) § 112 lg 1 p-s 1 sätestatud eeldus menetlusabi andmiseks täidetud, sest kaebaja kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek on väiksem kui tasumisele kuuluv riigilõiv 20 eurot. 4.2.
lg 1 p 1 tuleb siiski kohaldada koostoimes
Menetlusabi andmisel ei saa lähtuda üksnes
lg 1 p-s 1 sätestatud eelnevate sissetulekute arvutamise kriteeriumist, sest vastasel juhul võiks kujuneda olukord, kus isikul on viimase nelja kuu sissetulekud küll väiksed, kuid tegelikult omab ta varasemate sissetulekute või säästude arvel piisavalt raha. Kaebaja vanglasiseselt kontolt nähtub, et
lg 1 sätestab, et menetlusabi taotlejale antakse menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. 9. Menetlusabi taotleja majandusliku seisundi hindamisel tuleb kõigepealt lähtuda
lg 1 p-s 1 sätestatust, mille järgi füüsilisele isikule ei anta menetlusabi, kui menetluskulud ei ületa eeldatavasti menetlusabi taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on arvutatud taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel ning millest on maha arvatud maksud, sundkindlustuse maksed ja seadusest tulenevate ülalpidamiskohustuste täitmiseks ettenähtud summa, mõistlikud kulutused eluasemele, transpordile ning muud vältimatud kulutused. Seejuures võib muid vältimatuid kulutusi maha arvata iga kuu kuni 75 protsendi ulatuses 2
10. Ringkonnakohus tuvastas, et kaebaja menetlusabi taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu põhjal arvestatud kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek oli negatiivne. Samuti tuvastas kohus, et kaebaja vältimatuteks kuludeks on nelja kuu arvestuses 164 (4 × 41) eurot ning et kaebaja teeb iga kuu kulutusi elektrienergiale. Kaebaja menetlusabi taotlus jäeti siiski rahuldamata
lg 1 alusel, sest ringkonnakohtu hinnangul oli kaebajal varasemate sissetulekute või säästude tõttu tegelikult piisavalt raha riigilõivu tasumiseks.
lg 1 p-s 1 nimetatud vältimatuteks kulutusteks taotluse esitamisele järgneva nelja kuu jooksul. Kui kohus on tuvastanud, et taotlejale ei jää pärast menetluskulude kandmist piisavalt raha vältimatuteks kulutusteks, peab kohus hindama, kas taotleja saab siiski need kulutused teha tulevikus laekuvate sissetulekute arvel. 13. Kaebaja vanglasisesele kontole oleks pärast riigilõivu tasumist jäänud 30 eurot 81 senti, mis ei ole piisav tema vältimatute kulude kandmiseks (vt p 9). Apellatsioonkaebuse esitamisele eelnenud nelja kuu jooksul sai kaebaja talle laekunud maksetest pärast nõuete fondi ja vabanemisfondi tehtud mahaarvamisi isiklikuks kasutamiseks kokku 33 eurot. Pole alust arvata, et pärast apellatsioonkaebuse esitamist võiks kaebaja sissetulekud suureneda ja kaebajale seetõttu jääda piisavalt vara apellatsioonkaebuse esitamise järel igakuiste vältimatute isiklike kulutuste tegemiseks. Järelikult ei saa kaebaja majanduslikku seisundit pidada selliseks, mis võimaldaks tal apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu tasuda. 14.
lg 1 on abinõu perspektiivitute ja pahatahtlike kaebuste tõrjumiseks (RKÜKo 3-3-1-35-15, p 44). Sealjuures tuleb kaebuse perspektiivikuse hindamisel arvesse võtta asja tähendust menetlusabi taotlejale (
Ringkonnakohus ei ole pidanud kaebust perspektiivituks või kaebajale väheoluliseks. Võttes arvesse, et vaidlustatud käskkirjaga määrati kaebajale distsiplinaarkaristusena viieks ööpäevaks kartserisse paigutamine, võib eeldada, et kaebus on kaebajale oluline.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.