Obsah (6)

§ 230§ 231§ 277§ 162§ 173§ 174

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tsiviilasja menetlev kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Menetlusosalised esindajad ja Viru Maakohus Angelina Abol 14. veebruar 20

) § 5 lg 1, et hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest, ning sama paragrahvi teise lõike järgi on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks 6 / 11 esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti (Riigikohtu 21.10.2020 otsus tsiviilasjas 2-17-18305, p 14).

§ 231

lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

1. Toimiku materjalidest nähtub, et Viru Maakohtu 31.08.2020 määrusega tsiviilasjas 2-197701 kuulutati välja Novus OIL OÜ (registrikood xxxx, võlgnik) pankrot (dtl 8). 21.09.2020 esitas Novutech OÜ (likvideerimisel) võlgniku pankrotimenetluses nõudeavalduse 10 000.00 euro tunnustamiseks II rahuldamisjärgu nõudena (dtl 11-12). 10.08.2021 Novus OIL OÜ (pankrotis) võlausaldajate nõuete kaitsmise koosolekul esitasid Novutech OÜ (likvideerimisel) nõudele vastuväite võlausaldajad Xxxx OÜ ja AgroPower OÜ, samuti esitas hageja nõudele vastuväite võlgnik (dtl 15-22). Vastuväidete tõttu jäi 10.08.2021 toimunud nõuete kaitsmise koosolekul Novutech OÜ (likvideerimisel) nõue täies ulatuses tunnustamata. Novutech OÜ (likvideerimisel) esitas 09.09.2021 kohtule hagi Xxxx OÜ, AgroPower OÜ ja Novus OIL OÜ (pankrotis) vastu tema nõude tunnustamiseks Novus OIL OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses. 19.12.2024 määrusega jättis kohus Novutech OÜ (likvideerimisel) hagi kostja Xxxx OÜ osas läbi vaatamata (dtl 535-536).
2. Pankrotiseaduse (PankrS) § 106 lg 1 kohaselt, kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet, selle rahuldamisjärku või nõuet tagavat pandiõigust ei tunnustatud, otsustab nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja hagi alusel kohus (kuni 31.01.2021 kehtinud redaktsioon). Hageja leiab, et tal on võlgniku vastu võlaõigusseaduse (VÕS) § 189 lg 1 alusel müügilepingu tagasitäitmise nõue summas 10 000.00 eurot, mis tuleneb võlgniku müüjana ja hageja ostjana sõlmitud müügilepingust, mille alusel võlgnik kohustus hagejale tarnima ja võõrandama emulsioonõli tootmise seadme NOEM TECH 30 (edaspidi vaidlusalune seade) hiljemalt 30.08.
3. Iseenesest puudub vaidlus, et võlgnik ja hageja on vaidlusaluse seadme NOEM TECH 30 müügilepingu sõlminud. Poolte vahel on vaidlus esiteks selles, kas müügileping hageja ja võlgniku vahel sõlmiti 11.08.2017 või 14.08.2017 ning kas leping sõlmiti kirjalikult või suuliselt. Hageja on menetluse alguses väitnud, et müügileping hageja ja võlgniku vahel sõlmiti 14.08.2017, seejärel, menetluse kestel, esitas hageja 11.08.2017 kirjaliku müügilepingu (dtl 171174). Kostjad on kohtule teatanud, et hageja ja võlgniku vahel sõlmiti suuline müügileping 14.08.2017, vaidlusaluse seadme kirjalikku müügilepingut ei ole hageja ja võlgnik kunagi sõlminud. Kostjad esitasid hageja esitatud kirjalikule 11.08.2017 müügilepingule võltsituse vastuväite, kuna leiavad, et kostjate seaduslik esindaja ei ole sellist dokumenti allkirjastanud, lepingus märgitud võlgniku andmed on valed ning lisaks ilmus väidetav kirjalik müügileping alles käesoleva menetluse kestel, hageja ei ole kunagi varem, sh teistes menetlustes, nimetatud tõendile tuginenud.

§ 277

lg 1 järgi võib menetlusosaline vaidlustada teise menetlusosalise esitatud dokumendi ehtsuse ja taotleda, et kohus dokumenti tõendina ei arvestaks, kui ta põhistab dokumendi võltsituse. Kui dokumendi ehtsus on vaidlustatud, võib kohus otsuse tegemisel jätta selle

§ 277lg 4 alusel arvestamata või arvata dokumendi tõendite hulgast välja.

7 / 11 Kohus selgitab ka, et kui dokumentaalse tõendi ehtsus on kahtluse alla seatud, tähendab see dokumendi esitanud poole jaoks temale tõendamiskoormuse langemist, mh dokumendi ehtsuse osas, st dokumendi võltsitust väitev pool ei pea dokumendi võltsitust tõendama (Riigikohtu 14.09.2016 lahendi nr 3-2-1-63-16 p 10).

1. Kohus nõustub kostjatega, et hageja väited 11.08.2017 väidetava kirjaliku müügilepingu sõlmimise kohta hageja ja võlgniku vahel on ebausutavad ning vastuolus muude asjas esitatud tõenditega. Toimiku materjalidest nähtub, et hageja on nii 09.09.2021 hagiavalduses, 20.02.2019 avalduses müügilepingust taganemiseks kui ka 21.09.2020 nõudeavalduses võlgniku pankrotimenetluses oma nõude alusena toonud välja, et „14.08.2017 sõlmisid võlgnik müüjana ja hageja ostjana müügilepingu, mille alusel võlgnik kohustus hagejale tarnima ja võõrandama emulsioonõli tootmise seadme NOEM TECH 30 hiljemalt 30.08.2017.” (dtl 11, 28). Ka teates oma nõude osalise nõude loovutamise kohta OÜ-le XXXX on hageja tuginenud samuti 14.08.2017 müügilepingule (dtl 31). Kohus nõustub kostjatega, et alles 30.12.2021 vastuses kohtule asus hageja väitma, et tema nõue põhineb 11.08.2017 hageja ja võlgniku vahel sõlmitud kirjalikul müügilepingul (dtl 171-173). Toimiku materjalidest ei nähtu, et hageja oleks kunagi varem oma nõude alusena nimetatud lepingule tuginenud ja eluliselt ei ole usutavad ka hageja väited, et ta on korduvalt ning pika aja vältel lepingu kuupäevades eksinud. Hageja ei ole ka kohtu ettepanekul 11.08.2017 lepingu originaali esitanud (esitatud vaid notariaalselt kinnitatud ärakirja koopia). Hageja tõendina esitatud 11.08.2017 kirjalikus müügilepingus on ka olulised ebatäpsused, mis annavad samuti alust kahelda selle dokumendi õigsuses. 11.08.2017 müügilepingust nähtub, et võlgniku aadressiks on märgitud nii Xxxx (päises), kuid ka Xxxx (lepingu lõpus). Lisaks on vale võlgniku registrikood xxxx. Toimiku materjalidest nähtub, et võlgniku õige registrikood on xxxx ning aadress Xxxx alevik, xxxx (dtl 286). Kohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav, et võlgnikul (tegutsedes kusjuures majandus- ja kutsetegevuses) oleks jäänud sedavõrd olulise lepingu sõlmimisel (sh arvestades kauba maksumust) märkamata nii enda vale aadress kui ka registrikood. Kõiki nimetatud asjaolusid kogumis hinnates ei ole kohtu hinnangul hageja tõendina esitatud 11.08.2017 müügilepingu näol tegemist usaldusväärse tõendiga, kohus sellega otsuse tegemisel ei arvesta. Lisaks on hageja seaduslik esindaja hiljem, s.o 09.10.2024 kohtuistungil, kinnitanud, et leping hageja ja võlgniku vahel sõlmiti 14.08.2017 (dtl 466).
2. Esitatud tõendeid (s.o 20.02.2019 avaldus müügilepingust taganemiseks, hageja 21.09.2020 nõudeavaldus, hageja teade nõude osalise nõude loovutamise kohta) ning hageja seadusliku esindaja 09.10.2024 kohtuistungil antud kinnitust, et leping hageja ja võlgniku vahel sõlmiti 14.08.2017, kogumis hinnates loeb kohus tuvastatuks, et müügileping, mille alusel võlgnik kohustus hagejale tarnima ja võõrandama emulsioonõli tootmise seadme NOEM TECH 30, hageja ja võlgniku vahel sõlmiti 14.08.
3. Kuivõrd ühtegi kirjalikku 14.08.2017 müügilepingut ei ole kohtule esitatud ning iseenesest pooled ei väitnud ka, et 14.08.2017 müügileping sõlmiti kirjalikult, nõustub kohus, et 14.08.2017 müügileping hageja ja võlgniku vahel sai olla sõlmitud vaid suuliselt.
4. VÕS § 208 lg 1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Iseenesest puudub vaidlus, et võlgnik müüs hagejale oma tegevuse jooksul kokku kaks seadet NOEM TECH 30: 1) aastal 2014, seerianumbritega xxxx (seade 2) ning 2) aastal 2017 8 / 11 seerianumbriga xxxx (vaidlusalune seade). Puudub vaidlus, et seade 2 on hagejale aastal 2015 Xxxx üle antud.
5. Puudub vaidlus ka, et hageja on võlgnikule vaidlusaluse seadme eest ostuhinna täies ulatuses tasunud, s.o 17.08.2017 - 315 000.00 eurot ja 20.09.2017 - 63 000.00 eurot, kokku 378 000.00 eurot (dtl 25-26). Poolte vahel on vaidlus selles, kas võlgnik on hagejale vaidlusaluse seadme 2017 aastal pärast lepingu sõlmimist üle andnud ning kas hagejal oli õigus lepingust taganemiseks. Kostjad on toonud välja, et võlgnik andis vaidlusaluse seadme 17.08.2017 hagejale Xxxx üle, kes selle samal päeval OÜ-le Xxxx üle andis (kostjad on toonud välja ka, et hageja müüs vaidlusaluse seadme edasi OÜ-le Xxxx 15.08.2017 müügilepinguga). Hageja kostjatega ei nõustu ning leiab, et kostjate esitatud tõendid (s.o 15.08.2017 müügileping hageja ja OÜ Xxxx vahel) ei ole seotud vaidlusaluse seadmega, vaid puudutab hoopis teist varasemalt ostetud seadet NOEM TECH 30, s.o seadet 2, mille hageja omandas võlgnikult aastaid varem, s.o 18.12.2014, ning et just seadet 2 võõrandas hageja 15.08.2017 müügilepinguga edasi OÜ-le Xxxx. Kohus märgib, et tõendina esitatud 15.08.2017 müügilepingust hageja ja OÜ Xxxx vahel ei nähtu, millist seadet hageja OÜ-le Xxxx müüs, s.o kas varasemat, aastast 2014, seerianumbriga xxxx või uut, aastast 2017, seerianumbriga xxxx, lepingus on lepingu objektiks märgitud vaid „emulsioonõli tootmiseseade NOEM TECH 30“, seadme seerianumber puudub (dtl 131-132).
6. Toimiku materjalidest nähtub, et hageja endine seaduslik esindaja R. T on 16.08.2017 ekirjas võlgnikule teatanud, et „Keegi peaks homme Xxxxi saatma seadet üle andma. Akt on vaja ka valmis teha ja osta samuti sinna kamandada. Või lahendame mu viisil?“ (dtl 135). Tõendina asja juurde võetud tsiviilasjas 2-21-14212 antud Xxxxi S (võlgniku töötaja augustis 2017) ütlustest (dtl 499) nähtub ka, et Xxxxi S käis vaidlusalust seadet Xxxx näitamas 17.08.2017, vaidlusalune uus seade paigaldati Xxxx 2017 aasta jooksul. Vana seade (seade 2) oli samal ajal paigaldatud konteinerisse. Ka kohtuistungil 05.11.2024 antud hageja enda tunnistaja V M ütlustest nähtub, et hageja rentis tunnistaja ettevõttele xxxx OÜ kuulunud territooriumil (xxxx) osa ruumist selleks, et paigaldada sinna oma seadmeid. Alguses paigaldati eksperimentaalseade aastal 2015, seejärel K O ning teise töötaja poolt uus seade aastal 2017, mida monteeriti kokku ca 4 nädalat (dtl 516-517).
7. Kostjad esitasid tõendina ka hageja ja võlgniku vahelise vaidlusaluse seadme 17.08.2017 üleandmisakti nr xxxx, millest nähtub, et „võlgnik annab üle ja hageja võtab vastu arvega müüdud seadme NOEM TECH 30 seerianumbriga xxxx“ (dtl 134). Hageja esitas üleandmisaktile võltsituse vastuväite. Vaatamata sellele, et kostjad ei ole üleandmisakti nr xxxx originaali kohtule esitanud, puudub kohtul kõiki teisi tõendeid (s.o hageja enda tunnistaja ütlused, tõendina asja juurde võetud tsiviilasjas 2-21-14212 antud võlgniku töötaja Xxxxi S ütlused ning hageja tolleaegse seadusliku esindaja R. T 16.08.2017 e-kiri võlgnikule) kogumis hinnates kahtlus, et võlgnik on oma 14.08.2017 müügilepingust tulenevat kohustust hageja ees täitnud, s.o vaidlusalust seadet hagejale tema poolt renditud territooriumil Xxxx 17.08.2017 üle andnud. Hageja ei ole ka tõendanud, et vaidlusaluse seadme üleandmine oleks pidanud toimuma mujal (s.o nt aadressil Xxxx, mis oli võlgniku asukoht). Kohus nõustub kostjaga ka, et kaudseks tõendiks võlgniku poolt lepingu täitmise kohta võib pidada ka hageja enda tegevust, mis seisneb ostetud kauba eest teise osamakse, s.o summas 63 000.00 eurot, tasumises 20.09.
8. Eluliselt ei ole usutav, et hageja oleks võlgnikule teise osamakse teinud, kui ta ei oleks vaidlusalust seadet kokkulepitud ajal kätte saanud.
9. Iseenesest ei oma kohtu hinnangul käesoleva vaidluse lahendamisel tähtsust, kas hageja müüs 15.08.2017 OÜ-le Xxxx vana seadme (aastast 2014) ning kas hagejal oli ka üleüldse 9 / 11 aastal 2017 omandiõigus seadmele 2 või müüs ta edasi uue, s.o vaidlusaluse seadme. Asjas omab tähtsust asjaolu, et võlgnik on vaidlusaluse seadme hagejale 17.08.2018 Xxxx üle andnud, s.o oma 14.08.2017 müügilepingust tulenevat kohustust hageja ees täitnud. Samas nõustub kohus kostjatega, et kui hageja oleks soovinud seadet 2 (mitte vaidlusalust seadet) OÜle Xxxx müüa, ei oleks olnud mingit vajadust selleks võlgniku poole pöördumiseks, sest võlgnik oli selle seadme hagejale juba 2015 aastal üle andnud. Lisaks nõustub kohus kostjatega, et hageja ei olnud OÜ-ga xxxx lepingu sõlmise asjal, s.o 15.08.2017, enam ka seadme 2 omanik, kuna see kuulus toimiku materjalidest nähtuvalt alates 05.01.2016 ja vähemalt kuni 31.12.2019 Xxxx Eesti filiaalile (dtl 233-236, 256-258). Kuivõrd hageja ei olnud 15.08.2017 enam seadme 2 omanik, siis ilma võlgnikult uut seadet ostmata ei oleks tal olnud ka võimalik OÜ-le Xxxx ühtegi seadet edasi müüa.
10. Kohus selgitab, et VÕS § 116 lg 1 järgi lepingupool võib lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). Riigikohus on asja 2-18-109972 p 14 selgitanud, et „lepingust taganenuks lugemisel peavad olema täidetud nii taganemise materiaalsed kui ka formaalsed eeldused. Muu hulgas peab tegu olema olulise lepingurikkumisega (VÕS § 116 lg 2) ja taganemisavaldus peab olema tehtud mõistliku aja jooksul pärast lepingurikkumisest teadasaamist (VÕS § 118 lg 1)”.
11. Kuna kohus eelnevalt tuvastas, et võlgnik on oma 14.08.2017 müügilepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt täitnud, s.o vaidlusaluse seadme 17.08.2017 hagejale Xxxx üle andnud, oli 20.02.2019 hageja taganemisavaldus alusetu ja põhjendamatu, hagejal puudus õigus lepingust taganemiseks (sh ka nõudeõigus seadme ostuhinna tagastamiseks). Mistahes muudele väidetavatele lepingu rikkumistele ei ole hageja tuginenud. Kohus leiab, et võlgnik ei rikkunud VÕS § 208 lg 1 tulenevat asja üleandmise kohustust hageja ees VÕS § 116 lg 2 p 5 mõttes ja hagejal ei olnud seega õigust lepingust taganemiseks. Eeltoodud põhjendustel on kohus seisukohal, et hageja poolt võlgnikule tehtud 20.02.2019 taganemisavaldus on õiguslikult tagajärjetu, kuivõrd taganemiseks materiaalsed eeldused puudusid.
12. Vaatamata sellele, et hagejal puudus õigus lepingust tagamiseks (kohus tuvastas, et võlgnik ei ole lepingut rikkunud), peab kohus vajalikuks märkida ka, et hageja lepingust taganemise avaldus ei ole ka VÕS § 118 kohaselt esitatud mõistliku aja jooksul. Kohus nõustub kostjatega, et juhul, kui võlgnik ei oleks seadet hagejale 17.08.2017 (või pärast seda kuupäeva mõistliku aja jooksul) üle andnud, siis oleks mõislik aeg lepingust taganemiseks hiljemalt 2017 aasta majandusaasta aruande esitamise tähtaeg (30.06.2018), sest aastaaruande koostamise ja kinnitamise käigus peab ettevõtte inventeerima oma varad, saama ülevaate nõuetest ja kohustustest, ning astuma samme täitmata kohustuste täitmiseks, täiendava tähtaja andmiseks jms. Toimiku materjalidest ei nähtu aga, hageja oleks võlgnikult ca 18 kuu jooksul, s.o 17.08.2017-20.02.2019 kordagi seadme üleandmist nõudnud või väitnud, et võlgnik oleks jätnud seadme üle andmata, või nõudnud võlgnikult raha tagastamist.
13. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja nõue on alusetu ja tõendamata, kohus jätab hagi täies ulatuses rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
14. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, mh määruses, millega hagiavaldus jäetakse läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.

§ 162

lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 173

lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel 10 / 11 kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus jätab menetluskulud täies ulatuses hageja kanda.

§ 174

lg 4 kohaselt kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus määrab menetluskulud rahaliselt kindlaks mõistliku aja jooksul pärast käesoleva otsuse jõustumist. /allkirjastatud digitaalselt/ Angelina Abol kohtunik 11 / 11