← Eesti

2-23-3014/34

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Indrek Parrest, Andra Pärsimägi, Anneli Alekand Otsuse tegemise aeg ja koht 13. veebruar 2025, Tartu Tsiviilasja number 2-23-3

§ 17

lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.

  1. Välja mõista X H.M Y.A kasuks alates
  2. veebruarist 2023 kuni H.M täisealiseks saamiseni (s.o XXXXXXXXX) igakuine elatis 194,64 eurot (209,20 eurot (baassumma) + 46,44 eurot (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 40 eurot (50% lapsetoetusest) – 21 eurot (s.o. 10 ööpäeva kuus, mis H.M keskmiselt viibib Y.A juures), mis muutub iga aasta
  3. aprillil (esimest korda
  4. aprillil 2023), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (

§ 17

lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.

  1. Elatis jooksva kuu eest tuleb kanda L.F-i arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX iga kuu 5-ndaks kuupäevaks.
  2. Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda vastavalt TsMS § 164 lg-le 1.“
  3. Jätta apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
  4. Hagejad nõuavad kumbki kostjalt elatist alates hagi esitamisest 215,64 eurot kuus (209,20 eurot (baassumma) + 46,44 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 40 eurot (50% lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta
  5. aprillil (esimest korda
  6. aprillil 2023), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (

§ 17

lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. Lisaks nõuab S.K tagasiulatuvat elatist 2685,19 eurot ja H.M 2233,23 eurot. Menetluskulud paluvad hagejad jätta kostja kanda. 2 Hagejad sündisid kostja ja L.F-i (laste ema) kooselust, elavad koos emaga ja on ema ülalpidamisel. Vanemate kooselu lõppes

  1. jaanuaril
  2. Vanemad leppisid
  3. aasta veebruaris Rakvere valla lastekaitsespetsialisti juures kokku, et kostja hüvitab poole hagejatele tehtud kulutustest. Laste ema on kulutuste kohta kostjale pilte saatnud, kuid kostja ei ole ühtegi kulu hüvitanud. Kostja tasub ainult H.M lasteaia kohatasu, mis kuni
  4. detsembrini 2022 oli 45,78 eurot kuus,
  5. aastal 65,75 eurot kuus ja alates
  6. jaanuarist 2024 on 73,80 eurot kuus. See, et kostja ei tööta, ei anna alust jätta hagejate nõuet rahuldamata. Kostja on töövõimeline, tal on kohustus hankida enda ja laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Kui mõlemad vanemad on terved ja töövõimelised, ei saa ka vanemate varaline ebavõrdsus viia selleni, et sisuliselt jääb laste ülalpidamise kohustus üksnes ühele vanemale. Kuna kostja elab hagejatest eraldi ega osale vahetult nende kasvatamises, on tal seadusest tulenev kohustus tasuda igakuist elatist vastavalt PKS §-le
  7. Miinimumelatist nõudes ei pea hagejad oma vajadusi tõendama. Tsiviilasjas nr 2-22-8283 kinnitas Viru Maakohus
  8. novembril 2022 kompromisslepingu, millega lepiti kokku kostja ja hagejate suhtlemise kord. Selle järgi veedab S.K igas kuus isaga keskmiselt 6,5 ööpäeva ja H.M keskmiselt 9,5 ööpäeva. Seda eeldusel, et lapsed on igal aastal isaga kaks järjestikust nädalat puhkuse ajal. Kuna
  9. aastal suhtlemiskord selliselt ei toiminud ning kostja veetis hagejatega marginaalse aja, siis tagasiulatuvast elatisest mahaarvamisi teha ei tule. Ka edasisest elatisest ei ole põhjust mahaarvamisi teha, sest tuleb lähtuda sellest, kuidas suhtlemiskord on välja kujunenud ning mitu ööpäeva lapsed tegelikult igakuiselt isa juures on. Hagejad viibisid hagiavaldusele eelneva 13 kuu jooksul kostjaga vähem kui seitse ööpäeva keskmiselt ühes kalendrikuus (4–6 ööpäeva). Kummagi hageja elatise nõue on PKS § 101 alusel 215,64 eurot kuus, kahe lapse peale kokku 431,28 eurot. Kuigi kostja on alates
  10. aasta juunikuust tasunud H.M lasteaia kohatasu, palub H.M mõista kostjalt välja elatis seadusega ettenähtud miinimumsummas, millest edaspidi saab laste ema ise tasuda lasteaia kohatasu. Kuna kostja ei ole enne hagi esitamist ülalpidamist andnud, siis taotlevad hagejad kostjalt ka tagasiulatuva elatise välja mõistmist vastavalt PKS § 101 määrale alates
  11. veebruarist 2022 kuni hagi esitamiseni. Kummagi hageja elatisenõue
  12. veebruarist kuni
  13. märtsini 2022 on 267,06 eurot ja
  14. aprillist 2022 kuni hagi esitamiseni 2418,13 eurot. Lasteaia kohatasu H.M eest on kostja tasunud kokku 451,96 eurot. S.K tagasiulatuva elatise nõue on seega 2685,19 eurot (267,06 + 2418,13) ja H.M nõue 2233,23 eurot (267,06 + 2418,13 - 451,96). Kostja viide kaasomandi lõpetamise nõudele ei puuduta hagejaid ja tuleb jätta tähelepanuta. Hagejate õigus elatist nõuda ei sõltu sellest, kas vanemate omavahelised õiguslikud küsimused on lahendatud. Kostja viide kasutuseelisele ei arvesta, et laste ema tasub kõik jooksvad kinnisasjaga seotud kulud. Ka kasutab kostja ise veel kinnisasja, hoides seal oma asju. Kasutuseelise maha arvamine on käsitatav ülalpidamisnõude tasaarvestamisena, mis on võlaõigusseaduse kohaselt keelatud. Kui kasutuseelist arvesse võtta, tuleb arvestada mõlema vanema osa ja igakuisele elatisele liita 87,5 eurot kuus kummagi hageja kohta. Kummagi hageja igakuise elatise nõue oleks siis 303,14 eurot kuus, S.K tagasiulatuva elatise nõue 3735,19 eurot ja H.M tagasiulatuva elatise nõue 3283,23 eurot. Kostja on laste ema sissetulekuna arvestanud ka oma kontode vahel tehtud ülekandeid, laste hoiuste väljamakseid ja hüvitisi, mida ei saa pidada sissetulekuks.
  15. Kostja taotleb hagiavalduse rahuldamata jätmist. Tagasiulatuvalt ei saa hagejad elatist nõuda, sest kostja on täitnud hagejate ülalpidamise kohustuse ja hagejad ei ole kostjalt varem rahas ülalpidamise tasumist nõudnud. Vanemate 3 vahel oli kokkulepe, et kostja tasub hagejatele kulutatud eelnevalt kokku lepitud suurematest summadest kuludokumentide alusel 50%. Kokkulepet tuleb elatise väljamõistmisel arvestada. Tagasiulatuva elatise väljamõistmine paneks kostja äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda. Kostja ei tööta, tema asutatud ettevõte on käivitamisfaasis. Kostja elatub pärandvara jagamisel saadust ja perekonna toetusest. Samuti on ta müünud vallasvara. Kostja sissetulek on kalendrikuus olnud keskmiselt 1343 eurot. Kostja ei nõustu, et laste ema peab hagejaid üksi ülal. Hagejad elavad koos emaga kostja ja laste ema kaasomandis oleval kinnisasjal. Kostja on loobunud oma osa kasutamisest hagejate kasuks. Eluaseme võimaldamise näol antava ülalpidamise rahalise väärtuse kindlaks tegemiseks tuleb välja selgitada hagejate saadav kasutuseelis. Kostja hinnangul on kummagi hageja saadav kasutuseelis 300 eurot kuus, kui võtta aluseks sarnase kinnisasja üür 1200 eurot kuus. Kui võtta aluseks kogu elamu kasutuseelise suurus 700 eurot, on kummagi hageja kasutuseelis 175 eurot. Kostja on nõus tasuma hagejatele elatist rahas alates ajast, mil hagejad vabastavad kostjale kuuluva kinnisasja mõttelise osa ja võimaldavad kostjal seda kasutada või kui laste ema hüvitab kostja osa rahas ja kaasomand lõpetatakse. Kostja on lisaks lasteaia kohatasule maksnud ka H.M poistekoori osalustasu ja toiduraha alates märtsist 2022 kokku 107 eurot. Hagejad arvestavad kostjaga viibimise aega valesti. Lähtuda tuleb kohtumääruses märgitud ajast ja mõlema hageja elatist vastavalt vähendada. S.K viibib kostja juures keskmiselt seitse ööpäeva kuus ja H.M kümme ööpäeva kuus. S.K elatise suuruseks on seega 115 eurot ja H.M-il 71,78 eurot, millest tuleb maha arvata kasutuseelis. Kostja ei nõua samas kasutuseelise elatisega tasaarvestamist, vaid palub PKS § 100 lg 1 alusel lubada anda hagejatele ülalpidamist osaliselt muul viisil kui rahas, st eluaseme näol, mille väärtust saab väljendada kasutuseelise kaudu. Kostjale on arusaamatu, milles seisnevad hagejate eluasemekulud olukorras, kus eluaset annab kostja. Kuna eluaset kasutavad neli inimest ja üks osaühing, tuleb eluruumi kulud jagada viiega. Kuivõrd kostja panus eluruumi võimaldamise näol on miinimumelatisest suurem, tuleb hagejatel oma vajadusi tõendada. Kommunaalkulude suurus on vastuolus laste ema pangakonto väljavõttega. Kummagi hageja osa tegelikest kuludest on 61,16 eurot, mitte 180 eurot. Toidukulud on ülepaisutatud ja transpordikulud arusaamatud. Vanemate sissetulek ei ole võrdne, laste ema sissetulek on ligi neli korda suurem kui kostja sissetulek. Laste ema ei ole andnud täielikku ülevaadet oma varandusliku seisu kohta, hoiuse kohta ei ole andmeid esitatud. PKS § 100 lg 2 sätestab, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Seega ei ole tagasiulatuva ega ka igakuise elatise nõude eeldused täidetud. Kostja osaleb otseselt ülalpidamises ja kasvatamises ning annab hagejatele ülalpidamist vahetult eluaseme näol. Menetluskulud tuleb jätta hagejate seadusliku esindaja kanda, sest ta on kasutanud oma menetlusõigusi pahauskselt. MAAKOHTU LAHEND
  16. Viru Maakohus rahuldas
  17. aprilli 2024 otsusega hagi, mõistis kostjalt S.K kasuks välja tagasiulatuva elatise katteks 2685,19 eurot ja H.M kasuks 2233,23 eurot ning edaspidi kummagi hageja kasuks igakuise elatise 215,64 eurot kuus, mis muutub koos keskmise brutokuupalga ja lapsetoetuse muutumisega vastavalt PKS §-le
  18. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt ei ole vaidlust selle üle, et hagejad on kostja lapsed ja kostja on kohustatud neile ülalpidamist andma. Maakohus ei tuvastanud ühtegi erandlikku 4 asjaolu või mõjuvat põhjust, mis annaks aluse mõista elatis välja alla miinimumsuuruse või see üldse välja mõistmata jätta. Maakohtu hinnangul ei saa kostja kaasomandiosa kasutamist samastada ülalpidamiskohustuse täitmisega. Elatist saab muul viisil kui rahas tasuda ainult kokkuleppel. Kostja ei ole ka esitanud kasutuseelise nõuetekohast arvestust. Kasutuseelist ei saa nõude lahendamisel arvestada. Kostja kasutuseelise nõude saab lahendada pooleliolevas kaasomandi lõpetamise vaidluses. Asjaolu, kas hagejad on kostjalt varem ülalpidamise tasumist rahas nõudnud või mitte, ei oma tähendust. Maakohtu meelest ei teki kostjal tagasiulatuva elatise nõude tõttu olulisi majanduslikke raskusi. Hagejad on tõendanud, et ülalpidamise teemal on enne kohtumenetlust suheldud. Hagejate toidu- ja transpordikulud ei ole ülepaisutatud. Hagejad on suurema osa ajast emaga, sh ajal, mida ei kata toitlustamine koolis või lasteaias. Hagejad elavad linnast väljas, kuid käivad koolis, lasteaias ja poistekooris linnas. Hagejate eluasemekulud hõlmavad ka igakuiseid kommunaal- ja hoolduskulusid, mida tasub laste ema. Kuna hagejad nõuavad elatist miinimummääras, ei pea nad oma kulusid tõendama. Kostja ei ole taotlenud elatise väljamõistmist miinimumist väiksemas määras. Suhtluskorra kohta tehtud kohtulahendit ei saa elatise väljamõistmisel arvestada, sest hagejad ei ole selles märgitud aja vältel kostja juures viibinud ja kostja ei ole viibimist vastavalt kohtulahendile tõendanud. Kostja esitatud avaldus suhtluskorra muutmiseks näitab, et kehtivat suhtluskorda ei täideta. Kostja ei ole ka tõendanud, milliseid kulutusi hagejatele on ta teinud sel ajal, kui hagejad viibivad tema juures. Kostjat ei saa lugeda majanduslikult võimetuks ülalpidamiskohustust täitma. Talle kuulub kaasomandiosa kinnisasjast, mille realiseerimiseks ei ole takistusi. Kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et tal oleks takistusi püsivat ja kindlat sissetulekut tagava palgatöö tegemiseks. Kohatu on kostja väide, et hagejad ei ole ülalpidamist nõudnud. Kostja ei ole elatist maksnud ka menetluse jooksul. Laste ema suurem sissetulek ei vähenda kostja kohustust. Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
  19. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu
  20. aprilli 2024 otsuse tühistamist osas, milles kohus rahuldas tagasiulatuva elatise nõude, ja osalist tühistamist osas, milles kohus rahuldas igakuise elatise nõude. Kostja hinnangul hindas maakohus ebaõigesti tõendeid ning jättis kostja esitatud tõendid ja seisukohad hindamata. Otsus ei tugine tehtud järeldustel ja kogutud tõenditel ega arvesta menetluses esile toodud Riigikohtu suunistega. Kostja meelest tuleb tagasiulatuv elatis jätta välja mõistmata, sest kostja on hagejaid vahetult üleval pidanud ja oma kohustuse täitnud. Igakuise elatise välja mõistmisel tuleb arvesse võtta aega, mille hagejad veedavad kostjaga, ja mõista see välja muutuva summana vastavalt PKS §-le 101 alates hagejate eluaseme suhtes kaasomandi lõpetamisest. Tagasiulatuva elatise väljamõistmisel jättis maakohus arvesse võtmata, et vanematel oli kehtiv kokkulepe hagejate ülalpidamiseks selliselt, et kostja tasub hagejatele eelnevalt kooskõlastatud suurematest kuludest talle edastatud kuludokumentide alusel 50%. Hagejatel saaks olla maksimaalselt kokkuleppe mittetäitmisest tulenev nõue, aga sellise nõude olemasolu ei ole hagejad esile toonud. Maakohus ei põhjendanud, miks ta kokkulepet lahendi tegemisel ei arvestatud. 5 Maakohus jättis arvestamata suhtluskorra mõju, mille kohaselt viibib S.K kostjaga keskmiselt seitse ööpäeva kalendrikuus ja H.M kümme ööpäeva kalendrikuus. Riigikohus on tsiviilasjas nr 2-19-19160 tehtud otsuse p-s 14.7 selgitanud, et kohus vähendab proportsionaalselt elatise suurust sõltumata poolte väidetest eeldusel, et asjaolu, et lahuselava vanema juures viibimise aeg jääb vahemikku keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, nähtub suhtluskorda reguleerivast kohtulahendist. Maakohus jättis tähelepanuta, et kostja annab hagejatele ülalpidamist vahetult eluaseme võimaldamise kaudu. Kostja hinnangul esineb mõjuv põhjus ülalpidamise andmise võimaldamiseks osaliselt muul viisil kui raha perioodilise maksmisega – eluaseme andmise teel. Vahetu ülalpidamise rahaline väärtus tuleb kohtupraktika kohaselt määrata kindlaks kasutuseelise kaudu. Poolte vahel ei ole vaidlust, et kasutuseelise väärtus on 350 eurot ehk 175 eurot kummalegi hagejale. Lapse eluasemekulude suuruse saab kindlaks määrata kasutuseelise väärtuse järgi. Vanemate vahel on pooleli eluaseme suhtes kaasomandi lõpetamise vaidlus. Kuni kaasomandi lõpetamiseni tuleb kummagi hageja elatisest arvata maha 175 eurot, mille ulatuses annab kostja hagejatele tulenevalt vanemate kokkuleppest ülalpidamist vahetult. Menetluskulud tuleb jätta laste ema kanda, kes on menetluse arusaamatult algatanud olukorras, kus kostja on hagejatele andnud ülalpidamist vahetult ja laste ema on olnud sellega nõus.
  21. Hagejad vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu ning taotlevad selle rahuldamata jätmist. Vastuväidete kohaselt ei ole maakohus rikkunud menetlusõiguse norme ega kohaldanud vääralt materiaalõigust, hinnanud ebaõigesti või jätnud hindamata kostja esitatud tõendeid ja seisukohti. Vanematel oli küll suuline kokkulepe, et kostja hüvitab 50% hagejatele tehtud kuludest laste ema esitatud tšekkide alusel, kuid kostja ei asunud seda kunagi täitma. Seega ei saa kokkulepet arvestada ning kostja vastavad viiteid ei ole asjakohased. Hagejad on viibinud kostja juures marginaalse aja ning seda suhtluskorra määruses näidatust väiksemas ulatuses, kusjuures S.K ei ole suhtluskorra järgi kostjaga mitte vähemalt viis päeva, vaid kuni viis päeva. H.M peaks kohtumääruse järgi olema kostjaga keskmiselt kaheksa päeva kuus, kuid tegelik aeg on alla seitsme ööpäeva kuus. Hagejad ei ole kordagi veetnud kostjaga kohtumääruses märgitud kahte järjestikust nädalat, mis võiks keskmist ööpäevade arvu kuu lõikes muuta. Kohtule suhtlemiskorra muutmise avalduse esitamisega on kostja möönnud, et hagejad ei ole viibinud temaga kohtumääruses märgitud maksimaalset päevade arvu. Kuivõrd suhtluskorra muutmise asjas ei ole kohus veel teinud lõpplahendit, on õige lähtuda tegelikust olukorrast. Vanemate vahel ei ole kokkulepet, et kostja annab hagejatele eluaseme näol ülalpidamist. Eluaseme arvestamine vahetu ülalpidamisena tooks kaasa olukorra, kus hagejate kõik muud igakuised püsivajadused jääks kuni kaasomandi lõpetamiseni laste ema kanda või jääksid üldse katmata. Hagejate meelest peab kostja andma neile ülalpidamist raha perioodilise maksmisega. Menetluskulud tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 171 lg 1 alusel jätta kostja kanda. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  22. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 järgi tühistada osas, milles maakohus mõistis kostjalt alates
  23. veebruarist 2023 kummagi hageja kasuks välja elatise, arvestamata suhtluspäevade arvu, st S.K kasuks 208,64 eurot ületavas osas ja H.M 6 kasuks 194,64 eurot ületavas osas (maakohtu otsuse resolutsiooni p-d 4 ja 5). Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega mõistab kostjal S.K kasuks välja igakuise elatise 208,64 eurot ja H.M kasuks 194,64 eurot. Muus osas jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse resolutsiooni muutmata. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt. Ringkonnakohus esitab TsMS § 654 lg 2² järgi otsuse resolutsiooni juures otsuse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.
  24. Pooled vaidlevad apellatsioonimenetluses selle üle, kas maakohus oleks pidanud arvestama vanemate kohtueelset kokkulepet laste ülalpidamise kohta, hagejate ja kostja kehtivat suhtluskorda ning ülalpidamist eluaseme võimaldamise kaudu. 7.
  25. Vanemad ei vaidle selle üle, et neil oli PKS § 100 lg-le 3 vastav suuline kokkulepe, et kostja hüvitab poole hagejatele tehtud kuludest vastavalt laste ema esitatud tšekkidele. Kostja väitel pidid kulud olema eelnevalt kooskõlastatud, kuid laste ema tegi kulutused ilma kooskõlastuseta. Riigikohus on selgitanud, et eelkõige tuleb vanemate kokkulepet arvestada tagasiulatuva elatisenõude puhul ja seejuures tuvastada, kas kostja kokkulepet täitis ja kas kokkuleppe järgi oli tagatud lapse põhivajaduste rahuldamine, sh kas vanemate kokkuleppes sisalduv ülalpidamiskohustuse täitmisest vabastamise eest saadav vastutasu vastas lapse vajaduste rahuldamiseks sel ajavahemikul tehtud kulutuste ligikaudsele suurusele (RKTKo
  26. juuni 2013 nr 3-2-1-78-13, p 13–14). Ülalpidamiskohustuse täitmiseks saab pidada reaalselt lastega seotud kulutuste kandmist, ainult kokkuleppe olemasolust ei piisa. Kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et ta oleks suulise kokkuleppe alusel hagejate kulusid laste emale hüvitanud. Seetõttu ei ole ka tagasiulatuvast elatisest vanemate kokkuleppe alusel põhjendatud midagi maha arvata ja maakohus on kokkuleppe õigesti jätnud arvesse võtmata ning on seda ka põhjendanud. Samal põhjusel ei ole alust arvestada kokkuleppega igakuise elatise väljamõistmisel. 7.
  27. Maakohus ei arvestanud elatise summa määramisel hagejate ja kostja kehtivat suhtluskorda, sest hagejad ei ole selles märgitud ajal kostja juures viibinud. Kostjal on iseenesest õigus, et kehtiva suhtluskorraga saab tõendada, kui palju aega laps keskmiselt kuus kohustatud vanema juures viibib (RKTKo
  28. juuni 2022 nr 2-19-19160 p 15.6). Praeguses menetluses on kostja hagejatega veedetava aja osas lähtunud kohtumäärusega kinnitatud suhtluskorrast, laste ema hagejate tegelikust viibimisest kostja juures. Viru Maakohtu
  29. novembri 2022 määruse kohaselt veedab S.K kostjaga igas kuus kuni viis päeva, H.M paaritu nädala neljapäeva õhtust esmaspäeva hommikuni st umbes seitse päeva kuus. Lisaks on hagejad kostjaga üle aasta jõulude, aastavahetuse ja jaanipäeva ajal ning võivad olla kaks järjestikust nädalat vanema puhkuse ajal. Kostja arvutuste järgi ümardatuna on aasta lõikes S.K igas kuus suhtluskorra alusel kostjaga keskmiselt seitse ööpäeva ja H.M keskmiselt kümme ööpäeva. Laste ema väiteil on hagejad olnud koos kostjaga 4–6 päeva kuus. Kostja ei ole laste ema väidetud tegeliku viibimise aja kestusele otseselt vastu vaielnud, vaid leiab lihtsalt, et lähtuda tuleb kohtumäärusest. Ringkonnakohus leiab, et tagasiulatuva elatise väljamõistmisel on õige lähtuda tegelikult lastele tehtud kulutustest. Riigikohus on märkinud, et eeldust, et kohustatud vanem kannab lapsega seotud kulusid proportsionaalselt ajaga, mil ta on lapsega koos, saab teine vanem ümber lükata (RKTKo
  30. juuni 2022 nr 2-19-19160 p 15.6). Sarnaselt on ümber lükatav ka eeldus, et laps üldse oli kohustatud vanema juures, millel kulutuste tegemise eeldus tugineb – eeldatakse, et kohustatud vanem kannab lapsega seotud kulusid ajal, mil laps on tema juures. Praeguses asjas on eeldus, et hagejad viibivad suhtluskorra järgi kostja juures ja kostja teeb neile sel ajal kulutusi, vähemalt kahtluse alla seatud ning kostja ei ole tõendanud hagejate viibimist tema 7 juures hagejate väidetust rohkem ega ka kulude kandmist seoses sellega. Lisaks väidab kostja, et laste ema on lastega suhtlemist takistanud, millest saab järeldada, et lapsed ei ole kostja juures kogu ettenähtud aja vältel olnud. Hagejate jaoks on see, et nad ei ole kostja juures viibinud, negatiivne asjaolu, mida nad ei saa tõendada. Tõendamiskoormist arutas maakohus pooltega
  31. detsembri 2023 istungil. Seetõttu on maakohus õigesti jätnud kostjaga viibimise aja tagasiulatuva elatise välja mõistmisel arvestamata. Samas ei ole alust eeldada, et kohtumäärust ei täideta ka edaspidi. Seetõttu on põhjendatud S.K elatist ühele päevale ja H.M elatist kolmele päevale vastava summa võrra vähendada. Kui hagejate ja kostja suhtlemiseks hakkab kehtima uus kord, võib see olla aluseks elatise suuruse muutmiseks. Ringkonnakohus juhib tähelepanu, et kostja hagiavalduse vastuses toodud mahaarvamise arvutus ei ole õige. Perekonnaseaduse seletuskirja järgi tuleb selleks, et saada summa, mis iga lapsega koos veedetava päeva kohta elatise summast maha arvata, korrutada elatise summa (ühe lapse puhul 209,20 (elatise baassumma) + 46,44 (3% keskmisest brutokuupalgast) – 40 (pool lapsetoetust) = 215,64) kuude arvuga aastas (215,64 x 12 = 2587,68) ning jagada saadud summa päevade arvuga aastas (2587,68 / 365 = 7). S.K elatis väheneb seega suhtluskorra alusel 7 euro võrra ja H.M elatis 21 euro võrra. 7.
  32. Mis puudutab ülalpidamist eluaseme võimaldamise kaudu, siis on Riigikohus pidanud vanemate kokkulepet elatise maksmise viisi kohta PKS § 100 lg 3 alusel muul viisil kui raha maksmisega kohalduvaks ka tagasiulatuvale elatisenõudele (RKTKo
  33. juuni 2013 nr 3-2-178-13, p 13). Asjas ei ole tõendanud, et vanematel oleks olnud kokkulepe elatise maksmiseks eluaseme võimaldamise kaudu. Kostja on viidanud lisaks PKS § 100 lg-le 1, mille alusel võib kohustatud vanem mõjuval põhjusel nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. Kostja meelest koormab eluaseme arvestamata jätmine teda hagejate ülalpidamisel eluasemekulude osas topelt, sest ta on hagejate ülalpidamiskohustuse tagasiulatuva elatise nõudes eluaseme võimaldamise kaudu täitnud täies ulatuses. Kuivõrd hagejate eluase kuulub kostjale ja laste emale võrdsetes osades kaasomandina, annavad vanemad eluaseme kaudu hagejatele ülalpidamist võrdsetes osades. Hagejad on oma kuludena nimetanud kommunaalkulusid, kulutusi toidule, transpordile, riietele, hügieenitarvetele, tervishoiule, sidekulusid ning kulutusi seoses kooli ja lasteaiaga (dtl 108, 289–290). Eluaseme võimaldamisega ei saa lugeda kogu hagejate ülalpidamiskulu kantuks ega ole põhjendatud, et kogu ülejäänud kulu peaks jääma ainult laste ema kanda. Eluaseme ostuks võetud laen on vanemate kinnitusel tagasi makstud. Kostja ei ole vaielnud vastu sellele, et laenumaksed maksis laste ema, kes tasub ka kinnisasja hooldus- ja kommunaalkulusid. Kostja ei ole väitnud, et ta oleks kandnud kinnisasjaga seoses kulutusi. Elatise maksmine ei tekita seega kostjale topeltkohustust ja on õige jätta eluaseme võimaldamisega elatise arvutamisel arvestamata.
  34. Olenemata apellatsioonkaebuse rahuldamise ulatusest jäävad menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 8

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.