukohale, et avaldusega ei ole taotletavat eesmärki – kohaldada aegumist täitekuludele täiteasjas nr 022/2008/5660 ja lõpetada täitemenetlus täitekulude osas – võimalik saavutada, mistõttu tuleb keelduda avalduse menetlusse võtmisest TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel. Avaldajal on võimalik pöörduda kohtutäituri tasu aegumise otsustamiseks peale põhitasu aegumise otsustamist täituri poole.
2. Kohus jättis TsMS § 168 lg 2 alusel menetluskulud avaldaja kanda. Kohus märkis, et täiturile hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Määruskaebus
3. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ning saata asi tagasi maakohtule menetlemiseks.
4. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on kohtutäituri seisukohta arvestades täiesti mõistmatu, kuidas puutub siia 2008.a nõue, mis on aegunud, ning millise lõpetamine on täituri kohustus. Käesolevas asjas on vaidluse all kohtutäituri tasud, milliste väljanõudmine kuulub TsÜS § 157 alla, ning on praeguseks aegunud.
5. Täitemenetluse seadustik sätestab kaks alternatiivset avalduse esitamise viisi täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu.

§ 48

lg 1 võimaldab võlgnikul esitada avaldus täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu kohtutäiturile ning

§ 223lg 1 alusel on avaldusega võimalik pöörduda kohtusse.

Avalduse esitamine kohtutäiturile ei ole kohtule avalduse esitamise eeltingimus. Maakohus ei ole selgitanud, millisest õigusnormist tulenevalt on avaldajal kohustus täituri tasu otsuse aegumisele tuginemise puhul esitada esmalt vastavasisuline avaldus kohtutäiturile. Kohus on valesti tõlgendanud kohtupraktikat. Avaldusega täituri poole pöördudes ei saa lõpetada täitemenetlust aegunud täituri tasude osas. 14.

§ 2

lg 1 p 16 kohaselt on täitedokumendiks kohtutäituri otsus kohtutäituri tasu ja täitekulude ning sunniraha määramise kohta.

§ 207

järgi kontrollib kriminaalmenetluse kulude, või väärteo eest määratud rahatrahvi nõude täitmise aegumist kohtutäitur, lõpetades täitemenetluse täitmise aegumise tõttu, kui nõuet ei ole sisse nõutud KarS § 82 lg-tes 4 või 5 sätestatud tähtaja jooksul. Väärteo rahatrahvi aegumiseks ei pea seega pöörduma avaldusega täituri poole, vaid täitur lõpetab menetluse omal initsiatiivil. Täitur on rikkunud kehtivat seadust ning jätnud aegunud nõuded lõpetamata. 3 2-24-6449

1. KTS § 41 lg 3 järgi ei kohaldata KTS § 41 lg-t 1 ja
2. KTS § 41 lg-st 3 tulenevalt ei ole kriminaal ja väärteoasjast tulenevate rahaliste kohustuste sundtäitmise aegumisel täituril õigust teha uut põhitasu otsust. Kohus on asunud looma uut ja kummalist kohtupraktikat. Menetlusosaliste seisukohad
3. Puudutatud isik palus jätta määruskaebus rahuldamata ning menetluskulud avaldaja kanda. Võlgniku viide

§-le 207 on ekslik, kuivõrd nimetatud paragrahv sätestab täitemenetluse lõpetamise rahalise karistuse ja varalise karistuse sissenõudes kohtuotsuse aegumise tõttu, mitte aga tsiviilasjas tehtud kohtuotsuse sissenõudes. Samuti on ekslikud võlgniku väited, mille kohaselt ei ole kohtutäituril õigus teha uut tasuotsust. Võlgnik jätab tähelepanuta, et täiteasjas 022/2008/5660 on täitedokumendiks tsiviilasjas tehtud kohtulahend.

§ 48

¹ lg 4 ja § 223¹ lg 6 sätestab üheselt, et võlgnik ei vabane sissenõudja nõude täitmise aegumise korral täitekulude kandmisest. Seega on maakohus õigustatult leidnud, et kohtutäituril on õigus koostada uus põhitasu otsus ning kohtutäitur peab täitemenetluse ise lõpetama siis, kui tulevikus aegub tema KTS § 41² alusel tehtud põhitasu otsuse täitmine. Menetluse edasine käik

1. Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
2. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud Harju Maakohtu kohtumäärus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei anna määruse tühistamiseks alust. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub TsMS § 654 lg 6 alusel maakohtu määruses toodud kõigi põhjendustega ning sellest tulenevalt põhjendusi ei korda. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgnevat.
3. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus praegusel juhul õigesti jätnud avalduse TsMS § 477 lg 1 ja 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata, sest avaldusega ei ole taotletavat eesmärki võimalik saavutada.
4. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et täitemenetluse alguses tehtud kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus saab olla aegunud koos põhinõudega. Eelkõige ei saa kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse kui täitedokumendi aegumine toimuda enne põhinõude täitmise aegumist. Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et tsiviilasjas nr 2-24-6451, milles vaieldakse põhinõude aegumise üle, oleks jõustunud kohtulahendiga tuvastatud, et täitemenetlus täiteasjas nr 022/2008/5660 tuleks lõpetada nõude täitmise aegumise tõttu. Samas, kui see isegi nii oleks, ei oleks võlgnik täitekulude tasumisest ikkagi vabastatud, nagu maakohus õigesti järeldanud on. Nimelt sätestab

§ 223

¹ lg 6 imperatiivselt, et täitemenetluse lõpetamiseks nõude aegumise tõttu esitatud avalduse rahuldamine ei vabasta võlgnikku täitekulude kandmisest. Ka

§ 48

¹ lg 4 kohaselt ei vabasta täitemenetluse lõpetamine nõude aegumise tõttu võlgnikku täitekulude kandmisest. 21. Maakohtule esitatud avaldusest nähtuvalt on täitedokumendiks kohtutäitur Elin Vilippuse poolt 14.05.2008 täiteasjas nr 022/2008/5660 tehtud kohtutäituri tasu otsus. Seda arvestades ei 4 2-24-6449 pidanud kohtutäitur täitemenetlust

§ 207alusel lõpetama, nagu võlgnik ekslikult aru saanud on.

Viidatud sätte kohaselt lõpetab kohtutäitur täitemenetluse rahalise karistuse ja varalise karistuse sissenõudes täitmise aegumise tõttu, kui rahalist või varalist karistust ei ole sisse nõutud karistusseadustiku §-s 82 sätestatud tähtaja jooksul. Praegusel juhul ei ole tegemist kummagi nimetatud karistuse sissenõudes algatatud täitemenetlusega. Seega ei ole kohtutäiturile tehtud etteheide seaduse rikkumisest ja omal initsiatiivil täitemenetluse lõpetamata jätmisest põhjendatud.

1. Põhjendamatu on ka etteheide maakohtule uue kohtupraktika loomisega seonduvalt. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt oli täitemenetluse 022/2008/5660 algatamise aluseks sissenõudja BIGBANK AS poolt 05.06.2008 esitatud täitmisavaldus ja Harju Maakohtu 14.05.2008 kohtumäärus tsiviilasjas 2-07-39388 (maksekäsk). Kui tsiviilasjas nr 2-24-6451, milles vaieldakse põhinõude aegumise üle, leiab jõustunud kohtulahendiga tuvastamist, et täitemenetlus täiteasjas nr 022/2008/5660 tuleb lõpetada nõude täitmise aegumise tõttu, kuulub kohaldamisele KTS § 41². Viidatud sätte kohaselt on täitemenetluse lõpetamisel nõude aegumise tõttu kohtutäituril õigus nõuda võlgnikult menetluse põhitasu kuni pooles ulatuses arvestatuna sissenõudmata jäänud summalt. Täitemenetluse alustamise tasu kohtutäitur nõuda ei või.
2. Kirjeldatud juhul tuleb kohtutäituril teha uus põhitasu otsus ning sama täitemenetlus saab jätkuda kohtutäituri põhitasu nõudes uue tasuotsuse alusel. Kohtutäitur ei pea koostama eraldi varasema tasuotsuse tühistamist, vaid otsene keeld varasema otsuse alusel tasu sissenõudmiseks tuleneb seadusest (KTS § 41²). Kui kohtutäitur on teinud uue tasuotsuse, puudub tal alus varasema otsuse alusel tasu sissenõudmiseks (vt ka RKTKm, 16.12.2015, 3-21-108-15). Kuna uus põhitasu otsus on

§ 2

lg 1 p 16 alusel uus täitedokument, siis saab seda täita samas täitemenetluses olenemata asjaolust, et täitemenetluse alguses tehtud tasu väljamõistmise otsuse täitmine on aegunud. Uue tasuotsuse aegumine hakkab kulgema eraldiseisvalt. 24. Eeltoodust tulenevalt ei ole võlgnikul vaja esitada kohtule

§ 223

¹ lg 1 alusel avaldust kohtutäituri tasu otsuse täitmiseks alustatud täitemenetluse aegumise tõttu lõpetamiseks, sest sissenõudja nõude täitmise aegumise tõttu lõpetamise korral peab kohtutäitur tasu saamiseks tegema uue tasuotsuse ja jätkama tasu sissenõudmist selle alusel. Ringkonnakohus märgib, et sealjuures on KTS § 41² alusel tehtav kohtutäituri tasu otsus diskretsiooniotsus ning kohtutäitur peab selle alusel tehtud tasu suurust põhjendama. Eeltoodust tulenevalt on avaldajal võimalik pärast põhitasu aegumise otsustamist pöörduda otse kohtutäituri poole, nagu maakohus õigesti leidis. Neil kaalutlustel pole vaja kaaluda käesoleva menetluse peatamist avalduse läbi vaatamata jätmise asemel.

1. Maakohus jättis menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel avaldaja kanda. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole alust maakohtu määrust ka selles osas muuta, arvestades, et maakohus on avalduse jätnud õigesti läbi vaatamata ning võlgnik ei ole määruskaebuses ka väitnud ega põhjendanud, et menetluskulud oleksid jaotatud valesti. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine, edasikaebeõigus
2. TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jätab ringkonnakohus määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel avaldaja kanda. 5 2-24-6449 Kuivõrd tsiviilasja materjalidest ei nähtu puudutatud isikul menetluskulude tekkimist, siis ringkonnakohus menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei määra.
3. Käesolev määrus on TsMS §-st 427 ja § 178 lg-st 1 tulenevalt edasikaevatav. (allkirjastatud digitaalselt) 6