KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Iris Kangur-Gontšarov, Mati Maksing ja Indrek Soots Määruse tegemise aeg ja koht 04.03.2025, Tallinn Kohtuasja number 2-18-4345 Kohtuasi F.Y ava

) § 140 lg 2). Praegusel juhul on hooldusõiguse peatamise aluseks olnud asjaolud ära langenud ja lapse ema hooldusõigus tuleb taastada. 7.

1. Kohus peatas
2. aastal lapse ema hooldusõiguse põhjusel, et ema ei suutnud pakkuda oma lapsele vajalikku hoolitsust ja tähelepanu. Lapse ema tarvitas väidetavalt alkoholi ja narkootikume, tal puudus stabiilne sissetulek. Lapse ema nõustus hooldusõiguse peatamise menetluses ka ise, et lapsel on parem kasvada koos vanaema ja tema abikaasaga ning loobus ise hooldusõiguse teostamisest. Lapse ema kinnitas
3. aastal kohtule, et ta peab endale ja lapsele tõestama, et ta suudab olla hea ema, soovis minna kooli ja tööle. 7.
4. Maakohus leidis, et käesolevalt on asjaolud võrreldes
5. aastaga muutunud. Maakohtule ei ole esitatud tõendeid, et lapse ema tarvitaks alkoholi või narkootikume. Lapse ema soovib hooldusõigust teostada, soovib ise oma last kasvatada. Suhtlus lapsega on taastunud ning suhted on head. Lapse ema elab koos oma uue abikaasaga üürikorteris. Aegajalt viibivad nende juures ka abikaasa lapsed, mistõttu on soov soetada suurem korter, kus igale lapsele oleks oma tuba. Lapse ema töötab kahel kohal. 13.07.2023 tehtud päringu kohaselt on ema töötanud püsivalt alates märtsist
6. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et laps ei sooviks oma emaga suhelda, et tal oleks ema juures ebaturvaline. Maakohus ei tuvastanud lapse ärakuulamisel, et lapsel oleks oma ema ees hirm, et ta ei tunneks ema või ei sooviks emaga suhelda. Maakohtule jäi mulje, et lapse jaoks on temal kaks ema, ema C ja ema J.D. Laps avaldas kohtule, et tal on ema Cga koos tore, nad käivad kinos, söömas ja jalutamas. Lapse ema näitab üles aktiivset huvi lapsega suhtlemise ning hooldusõiguse teostamise vastu. Lapse ei ole ema olnud lapse elust alates
7. aastast kuni tänaseni täielikult kadunud, vaid ta on lapsega koos aega veetnud. Lapse jaoks ei ole lapse ema võõras inimene, kes aktiveerus järsku pärast viit aastat. Ükski menetlusosaline ei ole toonud välja, et lapsel ja lapse emal 3 2-18-4345 oleks halb suhe, et lapse ema käitumine lapse suhtes oleks olnud ohtlik või lapse ema oleks jätnud lapse hooletusse ajal, kui lapse ema ja laps kohtuvad. Lapse ema on osalenud vanemlusprogrammis „Imelised Aastad“, on kontaktis eestkosteasutuse lastekaitsetöötajatega, kes on kontrollinud tema elamistingimusi. Menetlusse ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et lapse elamistingimused ema juures oleks ebaturvalised, et ema ei suudaks hoolitseda lapse tervise eest või valida lapsele eakohaseid tegevusi. 7.
8. Lapse vanaema on toonud välja, et lapse ema juures on lapsel kehvemad elutingimused. Lapse emale, eestkostjale ja lapsele osutatakse peretoetaja teenust, mille kohaselt peretoetaja on tegelenud lapse ema suunamise ja õpetamisega, tegemaks lapse tervise ja heaolu huvides parimaid valikuid. Lapse ema on võtnud peretoetaja soovitusi osaliselt kuulda. Maakohtu hinnangul ei ole käesoleval juhul kohane võrrelda lapse ema ja lapse vanaema elutingimusi, vaid tuvastada, kas lapse jaoks on bioloogilise ema juures tagatud turvaline ja lapse arengule vastav elukeskkond. Maakohus ei kahtle, et oleks ideaalne, kui lapsel oleks oma privaatne tuba, oma voodi ning kirjutuslaud, lapsele tehakse kolm korda päevas kodust toitu ning lapse ema tagab igal ajal lapse järelevalve isiklikult. Samas ei ole nende tingimuste puudumine aluseks lapsevanema hooldusõiguse piiramiseks. 7.
9. Maakohus märkis, et ei kohus ega ükski menetlusosaline ei ole pisendanud lapse vanaema panust lapse kasvatamisel tema imikueast saadik. Kohtule esitatud materjalide pinnalt ning lapsega isiklikult kohtudes veendus kohus, et laps on eakohaselt arenenud, tema tervis on korras, toimuvad ettevalmistused kooliks, laps vestleb eesti keeles ning räägib, et vanaema on tema jaoks kõige olulisem inimene. Maakohus leidis, et käesolevalt ei ole vajadus anda hinnangut sellele, kui hästi lapse vanaema on lapse heaolu eest hoolitsenud (milles ei ole keegi kahelnud), vaid hinnata, kas lapse eest suudab eakohaselt hoolitseda tema bioloogiline ema. Pereautonoomiast tulenevalt eelistatakse olukorda, kui vanemad ise oma lapsi kasvatavad, ning abinõusid, mis toetavad perekonda ja aitavad vanema ning lapse sidet tugevdada ja taastada. Lapse ema soovib elada lapsega koos, kohtul puudub kahtlus, et tal ei oleks vaimset ja majanduslikku valmisolekut last kasvatada. Maakohtu hinnangul on lapse huvides taastada lapse ja tema bioloogilise ema suhe. Lapse ja ema suhtlemise taastamiseks on kohus kahel korral kohaldanud ka esialgset õiguskaitset, mis toetaksid lapse ja ema omavahelise läheduse taastumist. Maakohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et esialgse õiguskaitse korras määratud suhtluskorra järgsed kohtumised on lapsele olnud kahjulikud. 7.
10. Maakohus ei nõustunud lapse vanaema etteheidetega lapsele määratud esindaja tegevusele ja seisukohale. Lapsele määratud esindaja on kohtunud isiklikult lapsega ja lapse emaga. Lapse esindajal ei olnud kohustust kohtuda isiklikult lapse eestkostjaga. Lapsele määratud esindaja pidi välja selgitama isikute seisukohad, mida oli käesoleval juhul võimalik teha ka kirjalike materjalide pinnalt. 7.
11. Maakohus tegi menetlusosalistele ettepaneku ettekirjutuste tegemiseks lapse emale, et tagada lapse ja vanaema suhtlus. Eeltoodu tagaks lapsele kergema ülemineku ning lapsel oleks kindlus, et ta näeks vanaema vähemalt kaks korda nädalas. Lapse ema on kohtule kinnitanud, et tema ei tee vanaemale takistusi lapsega suhtlemiseks, kuid ei ole vastu ettekirjutuse tegemisele. Määruskaebus
12. Lapse vanaema esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada ja saata asi tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks, võimalusel teisele kohtukoosseisule. Menetluskulud palub lapse vanaema jätta menetlusosaliste endi kanda. 4 2-18-4345 8.
13. Määruskaebuse kohaselt kohaldas maakohus valesti materiaalõiguse norme ja rikkus oluliselt menetlusõiguse norme, mis tõid kaasa ebaõige lahendi, millega alaealise lapse heaolu, turvalisus ja tervis on ohustatud. Maakohus ei lähtunud alaealise lapse huvidest, ei analüüsinud kõiki tõendeid ja asjaolusid igakülgselt. Maakohus on valesti leidnud, et hooldusõiguse peatamise aluseks olnud asjaolud on ära langenud ning et kohus peatas
14. aastal lapse ema hooldusõiguse ainult põhjusel, et ta ei suutnud pakkuda oma lapsele vajalikku hoolitsust ja tähelepanu. Tegelikult peatati lapse ema hooldusõigus
15. aastal lisaks seetõttu, et lapse emal olid alkoholi ja narkootikumide tarvitamisega seotud probleemid, üldine ebakindlus elus, sh elukohaga, ning huvi puudumine lapse vastu. 8.
16. Praeguses menetluses on leidnud kinnitust, et lapse emal on säilinud probleemid alkoholi tarvitamisega, ta vahetab endiselt tihti elukohta ja elukohtade tingimused ei ole head lapse kasvatamiseks (menetluse ajal on lapse ema vahetanud 3 korda elukohta), lapse ema praegusel abikaasal on keeruline taust, ta on tarvitanud narkootikume ja kandnud vanglakaristust, lisaks on ta vägivaldne. Seda, et lapse ema ei tarvita enam alkoholi ja narkootikume, oleks pidanud tõendama lapse ema ise. Samuti oleks kohtul olnud võimalik määrata lapse emale ekspertiis ja kohustada teda andma analüüse. 8.
17. Maakohus ei oleks pidanud arvestama lapse esindaja seisukohaga, kuna lapsele määratud esindaja ei kohtunud lapse vanaemaga isiklikult ja ei teinud kodukülastusi lapse ema igasse elukohta. Lisaks on maakohus täielikult ignoreerinud lapse selgitusi ja tema arvamust. Veel ei arvestanud maakohus peretoetaja tuvastatud asjaoludega, et lapsele ei sobi lapse ema elukoha tingimused. Maakohus jättis täielikult tähelepanuta lapse vanaema väited selle kohta, et lapse ema pöördus kohtusse avaldusega pärast elatishagi esitamist lapse poolt ja enne seda lapse ema ei tundnud huvi lapse vastu. Menetlusosaliste seisukohad
18. Lapsele määratud esindaja määruskaebust ei toeta ja leiab, et vaidlustatud määrus on põhjendatud.
19. Lapse ema vaidleb määruskaebusele vastu ja palub selle jätta rahuldamata.
20. Eestkosteasutus palub määruskaebuse jätta rahuldamata ja vaidlustatud määruse muutmata. Maakohus on teinud lahendi, milles on arvestanud lapse huvidega. Menetluse edasine käik
21. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
22. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel (koosmõjus §-ga 659) jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
23. Vaidlustatud määrusega rahuldas maakohus lapse ema taotluse lapse suhtes hooldusõiguse ennistamiseks, mis oli 11.06.2018 määrusega peatatud. Lisaks tegi maakohus lapse emale ettekirjutuse lapse ja lapse vanaema suhtlemise võimaldamiseks ning vabastas lapse vanaema lapse eestkostja kohustustest. 5 2-18-4345
24. Kui vanem on kestvalt võimetu lapse hooldusõigust teostama, peatab kohus vanema hooldusõiguse (

§ 140

lg 1) ning kui hiljem tuvastatakse, et hooldusõiguse peatamise aluse on ära langenud, ennistab kohus vanema hooldusõiguse (

§ 140lg 2).

1. Vanema hooldusõiguse peatamine on kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub vaid juhul, kui alama astme kohus on ületanud diskretsiooni piire või rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi (RKTKm 16.11.2016, 3-2-1-99-16, p 16). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus diskretsioonipiiridest väljunud ning puudub alus maakohtu määruse muutmiseks. Kolleegium leiab, et maakohus on põhjendatult lapse ema hooldusõiguse ennistamise avalduse rahuldanud ja ei ole seejuures rikkunud materiaal- või menetlusõiguse norme ega hinnatud selgelt ebaõigesti tõendeid. Maakohus juhindus asja lahendamisel õigesti lapse huvidest, hindas kogumis asjas tähtsust omavaid asjaolusid ja tõendeid ning kuulas isiklikult ära kõik menetlusosalised, sh lapse. Maakohus on oma siseveendumuse kujunemist piisavalt ja jälgitavalt põhjendanud. Kolleegium nõustub TsMS § 654 lg 6 järgi (koosmõjus §-ga 659) maakohtu määruse põhjendustega ega korda neid. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
2. Kuivõrd vanema hooldusõiguse ennistamise eeldus on hooldusõiguse peatamise aluse äralangemine, tuli maakohtul tuvastada, millised asjaolud olid
3. aastal lapse ema hooldusõiguse peatamise aluseks ning kas ja kuidas on asjaolud tänaseks muutunud. Maakohus on seda teinud nõuetekohaselt ja oma kaalutlusotsustust piisavalt põhjendanud. 17.
4. Nimelt nähtub Harju Maakohtu 11.06.2018 määrusest, et lapse ema ei täitnud alates lapse kahekuuseks saamisest oma vanemakohustusi määral, milline vastab lapse ootustele ja vajadustele, on jätnud lapse hooletusse. Määruse kohaselt elas lapse ema korrapäratut elu, tarvitas alkoholi ja vahetas pidevalt elu- ja töökohta. 17.
5. Vaidlustatud määruses märkis maakohus, et tõendatud ei ole, et lapse ema tarvitaks käesolevalt alkoholi või narkootikume. Lapse ema soovib hooldusõigust teostada, suhtlus lapsega on taastunud ning suhted on head. Lapse ema töötab püsivalt alates
6. a märtsist ja Lapse ema on tõendanud, et ta on lapsega koos aega veetnud alates
7. aastast kuni käesoleva menetluse alguseni. Ükski menetlusosaline ei ole toonud välja, et lapse ema käitumine lapse suhtes oleks olnud ohtlik või ema oleks jätnud lapse hooletusse ajal, kui lapse ema ja laps kohtuvad. Lapse ema on osalenud vanemlusprogrammis „Imelised Aastad“, on kontaktis Tallinna linna lastekaitsetöötajatega, kes on kontrollinud tema elamistingimusi. Tuvastatud ei ole, et lapse elamistingimused lapse ema juures oleks ebaturvalised, et ema ei suudaks hoolitseda lapse tervise eest või valida lapsele eakohaseid tegevusi. 17.
8. Ringkonnakohus märgib, et arvestades maakohtu tuvastatud asjaolusid vaidlustatud määruses, on maakohus leidnud õiguspäraselt, et hooldusõiguse peatamise alus on ära langenud. Lapse ema on muutnud oma elukorraldust, on asunud lapse eest hoolitsema ning tuvastamist ei ole leidnud, et lapse ema käitumine või elukoht mõjuks lapsele halvasti. 17.
9. Kolleegiumi arvates on maakohus vaidlustatud määruses põhjalikult vastanud lapse vanaema vastuväidetele, mida lapse vanaema määruskaebuses osaliselt kordab. Kolleegium nõustub maakohtu põhjendustega ja neid uuesti ei esita, mis puudutab lapse vanaema väiteid, et lapsele määratud esindaja ei kuulanud lapse vanaema ära, et lapsele ei sobi lapse ema elamistingimused ja et lapse ema ei tundnud enne avalduse esitamist lapse vastu huvi. Ringkonnakohus märgib nende väidete osas kokkuvõtlikult, et kuigi lapsele määratud esindaja ei olnud lapse vanaemaga eraldi isiklikult kohtunud ning lapse vanaema arvates võis lapsele määratud esindaja arvamus olla nõrk, ei ole maakohus rajanud vaidlustatud määruses esitatud 6 2-18-4345 põhjendusi üksnes lapsele määratud esindaja seisukohale tugiendes, vaid on hinnanud avalduse põhjendatust, arvestades asjas esitatud asjaolusid ja tõendeid kogumis. Lisaks on maakohus ise kuulanud isiklikult ära nii lapse, istungil lapse ema kui ka lapse vanaema. Istungil osales ka lapsele määratud esindaja. Lapse ema elukoha sobivust hindas eestkosteastutus 19.01.2024 ja ema on kinnitanud, et plaanis on soetada suurem elamine. Samuti tuvastas maakohus lapse ema esitatud fotode alusel, et lapse ema on lapsega enne avalduse esitamist korduvalt koos aega veetnud (dtl 223–242). 17.
10. Maakohus on lapse isiklikult ära kuulanud ja on vaidlustatud määruses arvestanud lapse arvamusega. Maakohus on märkinud, et ei tuvastanud lapse ärakuulamisel, et lapsel oleks oma ema ees hirm, et ta ei tunneks ema või ei sooviks emaga suhelda, samuti avaldas laps, et tal on ema koos tore, nad käivad kinos, söömas ja jalutamas. Määruskaebusest ei selgu, miks lapse vanaema leiab, et lapse arvamusega maakohus ei arvestanud. 17.
11. Lapse vanaema väitel ei vasta tõele, et lapse ema ei tarvita enam alkoholi ja narkootikume ning et maakohus on jätnud vastava asjaolu tegelikkuses välja selgitamata. Kolleegium märgib, et lapse vanaema ei ole toonud esile ühtegi intsidenti, kus lapse ema oleks olnud alkoholijoobes või tarvitanud narkootikume. Seetõttu ei olnud maakohtul põhjust ilma vastavasisulise taotluseta ja ka menetlusosaliste väljendatud soovita määrata lapse emale analüüse või koguda muid tõendeid selle kohta, et lapse ema on alkoholi ja narkootikumide tarvitamisest hoidunud. Eestkosteasutuse 13.07.2023 vastusest tõepoolest nähtub, et lapse ema oli 30.12.2022 toimetatud kainenema (mitte enda elukohast) (dtl 330, 333), kuid vastava sündmuse täpsemad asjaolud ei ole teada. Siiski sellest, et lapse ema on ajavahemikul 01.01.2022–11.07.2023 viidud ühel korral kainenema, ei saa praegusel hetkel ilma muude põhistusteta teha järeldust, et lapse ema kuritarvitab pidevalt alkoholi ja narkootikume ning et see võiks last ohustada. Kohtule ei ole teatatud, et taoline olukord oleks peale 30.12.2022 kordunud, sh pärast seda, kui maakohus määras 13.06.2023 ja 10.01.2024 esialgse õiguskaitse korras lapse ja lapse ema kohtumised kohtumenetluse ajaks kaks korda nädalas. Nii eestkosteasutus kui ka lapse esindaja on palunud vaidlustatud määruse jätta muutmata ning ei ole vastavalt enda 05.09.2024 ja 17.08.2024 seisukohtades toonud esile, et neile teadaolevalt oleks lapse ema kohtumenetluse ajal kuritarvitanud alkoholi ja narkootikume. Ühtlasi ei ole vastavasisulisi teateid laekunud käesoleva määruse tegemise ajaks. 17.
12. Samamoodi ei ole esile toodud juhtumeid, kus lapse ema abikaasa oleks lapsele ohtu kujutanud või lapse heaolu poleks sel ajal, kui laps viibis ajutise suhtluskorra järgi lapse ema ja tema abikaasaga, mõnel muul põhjusel tagatud olnud. Väited lapse ema abikaasa vägivaldsuse kohta on jäänud paljasõnalisteks. 17.
13. Riigikohus on rõhutanud, et hooldusõiguse peatamine on

§ 140

mõtte kohaselt ajutine meede, mille eesmärgiks on tagada lapse õiguse ja huvide kaitse olukorras, kus lapsel on küll hooldusõiguslik vanem õiguslikus mõttes olemas, kuid tegelikult ei saa hooldusõiguslik vanem lapse õigusi ja huve kaitsta ega lapse heaolu tagada (RKTKm 04.12.2013, 3-2-1-142-13, p 16; 16.01.2019, 2-18-3298, p 16.2). Hooldusõiguse peatamise ajutist iseloomu, st hooldusõiguse ennistamise võimalust, on selgitatud ka Harju Maakohtu 11.06.2018 määruses käesolevas tsiviilasjas, mistõttu oli ettenähtav, et ühel hetkel lapse ema hooldusõigus võidakse taastada. Perekonnaautonoomiast tulenevalt on eelkõige vanemal õigus oma last ise kasvatada (vt nt RKTKm 14.11.2012, 3-2-1-121-12, p 15; 16.01.2019, 218-3298, p 16.1). Kuivõrd menetluses ei ole esitatud põhistatud väiteid lapse ema sobimatuse ja elukommete muutmata jätmise kohta, ei olnud ka põhjust jätta avaldust rahuldamata. 7 2-18-4345 18. Maakohus on lapse vanaema eestkostja kohustustest vabastanud.

§ 195lg 1 p 2 sätestab, et eestkoste lõpeb vanema hooldusõiguse taastumisega.

Seega ei ole alust vaidlustatud määrust ka nimetatud osas muuta.

1. Kuigi lapse vanaema on vaidlustatud määruse palunud tühistada tervikuna, ei nähtu määruskaebusest põhjendusi, et maakohus ei oleks pidanud tegema lapse emale ettekirjutust või et see peaks olema teistsuguse sisuga. Lapse ema on ettekirjutuse tegemisega nõustunud. Kolleegiumi arvates ei ole maakohus ettekirjutuse tegemisel ületanud diskretsioonipiire, kohaldanud materiaalõigust valesti ega rikkunud menetlusõiguse norme. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
2. Kuna maakohtu määrus jääb asja sisulise lahendamise osas muutmata, ei ole seda vaja muuta ka menetluskulude jaotuse osas (TsMS § 173 lg 3). Lapse vanaema palub menetluskulud jätta menetlusosaliste kanda, mida maakohus ka tegi (v.a lapse riigi õigusabi kulud, mis jäid riigi kanda). Seega ei ole määruskaebuses menetluskulude jaotust sisuliselt vaidlustatud.
3. Arvestades vaidluse sisu ning seda, et lapse hooldusõigust puudutav lahend tehakse eelkõige lapse huvides, on põhjendatud jätta ringkonnakohtu menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, v.a riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud, mis jäävad riigi kanda (TsMS § 172 lg-d 1 ja 3).
4. TsMS § 696 lg 3 esimene lause võimaldab esitada määruse peale määruskaebuse Riigikohtule. (allkirjastatud digitaalselt) 8