Obsah (10)

§ 403§ 402§ 1§ 406§ 416§ 4062§ 4034§ 108§ 396§ 113

act osaühingu (endine nimi OK Incure osaühing) hagi V. H. vastu võlanõudes Tsiviilasja hind 5517,49 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja B2 Impact osaühing (endine nimi OK Incure osaühing,

§ 403

4 lg 7 alusel kostjalt välja mõista 4000 eurot (kostja poolt tagasimakseid lepingu katteks tehtud pole). KOSTJA SEISUKOHT

1. Kohus toimetas hagiavalduse ja menetlusse võtmise määruse kostjale avalikult kätte 10.10.
2. Samuti on kostjale 21.12.2024 avalikult kätte toimetatud 04.12.2024 kohtumäärus, milles määrati otsuse avalikult teatavakstegemise aeg, s.o. 09.01.
3. Kostja ei ole hagile vastuväiteid esitanud kuni otsuse tegemise ajani. KOHTU SEISUKOHT
4. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
5. Hageja on esitanud kostja vastu nõude tulenevalt esialgse võlausaldaja ja kostja vahel 01.09.2023 sõlmitud tähtajatust krediidilimiidi lepingust nr xxxx. Lepingu alusel sai kostja perioodil 01.09.2023 - 05.09.2023 krediiti kokku summas 4000 eurot (hagiavalduse lisa 4). Kostja kohustus tasuma iga kuu
6. kuupäevaks 1/60 eelnenud kuu viimase päeva lõpu seisuga kasutusse võetud krediidist.
7. Vaidlust ei ole selles, et esialgse võlausaldaja ja kostja vahel oli sõlmitud tarbijakrediidileping

§ 402lg 1 mõttes.

Esialgne võlausaldaja on majandus- ja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja, kes andis krediiti kostjale kui füüsilisele isikule, kes tegi tehingu, mis ei seondunud tema majandus- ega kutsetegevusega (

§ 1lg 5).

Tarbijakrediidilepingute puhul tuleb kohtul kontrollida krediidi kulukuse määra (

§ 406

), samuti seda, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (

§ 4034 p-d 1 ja 2 ning lg 2).

Tarbijakrediidilepingu ülesütlemisele kehtivad ka piirangud. Selliselt võib tarbijakrediidilepingu üles öelda juhul, kui kostja oli täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja kostjale anti pärast seda edutult vähemalt kahenädalane täiendav tähtaeg puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral öeldakse leping üles ja nõutakse kogu võla tasumist (

§ 416lg-d 1 ja 2).

12.

§ 4062

lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Lepingu kohaselt on krediidi kulukuse määr 49,22% aastas. Lepingu sõlmimise ajal (01.09.2023) oli Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuu kuue keskmine krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude 3 kulukuse määr 16,72% (kolmekordne määr seega 50,16%). Seega ei ületa lepingu järgne krediidi kulukuse määr Eesti Panga avaldatud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. 13. Järgnevalt analüüsib kohus seda, kas esialgne võlausaldaja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selline kohustus tuleneb krediidiandjale

§ 4034lg-st 1.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on krediidivõimeline (teabe saamise kohustus), ja hindama tarbija krediidivõimelisust (krediidivõimelisuse hindamise kohustus). Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja

§ 4034

lg 3 esimese lause järgi vajaduse korral küsima tarbijalt teavet ja kasutama asjakohaseid andmekogusid. Krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (

§ 4034lg 2 teine lause).

Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 17 ja lg 3 p-des 1-3 (ka

§ 4034 lg 2 kolmas lause).

Seega peab krediidiandja tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta: • tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); • tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); • tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); • tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5). Kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt. Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks (vt Riigikohtu

1. novembri 2023 määrus tsiviilasjas nr 2-21-13098, p 18).
2. Hageja on selgitanud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist. Kostja teavitas oma regulaarseks sissetulekuks 1300 eurot, finantskohustusteks 167 eurot ja majapidamiskuludeks 500 eurot. Kostja kontolt nähtus 4 kuu (periood 01.04.2023 – 28.08.2023) keskmiseks sissetulekuks 1400 eurot. Esialgne võlausaldaja ei tuvastanud täiendavaid kohustusi. 4
3. Kohus leiab, et hageja peab esile tooma ja tõendama, et laenuandja nõudis laenusaajalt pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pikka ajavahemiku kohta (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu
4. novembri 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-10661, p 55). Piisav ei ole üksnes laenusaaja sissetulekute ja kohustuste vahe hindamine, sest pangakonto väljavõttest nähtuvad ka muud kostja krediidivõimet mõjutavad olulised asjaolud, millega laenuandjal tuleb arvestada (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu
5. juuli 2023 määrus tsiviilasjas nr 2-22-147994, p 12.1). Ka siis, kui laenusaaja sissetulek kajastub riiklikes andmekogudes ning krediidiinfo ja krediidiregistri andmetel maksehäired ei ole, tuleb laenuandjal koguda laenusaaja pangakonto väljavõte. Muuhulgas võimaldaks pangakonto väljavõte teha kindlaks, kas laenusaaja esitatud andmed oma kohustuste kohta on usaldusväärsed (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu
6. oktoobri 2023 otsus tsiviilasjas nr 221-15813, p 11.2).
7. Kohus leiab, et kohtule esitatud kostja konto analüüs ei asenda konto väljavõtteid. Antud analüüsist nähtub et väljavõte on 4 kuu kohta tehtud. Perioodidel 01.04.2023 – 30.04.2023, 01.05.2023 – 31.05.2023 ja 01.06.2023 – 30.06.2023 ei ole kostjal märgitud ühtegi sissetulekut, sissetulek on ainult kahe kuu kohta 01.07.2023 – 31.07.2023 1400 eurot (toimetulekutoetus) ja perioodil 01.08.2023 – 31.08.2023 1111,30 eurot (toimetulekutoetus) ja sularaha sissemakse 30 eurot, kokku 1141,30 eurot.
8. Kohus saab aru, et antud juhul on tegemist kostja arvelduskonto analüüsiga, mis sisaldab ka kostja arvelduskonto kandeid. Arvelduskonto väljavõte on koostatud OÜ Krediidiregister teenusepakkuja Accountscoring teenuse vahendusel, kasutades kostja võimaldatud andmeid oma arvelduskonto väljavõtte ajaloo kohta. Kogu protsess toimub API rakenduste vahendusel automatiseeritult, seega eraldiseisvat arvelduskonto väljavõtet kui sellist ei väljasta - üksnes andmed kogutakse otse andmekogumist.
9. Kohus märgib, et kostja konto analüüs sisaldab tõepoolest ka kostja arvelduskonto kandeid. Samas on kohus seisukohal, et esialgne võlausaldaja ei ole siiski vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud. Kohtu hinnangul ei ole vastutustundliku laenamise põhimõttega kooskõlas olukorras, kus kostja sissetulekuks ei ole palk vaid Maardu Linnavalitsuse poolt makstav toimetulekutoetus, mis konto analüüsist nähtuvalt on summaliselt erinev, seega antud toetus ei pruugi järgnevatel kuudel olla sama summa ulatuses. Samuti ei pruugi linnavalitsus edaspidi kostja poolt taotletud toimetulekutoetust rahuldada. Ilmselgelt, kui kostja on palunud juba linnavalitsuselt toimetulekutoetust, on tema igapäevane rahaline toimetulek raskendatud. Samuti ei ole kontrollitud, kas kostjal on ülalpeetavaid. Kohus leiab, et ebastabiilse sissetulekuga isikule 4000 euro suuruse krediidi võimaldamine on ilmselgelt vastutustundliku laenamispõhimõtte rikkumine. Lisaks nähtub konto väljavõttest, et kostja võtab kohe pärast toimetulekutoetuse saamist raha koheselt sularahas välja. Sellises olukorras on keeruline kostja kohustusi ja majanduslikku olukorda hinnata. Kohus peab vajalikuks märkida, et hagi kohaselt sai kostja perioodil 01.09.2023 – 05.09.2023 krediiti kokku summas 4000 eurot. Kostja pidi tagastama krediiti iga kuu 15ndaks kuupäevaks 1/60 eelnenud kuu viimase päeva lõpu seisuga kasutusse võetud krediidist. Asjaolu, et kostja sai krediiti, kuid samas pole ühtegi tagasimakset teinud, viitab kohtu hinnangul samuti kostja võimetusele täita oma kohustusi. Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et esialgne võlausaldaja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. 5
10. Hageja toob välja, et krediitkaardi lepingu tingimuste kohaselt on leping tähtajatu, kuid et krediidi kulukuse määra arvestuse kohaselt tuli kasutusse võetud krediit tagastada 12 kuu jooksul. Lepingu tarbijakrediidi teabelehes punktist 2 tulenevalt kuulub tasumisele: 1/60 kasutusse võetud krediidist, kuid vähemalt 10 eurot; lepingu lõppemisel peab tagasi maksma kogu kasutusse võetud krediidi ja sellelt arvestatud intressi. Intress ja/või tasud makstakse järgmiselt: klient peab igakuiselt maksma kasutusele võetud krediidilt arvestatud intressi ning muud tasud vastavalt hinnakirjale. Kostja pole lepingu katteks teinud ühtegi tagasimakset. Kostja rikkus lepingust tulenevat krediidi tagasimakse kohustust, olles täielikult viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva 15.10.2023, 15.11.2023 ja 15.12.2023 tagasimakse tasumisega, edastas krediidiandja kostjale laenulepingu teenuse üldtingimuste peatüki VIII punkt 1 alusel Kliendikeskkonna kaudu kostja poolt lepingu sõlmimisel deklareeritud e-posti aadressile xxxx 01.04.2024 lepingu ülesütlemise teatise, milles andis kostjale võlgnevuse tasumiseks täiendava tähtaja hiljemalt 15.04.
11. Antud teatises hoiatas krediidiandaja, et võlgnevuse tasumata jätmisel, loetakse leping ülesöelduks ning õigusest loovutada nõue inkassofirmale. Kuna kostja võlgnevust hiljemalt täiendava tähtaja jooksul ei likvideerinud, olles täielikult viivituses vähemalt kolme järjestikuse tagasimakse tasumisega, luges krediidiandja lepingu ülesöelduks 16.04.2024 seisuga. Kohtu hinnangul saab lugeda nõude sissenõutavaks. 20.

§ 108

lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Tallinna Ringkonnakohus selgitas tsiviilasjas 2-22-145432 tehtud otsuses, et kui rikutud on vastutustundliku laenamise põhimõtet, saab selle rikkumise tagajärjeks olla

§ 4034

lg 7 kohaselt lepingujärgse intressi alanemine seaduses sätestatud määrani ning muude kulude maksmise kohustuse äralangemine, kuid põhivõlg tuleb laenusaajal tagastada (vt Tallinna Ringkonnakohtu otsus tsiviilasjas nr 2-22-145432, p 24). Seega tuleb kostjalt mõista hageja kasuks välja põhivõlg 4000 eurot. 21. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on lepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Seega tuleb ka vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral

§ 396kohaselt laenuks saadud rahasumma tagastada.

Lepingu sõlmimise ajal oli seadusjärgne intressimäär 0% ning muid tasusid tarbija sel juhul ei võlgne. Sellest tulenevalt jääb hageja intressinõue 890,89 eurot rahuldamata. 22. Viivise kohta märgib kohus järgmist.

§ 113

lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe p 3 kohaselt kaasneb viivis maksetega hilinemisega intressimääraga samas määras.

§ 403

4 lg 7 järgi kohaldub praegusel juhul

§-s 94 sätestatud intressimäär. Kohtu hinnangul ei ole vastutustundliku laenamise põhimõttega kooskõlas olukord, kus lepingus kokku lepitud seadusjärgset viivisemäära ületav viivisemäär jääks kehtima. Seega tuleb kohtu hinnangul kohaldada seadusjärgset viivisemäära, mitte lepingujärgset viivisemäära (praegusel juhul 40,7% aastas). 6 Hageja nõuab viivist alates võla sissenõutavaks muutumisest perioodi 17.04.2024 – 27.08.2024 eest. Hageja viivisenõue on kokku 180,11 eurot (siinkohal kasutas kohus viivisekalkulaatorit). Eelneva tõttu rahuldab kohus hageja viivisenõude 180,11 euro ulatuses. Kohus jätab rahuldamata hageja viivisenõude 411,49 euro ulatuses (591,60– 180,11). 23. Hageja nõuab 35 euro suuruse sissenõudmiskulu väljamõistmist

§ 1132 lg 2 p 3 alusel.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral jääb sissenõudmiskulude väljamõistmise nõue rahuldamata.

1. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja kokku 4180,11 eurot (s.o põhivõlg 4000 eurot ja viivis 180,11 eurot). Kohus jätab rahuldamata hageja intressinõude 890,89 eurot, sissenõudmiskulu 35 eurot ja viivisenõude 411,49 euro ulatuses.
2. Arvestades hagi rahuldamise ulatust (hageja nõuded olid kokku 5517,49 eurot ja kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 4180,11 eurot, seega rahuldab kohus hagi ca 75% ulatuses), jääb TsMS § 163 lg 1 alusel menetluskuludest 25% hageja ja 75% kostja kanda.
3. Hagis on hageja menetluskuludena märkinud 595 eurot (riigilõiv maksekäsus 183,10 eurot + hagiavalduselt 411,90 eurot). Riigilõivu tasumise kohustust tuleneb seadusest ning seega on tegemist põhjendatud kuluga. Seega tuleb kostjalt mõista hageja kasuks välja menetluskulud 446,25 eurot (595 x 0,75). Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal tasuda viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (464,10 eurolt)

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni.

1. Kuna kostja elu- või viibimiskoht ei ole kohtule jätkuvalt teada, siis tuleb kohtuotsus kostjale kätte toimetada avalikult avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Olukorras, mil hagiavaldus või kohtukutse on samas asjas kätte toimetatud Ametlike Teadaannete kaudu, ei pea kohus kontrollima kõiki kohtulahendi avalikult kättetoimetamise eeldusi TsMS § 317 lg 1 p 1 mõttes uuesti täies ulatuses. Praegusel juhul nähtub asjaoludest, et TsMS § 317 lg 1 p-s 1 sätestatud eelduste uuesti kontrollimine oleks tulemuseta (vt ka Riigikohtu
2. septembri 2020 määrus tsiviilasjas nr 2-18-9218, p 10 ja
3. aprilli 2022 määrus tsiviilasjas nr 2-20-123093, p 9.2). /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik 7