Obsah (7)

§ 29§ 22§ 30§ 39§ 150§ 23§ 65

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Eveli Vavrenjuk Määruse tegemise aeg ja koht 3. märts xxx, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-24-17235 Tsiviilasi OÜ Antiko (likvideerimisel)

) § 29 lg 6). Kui määruse peale esitab määruskaebuse võlausaldaja, kes ei ole esitanud pankrotiavaldust, hakkab määruskaebuse esitamise tähtaeg kulgema käesoleva määruse resolutsiooni punktis 5 nimetatud teate avaldamisest arvates (

§ 29lg 7).

ASJAOLUD

1. OÜ Antiko (likvideerimisel) (avaldaja) esitas kohtule 14.11.xxx võlgniku pankrotiavalduse. Avalduse kohaselt suri xxx. aastal ettevõtte juhatuse liige ja ainuosanik. Pärimise teel omandasid osa lahkunu abikaasa ja lapsed ning määrasid likvideerija ülesandeid täitma alates 11.05.xxx H. T. . Kuna juhatuse liige on surnud, ei ole olnud likvideerijal võimalust saada informatsiooni täpsema tegevuse osas. Samuti ei ole likvideerijal olnud võimalik tutvuda raamatupidamisega. Likvideerija on tuvastanud, et võlgnikul vara puudub ja registriosakonna poolt pärast juhatuse liikme surma tehtud majandusaasta aruande esitamata jätmise eest tehtud trahve ei ole võimalik tasuda. Äriregister on määranud trahvid situatsioonis, kus võlgnikul puudus seaduslik esindaja. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu.
2. Kohus nimetas 20.11.xxx määrusega võlgniku ajutiseks halduriks J.J (ajutine haldur), peatas võlgniku vara suhtes toimuva sundtäitmise ning kohaldas käsutuskeeldu.
3. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnik maksejõuetu ning pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Aruande kohaselt võlgnikul vara puudub. Ajutise halduri kogutud esialgse informatsiooni kohaselt on võlgnikul täitmata kohustusi mitte vähem kui 2246,15 eurot. Võlgniku kohustused ületavad võlgniku vara. Arvestades võlgniku teadaolevat varalist seisu, ei ole ajutise halduri hinnangul olemasolevate varade arvel võlgniku kohustuste täitmine võimalik. Puuduvad igasugused väljavaated võlgniku tervendamiseks ja majandustegevuse jätkamiseks. Teadaolevalt vara tagasivõitmise võimalused puuduvad. Võlgnik on kättesaadavaks osutunud andmetele tuginedes maksejõuetu ja tema maksejõuetus ei ole ajutine. Läbiviidud esmase analüüsi tulemusena ja kogutud andmete pinnalt võlgnikul puudub vara, mille arvelt on võimalik võlausaldajate nõuete rahuldamine. Olemasoleva informatsiooni põhjal on haldur seisukohal, et maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu

§ 22lõige 5 tähenduses.

Muuks asjaoluks on juhatuse liikme surm ja seejärel ei ole mingisugust äritegevust toimunud. Võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse läbiviimiseks. Ajutine haldur palub määrata enda tasuks 1098 eurot (sh käibemaks).

1. Maakohus määras 10.01.xxx määrusega menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 3500 eurot ning avaldas samal päeval määruse kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded. Võlausaldajad ega kolmandad isikud pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu poolt määratud summat tähtaegselt ei maksnud. Maksejõuetuse teenistus ei esita 14.02.xxx vastuse kohaselt ettepanekut algatada võlgniku pankrotimenetlust avaliku uurimisena. KOHTU SEISUKOHT
2. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et võlgniku pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata.
3. Kohus on tuvastanud, et tekkinud on raugemise olukord: võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks, samuti pole kohus tuvastanud tagasivõitmise või -nõudmise võimalusi, mille rahuldamine oleks tõenäoline. Kohus lõpetab

§ 29

lg 1 järgi määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui 2 võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda.

§ 29

lg 2 sätestab, et kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust

§ 29

lg 3 järgi raugemise tõttu

§ 29

lg-tes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa. Praegusel juhul ei ole võlausaldajad ega kolmandad isikud pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu poolt määratud summat tähtaegselt ei maksnud. 7.

§ 30

lg 5 kohaselt kui sama sätte lõikes 1 nimetatud deposiiti ei maksta, teeb kohus juriidilisest isikust võlgniku puhul maksejõuetuse teenistusele ettepaneku esitada avaldus pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena ja annab avalduse esitamiseks mõistliku tähtaja. Kohus tegi 04.02.xxx maksejõuetuse teenistusele ettepaneku esitada avaldus pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena, kuid maksejõuetuse teenistus ei esita 14.02.xxx vastuse kohaselt ettepanekut algatada võlgniku pankrotimenetlust avaliku uurimisena. Seega tuleb pankrotiavalduse menetlus lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest. 8. Ajutisel halduril tuleb likvideerida juriidiline isik likvideerimismenetluseta kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused (

§ 29lg 8 ls-d 1 ja 2).

Kohus määrab võlgniku dokumentide hoidjaks määruse resolutsioonis nimetatud isiku. Kui menetlus lõpetatakse

§ 29

lg-tes 1 või 2 sätestatud alusel, on ajutine haldur kohustatud esitama töötukassale vajaduse korral töötuskindlustuse seaduses sätestatud avalduse võlgniku töötajatele hüvitise maksmiseks saamata jäänud palga ja puhkusetasu ning töölepingu lõppemisel saamata jäänud hüvitise eest (

§ 29lg 5).

9. Kohus avaldab teate pankrotiavalduse menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded (

§ 29

lg 4 ning saadab määruse Tartu Maakohtu registriosakonnale (

§ 39lg 1).

Menetluskulud 10.

§ 150

lg 4 kohaselt otsustab pankrotimenetluse raugemise korral kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt.

§ 150lg 1 kohaselt on pankrotimenetluse kulu muu hulgas ajutise halduri tasu (p 2).

Kohus jätab menetluskulud, sh ajutise halduri tasu, võlgniku kanda. 11. Ajutine haldur esitas 23.12.xxx taotluse tasu määramiseks. Ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kohus arvestab tasu suuruse määramisel ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse (

§ 23lg 1).

Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud (

§ 23lg 2).

Hüvitatava tunnitasu ülemmäär aastal xxx on 164 eurot (

§ 23lg 3).

12. Ajutine haldur palub määrata oma töötasuks 900 eurot (lisandub käibemaks). Ajutine haldur esitas kohtule tasu ja tööaja arvestuse (

§ 23lg 2), mille kohaselt on ta kulutanud oma ülesannete täitmiseks 9 tundi.

Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust, ajutise halduri kutseoskusi, on nimetatud ajakulu põhjendatud. Tööaja arvestus sisaldab põhjendatud ning vajalikke toiminguid. Ajutise pankrotihalduri tunnitasu 100 eurot mahub 3 kehtestatud piirmääradesse ning ei ole ebamõistlikult suur. Kohus määrab ajutise halduri tasuks 900 eurot, koos käibemaksuga 1098 eurot (

§ 23

lg 3 teine lause,

§ 65lg 11).

Vastavalt ajutise halduri taotlusele määrab kohus tasu maksmise büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb (

§ 23lg 6).

13.

§ 23

lg 4 kohaselt mõistab kohus ajutise halduri tasu ja vajalikud kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest, kui menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ning võlgniku varast ei jätku ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks. Ajutise halduri aruandest nähtub, et võlgnikul ei ole piisavalt vahendeid ajutise halduri tasu hüvitamiseks. Kohus peab seetõttu põhjendatuks määrata ajutise halduri tasu hüvitamine riigi vahenditest. 14. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 820 eurot (aastal xxx), sh seaduses ettenähtud maksud, v.a käibemaks (

§ 23lg 4 viimane lause).

Riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasu ja kulutuste määramisel peab kohus lähtuma ka Justiitsministri kehtestatud määrusest „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ (

§ 23lg 51).

Määruse kohaselt saab ajutisele haldurile riigi vahenditest hüvitada tasu 33 eurot poole tunni kohta (määruse § 1 lg 1, § 2 lg 1). 15. Ajutise halduri tasu summas 724,68 eurot (sh käibemaks) hüvitada riigi vahenditest, tasu summas 373,32 eurot välja mõista võlgnikult. /allkirjastatud digitaalselt/ Eveli Vavrenjuk kohtunik 4