1-17-11381/5

K O H T U D.H S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus (Võru kohtumaja) D.H tegemise aeg ja koht

1. jaanuar 2018, Võru Kriminaalasja number 1-17-11381 (kohtueelse menetluse nr 17261000747) Kohtukoosseis kohtunik Erkki Hirsnik Kohtuistungi sekretär Kristel Toots Kriminaalasi D.H süüdistuses KarS § 423 Prokurör abiprokurör Meelis Juursoo Süüdistatav D.H . Isikukood: XXX; elukoht: xxxxxxxxxxxx; alaline töökoht puudub; Eesti Vabariigi kodanik; emakeel eesti keel; põhiharidusega; varem kriminaalkorras karistatud: viimati Tartu Maakohtu
2. juuli 2016 otsusega KarS § 423 1 järgi 5-kuulise vangistusega, millele liideti eelmise otsusega mõistetud ärakandmata karistus (kokku mõisteti 11 kuud 25 päeva vangistust); tõkendit ei ole 1 järgi kokkuleppemenetluses RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p-st 5 ja §-dest 306, 311 ja 313, maakohus otsustas: 1 järgi mootorsõiduki
3. Tunnistada D.H süüdi karistusseadustiku (KarS) § 423 süstemaatilises juhtimisõiguseta juhtimises ja karistada teda 12 (kaheteistkümne) kuulise vangistusega.
4. Jätta KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel mõistetud vangistus täitmisele pööramata, kui D.H ei pane 2 (kahe) aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. D.H peab: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas: xxxxxxxxxxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
5. Katseaja algust arvata alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates
6. jaanuarist
7. Käitumiskontroll algab otsuse jõustumisel.
8. Arvata menetluskulude hulka sundraha 750 (seitsesada viiskümmend) eurot, riigi õigusabi tasu 97 (üheksakümmend seitse) eurot 68 senti (sh käibemaks) ja joobeseisundi uuringu kulu 71 (seitsekümmend üks) eurot, kokku 916,68 eurot. Mõista sundraha 705 euro ulatuses ja riigi õigusabi tasu ning joobeseisundi uuringu kulu täies mahus ehk kokku 873 (kaheksasada seitsekümmend kolm) eurot ja 68 (kuuskümmend kaheksa) senti eurot välja D.H-lt. Ülejäänud osa sundrahast – 45 eurot – jätta riigi kanda. Menetluskulud tuleb D.H-l tasuda ositi 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul võrdsetes osades alates otsuse jõustumisest hiljemalt iga kuu viimaseks kuupäevaks kohtuotsusele lisatud makseinfolehel näidatud kontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui menetluskulud jäävad tähtaegselt tasumata, hakkab neid välja nõudma kohtutäitur täitemenetluse seadustiku järgses täitemenetluses.
9. Jätta CD-plaat D.H kinnipidamise salvestistega kriminaalasja materjalide hulka. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kirjaliku apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule viieteistkümne päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavaks tegemisest, s.o alates
10. jaanuarist
11. Apellatsiooni võib esitada vaid juhul, kui on tegemist kokkuleppemenetluse sätete rikkumisega (KrMS
12. peatüki
13. jao sätted) või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 1 mõttes. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. PÕHIOSA Süüdistus Kokkuleppe järgi süüdistatakse D.H selles, et tema isikuna, keda on eelnevalt Tartu Maakohtu
14. juuni 2016 otsusega karistatud mootorsõiduki süstemaatilise juhtimisõiguseta juhtimise eest, juhtis
15. oktoobril 2017 kella 03.18 ajal Võru linnas Jüri tänaval sõiduautot Lexus registreerimismärgiga xxxxxx ilma juhtimisõiguseta. D.H rikkus liiklusseaduse § 90 lg 1 nõuet, mille järgi ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Mootorsõiduki süstemaatilise juhtimisega 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. juhtimisõiguseta isiku poolt pani D.H toime KarS § 423 Kokkuleppe sisu Süüdistatava D.H, tema kaitsja Anu Pärteli ja abiprokurör Meelis Juursoo vahel sõlmitud 1 järgi 12 kuud vangistust. kokkuleppe järgi on D.H-le mõistetavaks karistuseks KarS § 423 KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel jäetakse mõistetud vangistus täitmisele pööramata, kui D.H ei pane 2 (kahe) aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS §-s 75 lg-s 1 p-des 16 sätestatud kontrollnõudeid. Kohtu seisukoht Süüdistatav kinnitas kohtuistungil, et ta on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Prokurör jäi kohtuistungil kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal leiab kohus, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. 1 järgi süüdi Süüdistatava tegu on õigesti kvalifitseeritud, mistõttu tuleb D.H KarS § 423 mõista. Kuivõrd kokku lepitud karistus vastab süüdistatava süüle, tuleb talle mõista kokkuleppekohane karistus. Vastavalt KrMS § 245 lg 1 p-le 12 tuleb kokkuleppes märkida menetluskulud, mida ongi praegu tehtud. Nimelt on käesolevas kriminaalasjas menetluskuludeks kokkuleppe kohaselt määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses, uuringutasu ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Kaitsjatasu ja uuringutasu tuleb D.H-l KrMS § 180 lg 1 alusel riigile hüvitada ja seda täiel määral. Sundraha on kokkuleppe kohaselt 705 eurot. Kokkuleppe sõlmimise hetkel oli sundraha teise astme kuriteo puhul tulenevalt KrMS § 179 lg 1 p-st 2 ja Vabariigi Valitsuse
16. detsembri 2015 määruse nr 139 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 lg-st 1 tõepoolest 705 eurot. Tänasel päeval on aga sundraha 750 eurot. Kohus peab tulenevalt KrMS § 3 lg-st 2 lähtuma otsust tehes kehtivast, mitte aga varasemast menetlusõigusest – seda isegi juhul, kui kehtetuks tunnistatud reeglistik on süüdistatava jaoks soodsam (vt nt Kergandberg – KrMS. Kommentaar, § 3/5). Niisiis peab kohus juhinduma sellest, et sundraha suurus on 750 eurot. Kuivõrd kohus ei saa kokkulepet muuta (vt nt RKKKm 3-1-1-7-16, p 5.3), tuleb kõigepealt kõne alla kokkuleppe n-ö kinnitamisest keeldumine kriminaalasja tagastamisega prokuratuurile. Kohus aga leiab, et võimalik on seadusest kinni pidamine ka ilma kokkulepet muutmata. Nimelt on seaduses ette nähtud võimalus jätta osa menetluskulusid riigi kanda: vt KrMS § 180 lg 3 ls
17. Praeguses olukorras seda teha tulebki ja seda sõltumata süüdistatava majanduslikust olukorrast. Siiski võimaldab jätta osa menetluskulu riigi kanda ka D.H majanduslik olukord: süüdistatav on töötu ja seega majanduslikult halval järjel. Tulenevalt kokkuleppest ja lähtuvalt KrMS § 180 lg-st 3 tuleb D.H-l tasuda menetluskulud (kokku 873,68 eurot) ositi 12 kuu jooksul alates otsuse jõustumisest. KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel tuleb CD-plaat D.H kinnipidamise salvestistega jätta kriminaalasja materjalide juurde. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Erkki Hirsnik