KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Monika Laatsit ja Kaire Pikamäe Määruse tegemise aeg ja koht 4. märts 2025, Tallinn Haldusasja number 3-22-201
§ 191lg 6, § 235 lg-d 1 ja 3).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Eesti Töötukassa tuvastas 25.07.2022 otsusega nr TVH/22/029555 I.H-l osalise töövõime kestusega 1 aasta (periood 22.06.2022–21.06.2023) ning määras 28.07.2022 otsusega nr TVT/22/037853 töövõimetoetuse 9,3081 eurot päevas perioodiks 26.07.2022– 21.06.
- Töötukassa pikendas 19.09.2022 otsusega nr TVH/22/036653 töövõime 3-22-2017 vähenemise perioodi kestust 2 aastani (22.06.2022–21.06.2024) ning määras 20.09.2022 otsusega nr TVT/22/046891 töövõimetoetuse maksmise perioodiks 26.07.2022–21.06.
- Eesti Töötukassa tuvastas 06.02.2023 otsusega nr TVH/23/005806 I.H-l osalise töövõime kestusega 2 aastat (periood 16.12.2022–15.12.2024) ja määras 08.02.2023 otsusega nr TVT/23/009950 töövõimetoetuse 9,3081 eurot päevas perioodiks 16.12.2022–15.12.
- I.H esitas Tallinna Halduskohtule 24.09.2022 kaebuse, milles palus tühistada Eesti Töötukassa 25.07.2022 otsus nr TVH/22/029555, 28.07.2022 otsus nr TVT/22/037853, 16.09.2022 vaideotsus nr VO/22/2099 ja 06.02.2023 otsus nr TVH/23/005806 ning kohustada töötukassat vaatama tema töövõime hindamise taotlused uuesti läbi ning maksta tagantjärele töövõimetoetust.
- Tallinna Halduskohus jättis 30.06.2023 otsusega rahuldamata Eesti Töötukassa taotluse menetluse osaliseks lõpetamiseks, rahuldas I.H kaebuse osaliselt ning kohustas Eesti Töötukassat arvutama ja kohtuotsuse jõustumisest 15 kalendripäeva jooksul välja maksma kaebajale töövõimetoetuse
- a juuli eest järgmiselt: perioodi 01.07.2022–25.07.2022 eest 100% päevamäärast; perioodi 26.07.2022–31.07.2022 eest 43% päevamäärast. Ühtlasi tühistas halduskohus 16.09.2022 vaideotsuse nr VO/22/2099 osas, mis puudutas
- a juulis välja maksmata jäänud töövõimetoetust. Muus osas jättis halduskohus kaebuse rahuldamata.
- I.H palus 10.07.2023 apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus osas, milles tema kaebus jäeti rahuldamata ning uue otsusega rahuldada kaebus tervikuna.
- Tallinna Ringkonnakohus võttis 01.08.2023 määrusega I.H apellatsioonkaebuse menetlusse. Tallinna Ringkonnakohus jättis 22.12.2023 määrusega läbi vaatamata I.H taotluse tunnistada halduskohtu otsus viivitamata täidetavaks osas, milles kaebuse rahuldati, ning jättis apellandi taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata. Ringkonnakohus märkis, et kuna vastustaja täitis halduskohtu otsuse juba enne jõustumist, siis puudub vajadus lahendada taotlust otsuse viivitamata täidetavaks tunnistamiseks. Kuna kaebaja suutis iseseisvalt esitada apellatsioonkaebuse, mis on selle läbivaatamiseks piisavalt arusaadav, siis ei ole riigi õigusabi andmine vajalik. I.H esitas ringkonnakohtu määruse peale 29.12.2023 määruskaebuse, mille Riigikohus jättis 23.01.2024 määrusega menetlusse võtmata.
- Tallinna Ringkonnakohus otsustas 17.02.2025 määrusega lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses ning määras täiendavate avalduste ja seisukohtade esitamise tähtpäevaks 07.03.2025 ja otsuse teatavakstegemise ajaks 21.03.
- I.H esitas ringkonnakohtule 04.03.2025 avalduse, milles märkis, et tal puuduvad pretensioonid ja ta soovib asja menetluse lõpetamist. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 9.
§ 191
lg 1 kohaselt võib apellant ringkonnakohtule esitatud avaldusega loobuda apellatsioonkaebusest asja arutamise lõpetamiseni ja kirjaliku menetluse puhul kuni avalduste esitamiseks antud tähtaja möödumiseni.
§ 191
lg 2 järgi loetakse apellatsioonkaebusest loobumise korral, et apellant ei ole apellatsiooniastmes menetlustoiminguid teinud, ning pärast apellatsioonkaebusest loobumist ei saa apellant esitada enam uut apellatsioonkaebust sama apellatsioonieseme kohta ja kannab apellatsioonkaebusega seotud menetluskulud. Kui teine menetlusosaline ei ole halduskohtu 2
(3)3-22-2017 otsuse peale edasi kaevanud, lõpetab ringkonnakohus määrusega apellatsioonimenetluse (
§ 191lg 3).
10. Ringkonnakohus selgitas 18.02.2025 e-kirjas I.H-le, et kui ta ei ole enam huvitatud asja menetluse jätkamisest, siis on tal võimalik esitatud apellatsioonkaebusest loobuda. Ühtlasi selgitas ringkonnakohus apellatsioonkaebusest loobumise tagajärgi (
§ 191lg-d 2 ja 3).
Ringkonnakohus palus kaebajal anda teada, kas ta on jätkuvalt huvitatud apellatsioonkaebuse sisulisest lahendamisest või soovib enda esitatud apellatsioonkaebusest loobuda. I.H 04.03.2025 vastust ringkonnakohtu kirjale saab eeltoodu põhjal käsitada apellatsioonkaebusest loobumise avaldusena. Avaldus on tähtaegne (
§ 191lg 1) ja I.H-le on selgitatud apellatsioonimenetluse lõpetamise tagajärgi.
Apellatsioonkaebusest loobumise avaldus tuleb vastu võtta ja kuna asjas on esitatud vaid üks apellatsioonkaebus, siis lõpetab ringkonnakohus
§ 191lg 3 alusel apellatsioonimenetluse.
11.
§ 191
lg 5 alusel märgib ringkonnakohus, et apellatsioonkaebusest loobumisest tulenevalt loetakse, et I.H ei ole esitanud Tallinna Halduskohtu 30.06.2023 otsuse peale apellatsioonkaebust ja ta ei saa esitada uut apellatsioonkaebust sama apellatsioonieseme kohta. 12. Apellatsioonkaebusest loobumise korral kannab apellatsioonimenetluse kulud apellant (
§ 191lg 2 lause 2).
I.H oli apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest vabastatud (riigilõivuseaduse § 22 lg 2 p 2) ja kohtule ei ole esitatud andmeid ka muude menetluskulude kandmise kohta. Apellatsioonkaebusest loobumise tõttu jäävad kaebaja võimalikud menetluskulud apellatsiooniastmes
§ 191lg 2 alusel tema enda kanda. Eesti Töötukassal menetluskulud puuduvad. (allkirjastatud digitaalselt) 3
(3)