Obsah (11)

§ 113§ 402§ 1§ 4034§ 411§ 416§ 100§ 101§ 397§ 94§ 1132

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus) Kohus Harju Maakohus Kohtunik Andrea Lega Kohtujurist Andrei Polovnjov Otsuse tegemise aeg ja koht 22.01.2025, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 01.11.2024 kuni põhivõlgnevuse 200 euro tasumiseni.

1. Jätta hagi rahuldamata intressi 38,82 euro, viivise 8,57 euro ja sissenõudmiskulu 25 euro osas.
2. Toimetada käesolev kohtuotsus menetlusosalistele kätte.
3. Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2). Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
4. Jätta menetluskulud 76,32% ulatuses kostja kanda ja 23,68% hageja kanda.
5. Mõista kostjalt X hageja Placet Group OÜ kasuks välja menetluskulu summas 76,32 eurot. 2-24-132015 Kaja esitamine Kostja võib kohtuotsuse peale esitada kaja Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kajalt tasutakse riigilõivu. Riigilõivu tasutakse summa, mis poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil (TsMS § 632 lg 1, § 633 lg 7). Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6). Asjaolud ja nõuded
6. Harju Maakohtu menetluses on Placet Group OÜ hagi X vastu võlgnevuse nõudes.
7. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 13.02.2024 laenulepingu nr TL4054030, mille kohaselt andis hageja kostja kasutusse laenusumma 200 eurot. Laenu väljamaksmisel peeti laenusummast kinni lepingutasu summas 10 eurot. Vastavalt laenulepingule nr TL4054030 oli laenuleping sõlmitud krediidikulukuse määraga 51.99% ja intressimääraga 39,07% aastas.
8. Hageja esitas andmed vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta. Hageja omandas teabe kostja varalise seisundi, regulaarse sissetuleku ja teiste varaliste kohustuste kohta laenutaotluses esitatud andmete ja kogutud andmete alusel, sh avalikest andmebaasidest.
9. Lepingu katteks kostja poolt maksegraafikujärgseid tagasimakseid tehtud ei ole. Kuna kostja rikkus lepingust tulenevat kohustust, ei tasunud kokkuleppelisi osamakseid, jäädes täielikult viivitusse vähemalt kolme järjestikuse osamakse tasumisega, edastas hageja kostjale 08.08.2024 lepingu ülesütlemise hoiatuse, millega hageja andis kostjale võimaluse täiendava tähtaja jooksul võlgnevuse likvideerimiseks. Kuna kostja võlgnevust ei tasunud ütles hageja lepingu 05.09.2024 üles.
10. Hageja palus mõista kostjalt välja: 2 2-24-132015 - põhivõlgnevuse summas 200 eurot, kuivõrd tagasimaksed laenu katteks puuduvad; - tasumata intressi kokku summas 43,80 eurot, mis on kujunenud alljärgnevalt: 1) märtsi intressimakse 7,81 eurot; 2) aprilli intressimakse 6,73 eurot; 3) mai intressimakse 6,48 eurot; 4) juuni intressimakse 6,65 eurot; 5) juuli intressimakse 6,40 eurot; 6) augusti intressimakse 6,57 eurot ja 7) intress ülesütlemiseni 3,16 eurot (septembri intressimakse 6,53 eurot/31 päeva * 15 päeva). - võla sissenõudmiskulu summas 25 eurot 02.04.2024, 30.04.2024, 28.05.2024, 27.06.2024 ja 30.07.2024 edastatud tasuliste meeldetuletuste edastamise eest; - viivise lepingujärgses määras 0,11% päevas põhivõlgnevuselt alates 06.09.2024 kuni 31.10.2024 summas 12,32 eurot; - edasiulatuva viivise alates 01.11.2024 põhinõude 200 eurot tasumata osalt kuni selle kohase tasumiseni

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohtu seisukoht 6. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (Ts

MS) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale väljaandes Ametlikud Teadaanded kättetoimetatud 20.11.

1. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Kuivõrd kostja ei ole hagile vastanud, rahuldab kohus hagi põhjendatud osas tagaseljaotsusega.
2. Kohus on hageja esitatud asjaolude põhjal seisukohal, et esialgne võlausaldaja ei järginud kostja suhtes vastutustundliku laenamise põhimõtet nõutaval viisil. Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega osaliselt. Kohtu põhjendused 8.

§ 402

lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.

§ 1

lg 5 sätestab, et tarbija käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. 9. Kohtu hinnangul vastab 13.02.2024 sõlmitud laenuleping nr TL4054030 tarbijakrediidilepingu tunnustele

§ 402

lg 1 mõistes ning sellele kohalduvad

1. peatüki
2. jaos olevad tarbijakrediidilepingu erisätted, sh

§-st 404 tulenev vorminõue ning krediidiandjale pandud täiendavad kohustused tarbijale teavet anda (

3 2-24-132015 § 404 lg 2 p 2 ja § 403 1 lg 1 p 7 ja 9) ja vastutustundliku laenamise põhimõtet järgida (

§ 4034

lg 1) ning

§-des 4062 ja 408 sätestatud täiendavad tühisuse alused. Kohtul on kohustus kontrollida lepingu kehtivust omal algatusel olenemata vastaspoole vastuväidetest. 10. Vastavalt

§ 4034

lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

§ 4034

lg - d 2–4 näevad ette, et hindamine tuleb teha hoolsalt, küsides tarbijalt asjakohast teavet ja kasutades andmekogusid, kusjuures teabe kogumise ja sellekohaste selgituste andmise kohustus on krediidiandjal. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamisel peab krediidiandja lähtuma

§ 4034lg 4 kohaselt krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 50 lg-test 3 ja 4.

KAVS § 50 lg 3 sätestab, et krediidiandja või -vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 sätestab, et krediidiandja või -vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Kehtiva

§ 4034

lg 13 järgi pidi kõnealuse põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendama krediidiandja ehk hageja. Eelnev kehtib ka hageja kohta, kellele laenuandja on oma nõuded kostja vastu loovutanud. Kohus on hageja esitatud asjaolude põhjal seisukohal, et hageja ei järginud kostja suhtes vastutustundliku laenamise põhimõtet nõutaval viisil. Arvestades hageja poolt kohtule esitatud asjaolusid, jättis hageja kontrollimata kostja igakuiste sissetulekute ja kohustuste suuruse, lähtudes ainult kostja enda esile toodust. Seadus ei kohusta krediidiandjat vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks tingimata krediidisaaja pangakonto väljavõtet küsima, kuid krediidiandjate- ja vahendajate seadus (KAVS § 50 lg 3) paneb krediidiandjale kohustuse võlgniku esitatud teavet kontrollida (tehes selleks mõistlikke pingutusi). Kohus on seisukohal, et pelgalt avalikesse andmebaasidesse päringu tegemine ei ole piisav, et kontrollida krediidisaaja andmeid tema sissetulekute ja kohustuste kohta. Tallinna Ringkonnakohus leidis 08.11.2021 kohtuotsuses nr 2-20-106661 p-s 55, et vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks tuleb minimaalselt nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Seda ka väiksemate laenusummade puhul. Käesoleval juhul hageja kostjalt pangakonto väljavõtet ei nõudnud. Hageja ei tuginenud sellele, et hageja oleks kostjalt nõudnud dokumente oma krediidivõimelisuse kohta või vähemalt teinud ettepaneku neid esitada. Eeltoodust tulenevalt on hageja jätnud sisuliselt kostja krediidivõimelisuse tuvastamata. 11.

§ 4034

lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub seda tingimust, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab üldjuhul tagasimaksed uuesti määrama, 4 2-24-132015 arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Nimetatud tagajärgi ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt sama paragrahvi kolmandale ja neljandale lõikele või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Asjas ei ole tuginetud asjaoludele, et kostja oleks tahtlikult jätnud esitamata krediidiandja küsitud teabe või esitanud võltsitud andmeid. Nii rikkus

§ 4034lg 6.

12. Eeltoodust tulenevalt on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks

§ 4034

lg 7 kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse

§-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast, ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.

§ 4034

lg 7 III lause kohaselt peab krediidiandja tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Samuti tuleb sel juhul tarbija tehtud maksed, milles pole arvestatud intressimäära muutumisega ja mistõttu on olnud need suuremad, käsitada osalise ennetähtaegse tagasimaksena

§ 411tähenduses.

13. Hagiavaldusest nähtuvalt oli lepingu ülesütlemise eeldused (

§ 416

lg-d 1 ja 2) täidetud, kuivõrd kostja oli täielikult viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ning lepingu ülesütlemisele eelnes lepingu ülesütlemise hoiatus ja täiendava tähtaja määramine. 14.

4034 lg 7 tulenevalt ei ole krediidilepingud tervikuna tühised, vaid üksnes intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas (lepingu sõlmimise tasu, lepingu hooldustasu, haldustasu; vt ka Riigikohtu 24.11.2023 otsus tsiviilasjas nr 2-21-13098, p 24). Ringkonnakohtud on avaldanud seisukohta, et vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud krediidiandjal säilib sissenõudmiskulude ja viivise tasumise nõue (TlnRnKo 05.02.2020, nr 2-18-134930, p 10; TrtRnKo 17.06.2021, nr 2-21-125271, p 9 ja 29.05.2020, nr 2-18-12417, p 11 15.

§ 100

sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

§ 101

lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Hageja märkis, et põhinõude suurus on 200 eurot, kuivõrd kostja ei ole laenu katteks tagasimakseid teostanud. 16.

§ 397lg 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi.

Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Hageja ja kostja on lepingu sõlmimisel kokku leppinud intressi maksmises. Hageja palub kostjalt välja mõista tasumata intressi kokku summas 43,80 eurot. Kuna kohus tuvastas, et hageja ei täitnud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis tuleb vastavalt

§ 4034

lg 7 ja § 94 lg 1 alusel lähtuda

§ 94lg-s 1 sätestatud intressimäärast.

Intressi saab nõuda kuni lepingu ülesütlemiseni, kuna intress on olemuslikult tasu laenu kasutamise eest. Alates laenu tagastamise kohustuse sissenõutavaks muutumisest kaotab 5 2-24-132015 intressi arvestamine õigusliku aluse ning asendub (üldjuhul) viivise (sh seadusest tuleneva viivise) või kahjuhüvitise arvestamisega (laenu tagastamiskohustuse täitmisega viivitamise eest, vt RKTKo 26.11.2012, nr 3-2-1-141-12, p 10). Hageja taotletud perioodist alates 13.02.2024 kuni 05.09.2024 oli

§ 94lg-s 1 sätestatud intressimäär 4,50% ja 4,25%.

Hagejal on õigus nõuda intressi

§ 94

lg-s 1 sätestatud määras laenusummalt 200 eurot alates 13.02.2024 kuni 05.09.2024, kuivõrd kostja ei ole laenu katteks tagasimakseid teinud. Intressi suurus on 4,98 eurot ja see kujuneb alljärgnevalt: Periood Laen Intress 200 eurot Intressimäär (aastas) 4,50% 13.02.202430.06.2024 01.07.202405.09.2024 200 eurot 4,25% 1,56 eurot 3,42 eurot 17.

§ 101

lg 1 p-st 6 tuleneb, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Viivise nõue on

§ 101

lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 teise lause alusel põhjendatud, kuna kostja on viivitanud rahalise kohustuse täitmisega. Hageja võib vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu nõuda viivist vastavalt

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt summas 200 eurot alates 06.09.2024 kuni hagi esitamiseni, st 31.10.2024. Alates 06.09.2024 kuni 31.10.2024 oli

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud viivisemäär 12,25%.

Viivise suurus on 3,75 eurot ja see kujuneb alljärgnevalt: Periood Võlgnevus 06.09.202431.10.2024 200 eurot Viivisemäär (aastas) 12,25% Viivis 3,75 eurot

1. Võla sissenõudmiskulu summas 25 eurot 02.04.2024, 30.04.2024, 28.05.2024, 27.06.2024 ja 30.07.2024 edastatud tasuliste meeldetuletuste edastamise eest. Meeldetuletusi saadeti lepingu kehtivuse ajal, st enne lepingu ülesütlemist - 05.09.
2. Seega nimetatud nõude lahendamisel tuleb juhinduda

§ 113

2 lg 1, mis näeb ette, et lepingu kehtivusajal võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. Eelmises lauses nimetatud sissenõudmiskulude hüvitis suureneb iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta 5 euro võrra. Käesolevas lõikes nimetatud hüvitist on võlausaldajal õigus nõuda ainult juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse. 6 2-24-132015

§ 1132

lg 1 nõuab tasulise meeldetuletuskirja eest hüvitise saamiseks vähemalt ühe tasuta meeldetuletuskirja saatmist. Hagist ei nähtu, et hageja oleks kostjale saatnud vähemalt ühe tasuta meeldetuletuskirja vastavalt

§-s 1132 lg 1 ettenähtud tingimustele, mistõttu jääb võla sissenõudmiskulu 25 eurot rahuldamata.

1. Edasiulatuva viivisenõue TsMS § 367 alusel on põhjendatud.
2. Eelneva põhjal mõistab kohus kostjalt välja põhivõla 200 eurot, intressi 4,98 eurot, viivise 3,75 eurot ja edasiulatuva viivise põhivõlgnevuse tasumata osalt

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 01.11.2024 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Hagi jääb rahuldamata intressi 38,82 euro (43,80 – 4,98), viivise 8,57 euro (12,32 – 3,75) ja sissenõudmiskulu 25 euro osas. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

1. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle (TsMS § 173 lg 2). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).
2. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
3. TsMS § 138 lg-te 1 ja 2 alusel on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud. Vastavalt hagiavaldusele on hageja menetluskuluks riigilõiv 100 eurot ja õigusabikulu 150 eurot. Riigilõiv on põhjendatud ja vajalik menetluskulu. Kohus märgib, et TsMS § 175 lg 1 esimese lause järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lõige 2 sätestab, et menetlusosalist esindava töötajaga seotud kuludest hüvitatakse üksnes sõidukulud. Nõustaja kulusid ei hüvitata. TsMS § 175 lg 2 esimese lause kohaselt menetlusosalist esindava töötajaga seotud kuludest hüvitatakse üksnes sõidukulud. See tähendab, et menetlusosalise töötaja puhul ei hüvitata esindajakulusid. Maksekäsu kiirmenetluse avaldusest võib järeldada, et Darina Koivunen on hageja töötaja, kuna avalduses on tema tööaadressiks märgitud PLACET GROUP OÜ, F. R. Kreutzwaldi tn 4, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond,
4. Seetõttu ei kuulu esindaja tasu hüvitamisele TsMS § 175 lg-te 1 ja 2 alusel. Kohus jätab menetluskulude kindlaksmääramise avalduse rahuldamata 150 euro väljamõistmiseks kostjalt (s.o õigusabikulu). 7 2-24-132015 Kuna kohus rahuldab hagiavalduse osaliselt, s.o ligikaudu 76,31% ulatuses (305,62/233,23), jaotatakse menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus jätab menetluskulud 76,32% ulatuses kostja kanda ja 23,68% ulatuses hageja kanda. Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt tagaseljaotsusega, mõistab kohus kostjalt välja hageja kasuks menetluskulud, milleks on 76,32 eurot (100*76,32%).
5. TsMS § 178 lõike 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata kulude hüvitamiseks õigustatud või kulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav kulude summa ületab 280 eurot. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid. TsMS § 177 lõike 3 kohaselt toimetatakse kohtulahend menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise kohta menetlusosalistele kätte. /allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik 8