detsembril 2024 lühimenetluses tehtud otsus Apellant kaitsja Prokurör Kadi Ruus Süüdistatav Aleksandr Temnikov isikukood 38210040362; Eesti kodanik; emakeel vene keel, XXX; elukoht XXX; kaks kehtivat kriminaalkaristust, viimati Harju Maakohtu 8. mai 2024 otsusega
lg 2 järgi Kaitsja Toomas Pilt RESOLUTSIOON Ringkonnakohus jätab Aleksandr Temnikovi kaitsja apellatsiooni läbi vaatamata. Ringkonnakohus määrab Aleksandr Temnikovile apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest Advokaadibüroole Lawoja makstava tasu suuruseks koos käibemaksuga 65,88 eurot. Riigi õigusabi kulu mõistab ringkonnakohus riigieelarvesse välja Aleksandr Temnikovilt. Makseinfo koos arveldusarvete ja viitenumbriga menetluskulude tasumiseks edastatakse Aleksandr Temnikovile eraldi dokumendina. 1 1-24-7125 MÄÄRUSE VAIDLUSTAMISE KORD Määruse peale saab esitada määruskaebuse. Määruskaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistatav saab esitada määruskaebuse advokaadist kaitsja vahendusel. Kui ringkonnakohus loeb määruskaebust põhjendatuks, tühistab ta vaidlustatud kohtumääruse oma määrusega; kui ringkonnakohus ei näe alust oma määruse tühistamiseks, edastab ta määruskaebuse Riigikohtule. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Harju Maakohus tegi 4. detsembril 2024 otsuse, millega mõistis Aleksandr Temnikovi süüdi
Kuna kriminaalasja arutati lühimenetluses, vähendas kohus mõistetud vangistust 1/3 võrra, s.o 8 kuuni.
Temnikovi eelvangistuses viibitud aja 3 päeva. Mõistetud karistust suurendas kohus
mai 2024 otsusega mõistetud karistuse kandmata osa 1 aasta 2 kuu 7 päeva võrra, mõistes A. Temnikovile liitkaristuseks 1 aasta 10 kuud 4 päeva vangistust. Kohus määras, et karistuse kandmise algust loetakse päevast, mil A. Temnikov asub pärast otsuse jõustumist vanglas karistust kandma.
Temnikovilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õiguse kuueks kuuks. Kohus tunnistas A. Temnikovi
mai 2024 otsusega kriminaalasjas nr 1-24-2674 süüdi tunnistatud
detsembril 2024 kella 16.04 ajal Tallinnas Paldiski mnt 56 juures mootorsõidukit joobeseisundis (1,44 mg/l ± 0,14mg/l = 1,30 mg/l). A. Temnikovi süü suurust hinnates võttis maakohus arvesse, et ta pani teo toime argipäeva õhtu hakul, mil liiklustihedus oli suurem. Lisaks võttis kohus arvesse, et A. Temnikovil tuvastatud joove oli üsna suur, ületades kuriteokoosseisuks vajalikku alampiiri 0,55 (1,300,75) ühikut. Samas arvestas kohus, et A. Temnikovi teoga ei kaasnenud vahetuid kahjulikke tagajärgi, nt liiklusõnnetust, ning et läbitud vahemaa Paldiski mnt 85 juurest Paldiski mnt 56 juurde ei olnud kuigi pikk. A. Temnikovi kahtlustatavana ülekuulamisel ja kohtuistungil avaldatud kahetsust arvestas kohus karistust kergendava asjaoluna. Karistuse mõistmisel võttis maakohus arvesse, et A. Temnikov pani teo toime ajal, mil ta oli allutatud kriminaalhooldaja järelevalvele – sellest järeldas kohus, et Harju Maakohtu
lg-s 2 sätestatud vangistuse alammäära lähedale ja alla aasta jääv karistus ning lisakaristus, mille tähtaeg oleks lühem kui 6 kuud. Kaitsja leiab, et maakohus ei ole A. Temnikovile mõistetud põhi- ja lisakaristuse määri veenvalt põhjendanud, mistõttu kuulub otsus KrMS § 338 p-i 4 alusel tühistamisele. Kaitsja märgib, et mõistetav karistus peab ennekõike olema vastavuses toimepandud kuriteoga, millele täiendavalt tuleb arvestada süüdimõistetud isikut. Kaebuses viidatakse Riigikohtu seisukohale, mille kohaselt tuleb toimepandud kuriteole karistusõigusliku hinnangu andmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ja määra valiku aluseks. Kaitsja leiab, et maakohus on sellest kohtupraktika nõudest mööda läinud, keskendudes just peamiselt A. Temnikovi varasemale karistatusele ja pöörates vähem tähelepanu toimepandud kuriteole. Kaebuses osutatakse, et karistuse mõistmisel tuleb ühe peamise kriteeriumina hinnata teo sisemist ebaõigust ja kaasata süü suuruse tuvastamisse teo toimepanemise tehiolud. Tähtust omab seega teo toimepanemise viis (nn täideviimis-ebaõigus) ja ohtlikkus. Kaitsja märgib, et A. Temnikovi süüdistatakse ühe teo toimepanemises, ta on oma süüd tunnistanud, avaldanud kahetsust ja raskendavad asjaolud puuduvad. Kaitsja leiab, et A. Temnikovile ei ole mõistetud tema teosüüle vastavat karistust ja see on liiga range: tegemist on ühe süüteokatse episoodiga
lg 2 järgi, tegemist on teise astme kuriteoga ning kõiki tehiolusid arvesse võttes olnuks talle võimalik mõista kergem põhi- ja lisakaristus. Kaebuses rõhutatakse, et A. Temnikov on oma süüd tunnistanud ja kahetsust väljendanud nii kohtueelses menetluses kui ka kohtuistungil ning tema kahetsuse siiruses ei ole alust kahelda. Kaitsja leiab, et seega tema käitumine süü tunnistamisel annab alust järeldada, et ta on oma teo ohtlikkusest aru saanud, mis on Riigikohtu praktika kohaselt karistust kergendav asjaolu. See aga peab kaitsja hinnangul kindlasti mõjutama mõistetavat karistust. Kaitsja on seisukohal, et alla aasta jääv vangistus ja mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine vähem kui kuueks kuuks oleks igal juhul piisavalt range, et A. Temnikov teeks sellest oma järeldused ja hoiduks tulevikus uute kuritegude toimepanemisest. Samuti palub kaitsja arvestada, et A. Temnikovil on elukoht, töökoht XXX kullerina, toetav sotsiaalvõrgustik ning ta viibis
6. Mis puutub sellesse, et kohus on võtnud arvesse A. Temnikovi isikut iseloomustavaid asjaolusid, siis nende arvesse võtmine ei ole keelatud, vaid neidki just tuleb arvesse võtta.
lg 1 teise lause kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta arvesse võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. See, kui isik paneb uue kuriteo toime ajal, kui ta oli üldkasuliku töö tegemise ajaks allutatud kriminaalhooldaja käitumiskontrollile, on asjaolu, mis näitab isiku suhtumist juba mõistetud karistusse ja mõistetud karistuse mõju. 7. Seoses apellatsioonis rõhutatuga, et A. Temnikov on oma süüd puhtsüdamlikult kahetsenud, märgib ringkonnakohus, et avaldatud kahetsust on kohus karistuse mõistmisel kergendava asjaoluna arvestanud. Põhjendustega kooskõlas olevalt jääb mõistetud põhikaristus tunduvalt alla sanktsiooni keskmise määra. Ka lisakaristuse mõistmisel jättis kohus A. Temnikovi mootorsõiduki juhtimisõigusest ilma vaid kuueks kuuks, kuigi
Tegemist ei ole kindlasti üldist kohtupraktikat arvestades ülemäära karmi põhi- ja lisakaristusega. Hinnangut A. Temnikovi süüle ega teistele asjaoludele, mida tuleb
lg 1 kohaselt arvesse võtta, ei muuda apellatsioonis välja toodud asjaolud, et A. Temnikovil on elukoht, töökoht Bolti kullerina, toetav sotsiaalvõrgustik ja ta on pärast maakohtu otsuse tegemist lasknud Wismari haiglas teha sensibiliseeriva T-protseduuri (kodeerimise). 8. Eeltoodust tulenevalt on ringkonnakohus seisukohal, et maakohtu otsusega A. Temnikovile mõistetud karistus järgib
lg-s 1 sätestatud põhimõtteid ja kohtupraktikat ning apellatsiooni argumendid ei anna alust selle muutmiseks. Tuginedes KrMS § 326 lg-le 3, jätab kohtukolleegium apellatsiooni läbi vaatamata. 9. A. Temnikovi kaitsja on esitanud taotluse osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruse kindlaksmääramiseks. Kaitsja taotleb, et kohus määraks kohtuotsusega tutvumise ja apellatsiooni koostamise eest (45 minutit) makstava tasu suuruseks 54 eurot, millele lisandub käibemaks 11,88 eurot. Ringkonnakohtul ei ole alust kahelda kaitsja märgitud ajakulus ning tasu määr vastab „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise korrale“. Kuna apellatsioon on edutu, jääb apellatsioonimenetluse kulu KrMS § 185 lg-st 2 tulenevalt süüdistatava kanda. 4 1-24-7125 Allkirjastatud digitaalselt 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.