Obsah (7)

§ 4062§ 4034§ 94§ 416§ 108§ 94j§ 113

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Laura-Liis Sarapuu Otsuse tegemise aeg ja koht 29.01.2025.a., Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-145432 Ts

(võlaõigusseadus) § 402 lg 1 kohaselt tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. 6. Kohus ei saa lahendada asja lepingu alusel, mille kehtivust seadus imperatiivselt ei tunnusta (3-21-32-06, p 14), mistõttu kontrollib kohus omal algatusel tarbijakrediidilepingu kehtivust. Tulenevalt

§ 4062

lg 1 tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija tasutava krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Nimetatud määr oli 10.12.2021 lepingu sõlmimise ajal 18,68%. Kohus leiab, et lepingus märgitud krediidikulukuse määr 55,83% aastas tegelikku ei ületanud ning vastav määr ka

§ 4062lg 1-järgset piirmäära ei ületanud.

7.

§ 4034

lg 1 p 1-2 järgi krediidiandja on kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud: - omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja 2 - hindama tarbija krediidivõimelisust. 8.

§ 4034

lg 6 kohaselt krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

1. Riigikohus on selgitanud, et kohtul on tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel sõltumata menetlusliigist kohustus ka omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (2-21-13098, p 13, 17). Sama lahendi p 18 järgi teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta: - tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); - tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 pd 2 ja 4); - tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); - tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5).
2. Tulenevalt KAVS (krediidiandjate ja -vahendajate seadus) § 50 lg 3 krediidiandja või -vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 järgi krediidiandja või vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Riigikohus on selgitanud, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks (2-21-13098, p 18).
3. Tulenevalt KAVS § 49 lg 1 p 3 p 1-2 tuleb krediidiandjal tarbija krediidivõimelisuse hindamisel mh arvesse võtta millised on tarbija sissetulekuallikad ning vastavate sissetulekute laekumise regulaarsus, võttes sj aluseks piisava ajavahemiku. Riigikohus on selgitanud, et laenusaaja krediidivõime hindamisel saab arvestada selliseid sissetulekuid, mida laenusaaja saab eelduslikult ka tulevikus ning mille laekumine on tõenäoline ka pikemas perspektiivis (2-14-21710, p 29.2). Kui ilmnevad asjaolud, mis ei võimalda tarbija krediidivõimelisust nõuetekohaselt hinnata (nt esineb vastuolu tarbija enda esitatud andmete ja andmekogudest kogutud andmete vahel), siis peab krediidiandja küsima vajaduse korral tarbijalt lisateavet (2-21-13098, p 21).
4. Hageja on selgitanud, et lepingu sõlmimisel 10.12.2021 hinnati kostja krediidivõimekust kasutades kostja poolt esitatud andmeid, kostja konto väljavõtteid ja pensioniregistri ning maksehäirete päringuid. Esialgne võlausaldaja lähtus laenu andmisel sellest, et kostja pangakonto väljavõtete alusel on kostja keskmiseks sissetulekuks arvestatud 905 eurot kuus, finantskohustusi pangakonto väljavõtetelt ei nähtunud. Majapidamiskohustuste tarbeks arvestas krediidiandja 500 eurot. Igakuise tagasimakse suuruseks jäi 117,47 eurot. Maksehäireid kostjal ei olnud.
5. Kohus leiab, et esitatust ei nähtu, et krediidiandja oleks lepingu sõlmimisel kostja kohta kogutud andmeid sisuliselt analüüsinud ning tema tegelike kulude suuruse tuvastanud, sh igakuised vältimatud nn majapidamiskulud. Kostja laenutaotlusest (dtl 234-235) nähtuvalt märkis kostja oma majapidamiskuludeks 500 eurot kuus. Laenutaotluse kohaselt elab kostja üürikorteris. Kostja xxx AS-i kontoväljavõttest (dtl 240-244) nähtuvalt oli perioodil 04.11.2021 – 09.12.2021 kostja kulud eluasemele 447,50 eurot (makse xxx OÜ-le selgitusega „xxx + december rent“) ja kulud telekommunikatsioonile 46 eurot (xxx AS ja xxx AS). xxx panga väljavõte kajastab tehinguid üksnes alates 2021.a. novembrist, so lepingu sõlmimise seisuga üksnes ühe täieliku kuu ulatuses. 3 xxx väljavõtte kohaselt moodustasid ainuüksi kostja eluaseme- ja sidekulud kokku ca 500 eurot kuus. Hageja esitatust ei nähtu, et esialgne võlausaldaja oleks kostja toidu- ja transpordikulude suuruse kohta täiendavat infot küsinud. Kostja xxx AS-i kontolt nähtuvad sagedased kulud hasartmängudele. Esitatust ei nähtu, et krediidiandja oleks vastava osas kostjalt selgitust küsinud. Kohtule esitatud kontoväljavõtetest nähtub läbivalt, et kostja kontodel püsivalt vahendeid märkimisväärses ulatuses ei ole. xxx konto väljavõte (dtl 245 – 289) kostja sissetulekutest ja väljaminekutest terviklikku ülevaadet saada ei võimalda, valdavas osas on vahendeid kantud kontole üksnes üksiktehingute tarbeks vajalikus summas, enamiku ajast on arve jääk
6. Seejuures on regulaarselt ära kantud kogu palk selle laekumisega samal päeval.
7. Riigikohus on selgitanud, et krediidiandja kohustuseks on hinnata krediidisaaja krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta, vältimaks laenuvõtja sattumist krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara ja muutuda maksejõuetuks (2-14-21710, p 25.3). Kohus leiab, et teabe kogumine eelnevalt tuvastatud viisil ja ulatuses vastava kohustuse täitmiseks piisav ei olnud. Kohus asub seisukohale, et krediidiandja rikkus 10.12.2021 lepingu sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet. 15.

§ 4034

lg 7 järgi kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Käesolevas lõikes sätestatut ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetele 3 ja 4 või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Kohus leiab, et andmete ebapiisav kogumine ja kontrollimine kostjale etteheidetav ei ole ning kohaldub

§ 4034lg 7 I lauses sätestatud tagajärg.

16.

§ 94

lg 1 järgi kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Asjassepuutuva lepingu sõlmimise ajal on

§ 94-järgne intressimäär 0%.

17.

§ 416

lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks. 18. Hageja esitas

§ 4034

lg 7-järgse ümberarvestuse (dtl 207), mille kohaselt on kostjal tasumata igakuised osamaksed alates 2022.a. juunist (k.a). Kohtule on esitatud 06.09.2022 teade (dtl 219), millega krediidiandja andis kostjale täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks kuni 26.09.2022, märkides, et juhul kui kostja võlgnevust hiljemalt 26.09.2022 ei tasu, ütleb krediidiandja lepingu üles. Hageja tõi välja, et krediidiandja saatis nimetatud teate kostja lepingus märgitud postiaadressile, mida tõendab väljavõte (dtl 220), kuid samal väljavõttel on märgitud, et saadetis on 27.09.2022 tagasi saadetud. Tulenevalt TsÜS (tsiviilseadustiku üldosa seadus) § 69 lg 1 kindlale isikule (tahteavalduse saaja) suunatud tahteavaldus tuleb tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega. Kuna hageja esitatud tõendi kohaselt ei saanud kostja posti teel saadetud 06.09.2022 teadet kätte, ei saanud leping ülesütlemisega alates 27.09.2022 lõppeda. Hageja on täiendavalt välja toonud, et hageja saatis kostjale 27.09.2022 e-posti teel ka nõudekirja (dtl 226), kuid nimetatud e-kiri

§ 416lg 1-nõuetele vastavat ülesütlemisavaldust ei sisalda.

4

1. Ümberarvestuse kohaselt saabus viimase osamakse tasumise tähtpäev 05.01.
2. Seoses sellega on kostja õigus krediidisumma kasutamiseks alates 06.01.2023 täies ulatuses lõppenud.
3. Tulenevalt

§ 108

lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kohus rahuldab hagi osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja tagastamata laenusumma 823,50 eurot (saadud 1 300 - kõik tagasimaksed 476,50, dtl 223). Kuna

§ 94j

ärgne intressimäär oli lepingu sõlmimise ajal 0, jääb nõue intressi välja mõistmiseks täies ulatuses rahuldamata. 21.

§ 113

lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. 22. Kuna lepingus sisaldunud intressimäära kokkulepe oli vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu tühine, on hagejal õigus saada viivist

§ 113lg 1 II lauses sätestatud määras.

Hageja on esitanud viivisenõude perioodi 28.09.2022 kuni 01.02.2023 eest. Kohus rahuldab viivisenõude osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise 28,15 eurot vastavalt järgmisele arvestusele: põhisummalt 463,26 (2022.a. juuni (tasutud 6,62 eur osas) – septembri osamaksed) viivis 17,64 eurot põhisummalt 117,47 eurot (oktoober 2022 osamakse) viivis 4,22 eurot põhisummalt 117,47 eurot (november 2022 osamakse) viivis 3,47 eurot põhisummalt 117,47 eurot (detsember 2022 osamakse) viivis 2,7 eurot 5 põhisummalt 7,83 eurot (jaanuar 2023 osamakse) viivis 0,12 eurot 23. Hageja on esitanud nõude kostjalt mh hüvitise välja mõistmiseks seoses meeldetuletuskirjade saatmisega summas 50 eurot. Riigikohus on selgitanud, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral välistab

§ 4034

lg 7 teine lause tarbijalt erinevate tasude nõudmise ka kahjuhüvitisena; vastasel juhul võimaldaks laenuandja nõude „maskeerimine“ kahju hüvitamise nõudeks vältida seadusest tulenevat keeldu nõuda tarbijalt muid tasusid peale seadusjärgse intressi (2-21-13098, p 24). Juhindudes nimetatud seisukohast jätab kohus nõude sissenõudmiskulude hüvitamiseks täies ulatuses rahuldamata. Menetluskulud

1. TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna hageja esitas hagi hinnaga 1 427,17 eurot, kuid kohus rahuldas hagi ulatuses, mis oleks vastanud hinnale 851,65 eurot, jagab kohus menetluskulud vastavalt hagi rahuldamise ulatusele selliselt, et hageja kanda jääb 40,33% ning kostja kanda 59,67% menetluskuludest.
2. Hagiavalduse täpsustuse kohaselt tekkis hagejal kulu 560 eurot, millest 280 eurot on hagi esitamisel tasutud riigilõiv ja 280 eurot apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv. Nähtuvalt kohtute infosüsteemist on riigilõivu tasutud kokku 560 eurot.
3. Kostja menetluskulude nimekirja ei esitanud, asja materjalidest ka ei nähtu, et kostjal oleks kulusid tekkinud, kuivõrd kostja menetluses sisuliselt ei osalenud. Kohus asub seisukohale, et kostjale hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole.
4. Kohus mõistab vastavalt menetluskulude jaotusele kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 334,15 eurot (560 x 59,67%).
5. TsMS § 177 lg 4 alusel märgib kohus vastavalt hageja taotlusele, et kostjal tuleb tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
6. TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Laura-Liis Sarapuu kohtunik 6