Enne kuue kuu möödumist on ajutisel halduril lubatud esitada M. Studio OÜ äriregistrist kustutamise avaldus üksnes Maksu- ja Tolliameti eelneval kirjalikul nõusolekul. 6. Arvestades eeltoodut, kohus lõpetab M. Studio OÜ pankrotiavalduse menetluse
lg-te 1 - 3 alusel pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu ning avaldab sellekohase teate väljaandes Avalikud Teadaanded. Vastavalt
lg-tele 1-3 lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa või kui kohus rahuldab maksejõuetuse teenistuse avalduse juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena. 7. Ajutise halduri aruandest nähtuvalt on võlgnikul kohustusi kokku üle 87 106,65 euro. Võlgniku olemasolevast varast ei piisa sissenõutavaks muutunud rahaliste kohustuste täitmiseks. Pankrotimenetluse kulude katteks deposiiti tasutud ei ole. Kohtu hinnangul on täidetud
lg 1-3 eeldused pankrotimenetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.
lg 5 kohaselt kui menetlus lõpetatakse
lg 1 või 2 sätestatud alusel, on ajutine haldur kohustatud esitama töötukassale töötuskindlustuse seaduses sätestatud avalduse võlgniku töötajatele hüvitise maksmiseks saamata jäänud palga ja puhkusetasu ning töölepingu lõppemisel saamata jäänud hüvitise eest. Ajutise halduri aruande kohaselt on kõik töölepingud lõppenud. 8.
lg 8 järgi kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Õigustatud isiku taotlusel võib kohus nimetatud tähtaega pikendada kuni kuue kuuni. 9. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb lõppenud juriidilise isiku dokumendid anda 10 aastaks vastutavale hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Äriseadustiku (ÄS) § 219 lg 1 kohaselt annavad likvideerijad osaühingu dokumendid hoiule likvideerijale, arhiivipidajale või muule usaldusväärsele isikule. Kui likvideerijad dokumentide hoidjat määranud ei ole, määrab selle vajaduse korral kohus. Kohus määrab vastavalt ajutise halduri ettepanekule võlgniku dokumentide hoidjaks likvideerija D. M. (isikukood XXX). Menetluskulud 10.
lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). 2024. aastal on kuupalga alamäär 820 eurot. 11.
lg 51 kohaselt
lg 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.Kooskõlas Justiitsministri 01.02.2021 määruse nr 2 „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ §-ga 1 „kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, arvestab kohus tasu §-s 2 sätestatud tasumäärade alusel. Tasu arvestatakse poole tunni täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni.“ Viidatud määruse § 2 lg 1 kohaselt kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta. 12. Ajutine haldur on esitanud tasunõude 14 töötunni eest kokku 1 680 eurot (arvestusega 1 tund = 120 eurot), millele lisandub käibemaks 369,60 eurot, kokku 2 049,60 eurot. Kohus leiab, et ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust arvestades on taotletud tasu põhjendatud ja tuleb välja mõista. Ülesannete täitmisele kulunud aeg on põhjendatud ega ületa
Ajutise halduri taotlusel ja
lg 6 alusel mõistab kohus tasu välja büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb, Pankrotihalduribüroo Ennok OÜ (registrikood 110289419, a/a EEXXX Swedbank AS). Büroo on käibemaksukohustuslane, mistõttu lisandub halduri tasule käibemaks (
Võlgnikul ei ole vara, mille arvelt katta pankrotimenetluse kulud. Ajutine pankrotihaldur on taotlenud määrata ajutise halduri tasu summas 886 eurot (millele lisandub käibemaks) hüvitamine riigi vahenditest arvestades
§-is 23 lg 5¹ viidatud määruses sätestatud piirmäära (14h x 66,00 eurot + käibemaks). Ülejäänud osa summas 968,68 eurot (2 049,60 – 1 080,92) tuleb mõista välja võlgnikult.
Riigi vahenditest hüvitatava halduri tasu suurus on 886 eurot, s.o 1 080,92 eurot (käibemaksuga). Eeltoodust tulenevalt tuleb halduri tasust 1 080,92 eurot hüvitada riigi vahenditest ja ülejäänud ulatuses, s.o 968,68 eurot (2 049,60– 1 080,92) tuleb jätta võlgniku kanda ning see hüvitatakse PankS sätestatud korras. 15.
lg 4 sätestab, et kohus avaldab teate menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded. /allkirjastatud digitaalselt/ Priit Lember Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.