Obsah (9)
§ 168§ 75§ 664§ 660§ 177§ 171§ 150§ 696§ 659KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Mati Maksing, Krista Kirspuu ja Kaija Piirmets Määruse kuupäev 28.02.2025, Tallinn Tsiviilasja number 2-24-19342 Tsiviilasi Osaühingu Riigiressu
§ 168lg 4 alusel võlausaldaja kanda.
Kuivõrd võlgniku II asukoht on Lääne-Viru maakonnas, tuleb avaldus
§ 75lg-te 1 ja 2 ning Pankr
S § 4 lg 2 järgi edastada Tartu Maakohtule. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
- Võlgnik I esitas 10.01.2025 määruskaebuse, milles palub tühistada vaidlustatud määruse resolutsiooni p-d 1–3 ja 5 ning teha uus määrus, millega jätta pankrotiavaldus läbi vaatamata. Teise võimalusena taotleb võlgnik I ajutise halduri nimetamata jätmist ja tsiviilasja menetluse lõpetamist. Kaebusega seotud menetluskulud palub võlgnik I panna võlausaldaja kanda. Esiteks ei ole võlausaldaja 06.01.2025 taotlused üheselt mõistetavad, st taotletu ei saanud olla kohtule selge ja seega ei saanud maakohus teha ka vastavasisulist määrust. Teiseks ei ole pankrotiavalduse menetluses võimalik võlgnikku asendada ega menetlusse uusi osalisi kaasata, mistõttu on vaidlustatud määrus menetlusõiguse normidega vastuolus.
- Võlausaldaja vaidles kaebuse vastu leides, et maakohtu otsustused on kooskõlas
§-ga 2 ja senise kohtupraktikaga pankrotiga seotud menetluses poole asendamise kohta. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6. Ringkonnakohus jätab määruskaebuse läbi vaatamata kaebeõiguse puudumise tõttu (
§ 664lg 2).
Kaebuse ja vastuse sisulistele väidetele pole seetõttu vaja vastata. Võlgnik I kannab kaebusega seotud kulud. 7. Maakohus märkis asjakohaselt, et pankrotimenetlusele kohaldatakse
-i sätteid, kui PankrS-st ei tulene teisiti (PankrS § 3 lg 2 ls 1). Tsiviilasjas tehtud maakohtu määruse peale võib määrusega puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse ringkonnakohtule üksnes juhul, kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud (
§ 660lg 1). Pankrotimenetluses tehtud kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Pankr
S-s ettenähtud juhtudel (PankrS § 5 lg 1). Seega on pankrotiasjas määruskaebuse esitamisel kaks põhimõttelist eeldust: esiteks peab vaidlustatav otsustus riivama kaebaja huve ja teiseks peab PankrS nägema ette konkreetses menetluslikus olukorras kaebuse esitamise õiguse. Need tingimused ei ole võlgniku I kaebuse eseme puhul praegu täidetud. 8. Maakohus otsustas vaidlustatud määruse resolutsiooni p-dega 1 ja 2 sisuliselt lõpetada pankrotimenetluse võlgniku I suhtes ja jätkata seda võlgniku II suhtes. Ringkonnakohus nõustub kaebusega selles, et niisugust lahendust ei ole PankrS-s otseselt ette nähtud ja maakohus võis kohtualluvuse puudumise tõttu tema pädevusse mittekuuluva avalduse 2
(3)menetlusse võtmisel rikkuda menetlusõigust. Samas ei riku need otsustused praegusel kujul võlgniku I õigusi. Sisuliselt tegi maakohus võlgniku I suhtes PankrS § 15 lg 3 p 7 kohase otsuste jätta ajutine haldur nimetamata muul seadusest tuleneval alusel. Kui kohus ajutist haldurit ei nimeta, siis pankrotiavalduse alusel edasist menetlust ei toimu ja menetlus lõpeb (PankrS § 15 lg 7). Nende otsustuste peale saab kaevata ainult pankrotiavalduse esitanud isik (PankrS § 15 lg 5), st käesoleval juhul võlausaldaja. Järelikult ei riiva vaidlustatud määruse resolutsiooni p-d 1 ja 2 võlgniku I õigusi ega näe seadus nende vaidlustamiseks talle ette kaebeõigust. 9. Vaidlustatud määruse resolutsiooni p-d 3 ja 5 käsitlevad võlgniku II vastu esitatud avaldust ega mõjuta samuti võlgniku I õigusi. Eelkõige
§ 660
lg 1 mõtte kohaselt ei saa võlgnik I neist kumbagi vaidlustada, sest ta ei ole võlausaldaja ja võlgniku II vahelises pankrotivaidluses vähemalt praegu veel menetlusosaline. 10. Kokkuvõttes tuleb kogu määruskaebus jätta läbi vaatamata. Ringkonnakohus märgib, et vaidlustatud määrusega jäeti võlgniku I menetluskulud kuni määruse tegemiseni võlausaldaja kanda, st praeguseks kujunenud menetluslik olukord ei riiva tema õigusi ka kulude kandmise ja hüvitamise vaatekohast. Kulud saab maakohus määrata kindlaks edaspidi (
§ 177lg 2).
Ringkonnakohtu arusaamist mööda peab vastava määruse tegema Harju Maakohus, sest võlgniku I suhtes menetletud asja ei ole põhjust kohtualluvuse järgi edasi saata.
- Ringkonnakohus märgib, et kuigi maakohtu valitud menetluslik lahendus ei ole kõige õnnestunum, siis on vaidlustatud määruse jõustumisel selge, et võlausaldaja pankrotiavalduse menetlust võlgniku I suhtes enam ei toimu. Nii tekib määruse jõustumisel sama menetluslik olukord, mida võlgnik I taotleb oma kaebusega. Võlausaldaja 06.01.2025 avaldus ei olnud sedavõrd arusaamatu, et maakohus ei oleks saanud selle põhjal asuda tegema menetluslikke otsustusi. Üldjuhul on siiski otstarbekam, et kohus lahendab erinevate isikute vastu esitatud pankrotiavaldusi eraldi menetlustes.
- Kaebusega seotud menetluskulud jäävad
§ 171lg 1 alusel võlgniku I kanda.
Toimikust ei nähtu, et teistel menetlusosalistel oleks tekkinud hüvitatavaid kulusid. Võlgnik I saab esitada menetluskulude rahalise kindlaksmääramise käigus maakohtule taotluse kaebuselt tasutud riigilõivu tagastamiseks
§ 150lg 1 p 3 alusel.
13.
§ 696
lg 1 ls 1 võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. Käesoleva määruse peale saab kaevata
§ 659kaudu kohalduva § 643 lg 4 alusel. (allkirjastatud digitaalselt) 3
(3)