← Eesti

3-22-2017/9

Obsah (5)§ 12§ 19§ 5§ 7§ 6

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Reelika Lind Otsuse tegemise aeg ja koht 30. juuni 2023, Tallinn Haldusasja number 3-22-2017 Haldusasi I.H kaebus Eesti Töötukassa

) §-le 12, mis ei kuulu kaebaja puhul kohaldamisele. Kaebajal puhul tuleb kohaldada

§-e 19 ja

  1. Kaebajal on õigus saada terve juuli eest töövõimetoetust 506 eurot (31 päeva, 16,33 eurot/päev). Kaebaja oli sunnitud end töötuna arvele võtma, et septembris mingitki toetust saada. 17.
  2. Arvestades, et kaebaja puhul tulnuks tuvastada puuduv töövõime, tulnuks talle maksta töövõimetoetust 16,33 eurot päevas. Kaebajale maksti perioodil 01.08.2022–26.06.2023 toetust vähem 2310 eurot (330 päeva, 16,33-9,3 eurot/päev). Lisaks viivised 8% aastas ehk 225 eurot.
  3. Vastustaja kokkuvõtlikud põhjendused: 18.
  4. Vastustaja ekspertarst vaatas kohtumenetluses veelkord TTO ekspertarvamuse, kaebaja kirjeldatud enesehinnangulised kaebused ja objektiivsed terviseandmed üle ning jäi seisukohale, et kaebaja töövõime on osaline. 18.
  5. Asjaolu, et vastustaja tuvastas varem kaebajal puuduva töövõime, ei tähenda, et ka 26.05.2022 taotluse kohta tuleks teha samasugune otsus. Ekspertarstid ja vastustaja ei ole otsuse tegemisel seotud varasemate töövõime hindamise otsustega. Lisaks võib inimese tegutsemisvõime sõltuvalt diagnoosist ajas muutuda ja seetõttu tuleb ka tema töövõimet iga kord uuesti hinnata. Isikul ei saa tekkida õiguspärast ootust, et varasemalt hinnatud töövõime ulatus on tagatud ka järgmise otsusega. 18.
  6. Kaebaja esitas töövõimetoetuse taotluse korduvhindamise tähtaja jooksul, kuid ei vastanud töövõimetoetusele õiguse tekkimise päeval 22.06.2022

§ 12lg-s 1 nimetatud tingimustele.

Kaebaja vastas neile tingimustele alles 26.07.2022, kui ta võeti töötuna arvele. Seetõttu määrati kaebajale õiguspäraselt töövõimetoetus 26.07.2022. Kuna kaebaja töövõime hindamise tähtaega 11.07.2022 pikendati kuni 10.08.2022, siis jätkati kaebajale töövõimetoetuse maksmist 01.07.2020 otsuse alusel (

§ 19

1 lg 1) ja perioodi 22.30.06.2022 eest maksti kaebajale töövõimetoetust 12.07.

  1. Töövõime hindamise otsus tehti 25.07.2022, s.o juulis, mil maksti välja juuni töövõimetoetus. Augustiks, mil makstakse välja juuli töövõimetoetus, oli kaebaja töövõime juba hinnatud ning kaebajal oli õigus töövõimetoetusele uue töövõime hindamise otsuse alusel alates 26.07.
  2. Vastustajal puudub õiguslik alus maksta kaebajale perioodi 01.-25.07.2022 eest töövõimetoetust jätkuvalt 01.07.2020 otsuse alusel, kuna uus töövõime hindamise taotlus tehti enne, kui kaebajal tekkis nõudeõigus kõnealuse perioodi töövõimetoetuse väljamaksmiseks. Kuna kaebaja töövõime (osaline) on vastustaja 25.07.2022 otsuse kohaselt õigesti tuvastatud, on töövõimetoetuse suurus määratud õiguspäraselt. 9

(37)3-22-2017 18.
  1. TTO ekspertarst ei tuvastanud uuel töövõime hindamisel piiranguid käelise tegevuse valdkonnas. TIS-i andmetel on kaebaja koordinatsioon täpne, vasakus käes minimaalselt posturaalset treemorit, rigiidsust ei esine. Patoloogilisi reflekse ei esine. SNK/KPK teostab. Jõud jäsemetes külgühtlane, ületab tugevale vastupanule. Pigistusjõud dünamomeetriga dex 32 kg sin 28 kg. Samuti ei leidnud kinnitust piirangud ravimite kõrvaltoimete osas. Ravimite kõrvaltoimeid tuleb arutada raviarstiga. Kaebaja töövõime hinnati osaliseks, kuna kaebaja igapäevategevused ei ole täielikult takistatud. Kaebaja terviseandmed ei viita täielikule töövõime puudumisele. Kaebajal on probleeme ravisoostumusega, ta on keskendunud oma terviseprobleemidele ja võib end tunda subjektiivselt töövõimetuna. Töövõimet hinnatakse aga korrigeeritud ravi foonil ja kui on vajadus abivahendi järele, mis seisundit parandab, siis ka abivahendi kasutamise foonil. Osalise töövõime puhul eeldatakse, et töötamine toimub kaebaja terviseseisundit arvestades sobivates töötingimustes. TTO ekspertarst hindas kaebaja osalise töövõime kestuseks 2 aastat, kuivõrd kaebajal on diagnoositud orgaanilist psüühikahäiret, mis vajab jälgimist dünaamikas. Kaasuvana esinevad viirusjärgsed tervisehäired, mis aja jooksul tõenäoliselt paranevad. Töövõime hindamisel võetakse arvesse isiku üldist töövõimet tööturul, mitte ei arvestata ainult konkreetsele ametikohale sobivusega. Hindamisel võetakse arvesse kõiki võimalikke töötamise valdkondi ning seda, et sobimatuid töövõtteid ja -tingimusi on võimalik vältida. TTO ekspertarsti hinnangul sobib kaebajale väike füüsiline koormus, ei sobi suured füüsilised koormused. Töövõime toetamiseks on kaebajale soovitav psühhiaatri konsultatsioon ja psühhofarmakoteraapia koos psühholoogilise nõustamisega; enne korduvat hindamist soovitav nii psühhiaatri kui neuroloogi konsultatsioonid dünaamika hindamiseks; taastusravi, liikumisravi; kaasuvate haiguste ja sümptomite ravi; rehabilitatsioon. 18.
  2. Kuna kaebaja esitas uue töövõime hindamise taotluse ja vastustaja tegi uue töövõime hindamise otsuse, on varasemad otsused kaotanud kehtivuse ja neid ei saa enam tühistada. Kaebaja ei ole taotlenud tuvastamiskaebusele üleminekut. Seetõttu tuleb menetlus lõpetada. KOHTU PÕHJENDUSED Menetluse lõpetamise taotlus
  3. Vastustaja taotles menetluse lõpetamist, sest 06.02.2023 otsusega on 25.07.2022 otsus alates 16.12.2022 kehtetuks tunnistatud ja 07.02.2023 otsusega on lõpetatud 28.07.2022 otsusega määratud töövõimetoetuse maksmine.
  4. Kohus ei nõustu vastustajaga, et praegusel juhul esineb HKMS § 152 lg 1 p-st 4 tulenev alus menetluse lõpetamiseks. Selline alus esineks juhul, kui vastustaja oleks vaidlusalused 25.07.2022 ja 28.07.2022 otsused tagantjärele, s.o algusest peale kehtetuks tunnistanud. Vastustaja ei teinud seda, vaid nimetatud otsused kaotasid kehtivuse edasiulatuvalt alates sellest, kui kaebaja kohta hakkasid kehtima uued haldusaktid töövõime hindamise ja töövõimetoetuse kohta. Seega kehtivad 25.07.2022 ja 28.07.2022 otsused jätkuvalt juuli kuni detsember 2022 osas ning reguleerivad kaebaja õigusi. Kaebajal saab olla jätkuvalt huvi nende otsuste ja 16.09.2022 vaideotsuse tagantjärele tühistamise vastu ning vastustaja kohustamise vastu tegema uued otsused, millega tuvastataks kaebajal puuduv töövõime ja määrataks töövõimetoetus vastavalt sellele.
  5. Eeltoodud põhjendustel jätab kohus vastustaja taotluse menetluse osaliseks lõpetamiseks rahuldamata ning vaatab kaebuse läbi nii esialgses kaebuses kui ka kaebuse muutmise avalduses esitatud nõuetes. 10
(37)3-22-2017 Vastustaja 25.07.2022 otsus ja 16.09.2022 vaideotsus 22. Kaebaja vaidlustab vastustaja 25.07.2022 otsust, millega tuvastati, et tal on osaline töövõime, ja selle otsuse kohta tehtud vaideotsust. Kaebaja leiab, et tal puudub töövõime, mistõttu taotleb ta vastustaja kohustamist tegema kaebaja töövõime hindamise kohta uus otsus. 23.

§ 5

lg 1 järgi tuvastatakse töövõime hindamisega pikaajalise tervisekahjustusega isiku töövõime ulatus. Sama paragrahvi lg 2 järgi võetakse töövõime hindamisel arvesse isiku terviseseisundit ning sellest tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust. Sama paragrahvi lg 3 järgi tuvastatakse töövõime hindamise tulemusena isikul töövõime ulatus järgmiselt: 1) töövõime ei ole vähenenud, kui tema töötamine ei ole sama paragrahvi lg-s 2 nimetatud asjaolusid arvesse võttes takistatud; 2) osaline töövõime, kui tema töötamine on sama paragrahvi lg-s 2 nimetatud asjaolusid arvesse võttes osaliselt takistatud, või 3) puuduv töövõime, kui ta ei ole võimeline sama paragrahvi lg-s 2 nimetatud asjaolusid arvesse võttes töötama. Eeltoodud sätetest tulenevalt tuleb töövõime hindamisel arvestada sellega, kas ja kuivõrd piiravad kaebajal olevad terviseprobleemid tema tegutsemisvõimet. Mitte iga tervisehäda ei anna alust arvata, et isiku töötamine on raskendatud või takistatud. 24.

§ 7

lg 1 järgi hindab vastustaja isiku töövõimet, kaasates eksperdiarvamuse saamiseks vajaduse korral tervishoiuteenuse osutajaid ja teisi eksperte. Töövõime hindamiseks koostatakse tervise- ja tööministri 07.09.2015 määruse nr 39 „Töövõime hindamise taotlusele kantavate andmete loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite loetelu“ (määrus nr 39) § 5 lg 1 kohaselt eksperdiarvamus, mille koostamisel lähtutakse töövõime hindamise taotlusel olevatest andmetest, TIS-i andmetest ja vajadusel taotleja raviarstidelt saadud andmetest. Töövõimet ei saa hinnata vaid kaebaja enda subjektiivsest hinnangust lähtuvalt, vaid tuleb arvestada ka TIS-i kantud kaebaja terviseandmetega, sh raviarstide määratud diagnooside ja raviga. Vastustaja ega ekspertarsti pädevuses ei ole kaebaja töövõime hindamisel talle diagnoose või ravi määrata. Seda peab tegema kaebaja raviarst. Ekspertarsti pädevuses on kontrollida, kas kaebaja on TIS-i andmetel pöördunud oma terviseprobleemidega arstide poole, millise diagnoosi ja ravi on raviarstid talle määranud, kas kaebaja on seda ravi järginud ja kas see ravi on olnud efektiivne, st kas kaebaja terviseprobleemi on võimalik raviga kõrvaldada või kompenseerida. Samuti tuleb arvestada sellega, kas kaebaja kasutab terviseprobleemi korral abivahendeid ja kas need kompenseerivad terviseprobleemist tingitud piiranguid. Ekspertarst peab nende andmete koosmõjus hindama, kas kaebaja töövõime on piiratud või mitte. Kui kaebaja ei ole oma probleemidega arsti poole pöördunud, talle ei ole ravi määratud või ta ei järgi määratud ravi, siis ei saa tema terviseprobleemi pidada tema igapäevaelu häirivaks ja seega ka töövõimet mõjutavaks. Töövõime hindamisel ei ole oluline kaebaja terviseprobleemide rohkus (haiguste nimekirja pikkus), vaid see, mil määral need mõjutavad tema töövõimet. 25. Selleks, et ekspertarstil oleks võimalik TIS-is olevatest terviseandmetest lähtuda, peab kaebaja olema 6 kuu jooksul enne töövõime hindamise taotluse esitamist käinud perearsti, teda põhiliselt raviva eriarsti või töötervishoiuarsti vastuvõtul (

§ 6lg 4).

Arsti juures käimise nõue tõendab, et taotleja terviseprobleemid on aktuaalsed ja vajavad ravi. Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 22.02.2016 määruse nr 15 „Töövõime hindamiseks, puude raskusastme tuvastamiseks ning hüvitiste määramiseks ja maksmiseks vajalike tervise infosüsteemi andmete loetelu ja päringute perioodid“ § 2 lg-st 3 nähtuvalt saab 11

(37)3-22-2017 vastustaja töövõime hindamisel lähtuda viimase 5 aasta kohta TIS-i kantud andmetest. See nõue võimaldab jätta kõrvale kõik mitteaktuaalsed terviseprobleemid, mida taotlejal enam ei esine või mis talle enam probleeme ei tekita. Kuid ka viimase 5 aasta andmeid arvestades tuleb ekspertarstil hinnata haiguste dünaamikat ja ravi efektiivsust. Seega tuleb ekspertarstil töövõime hindamisel arvestada nende terviseprobleemidega, mis on leidnud terviseandmete kohaselt arstide poolt tuvastamist. Töövõime hindamisel saab arvestada vaid pikaajalise terviseprobleemiga. Ajutised tervisprobleemid töövõime hindamisel arvesse ei tule.
  1. Töövõime hindamisel ei ole oluline, milline on kaebaja haridus, eriala, varasem töökogemus või praegune töökoht. Töövõime hindamisel ei tule hinnata seda, kas kaebaja on võimeline töötama omandatud erialal, praegusel või eelmisel ametikohal, vaid kas kaebaja on võimeline töötama ükskõik millisel töökohal, mis talle tema terviseseisundit arvestades võiks sobida. Töökohta on võimalik muuta ja otsida endale selline töökoht, mille töötingimused on kaebaja tervislikule seisundile sobivad. Seega ei too terviseprobleemide olemasolu alati kaasa osalist või puuduvat töövõimet, kui taotlejal on võimalik teha muud tööd, mille tegemist tema terviseprobleemid ei takista. Selleks tuleb töövõimet hindaval eksperdil määruse nr 39 § 7 lg 5 järgi anda soovitused sobivate ja mittesobivate töötingimuste kohta. Sobiva töö leidmise raskused ei õigusta osalise või puuduva töövõime tuvastamist. Sobiva töö otsimiseks on ette nähtud tööturuteenused ja -toetused. Samuti ei anna töövõime puudumise tuvastamiseks alust kaebajal olevad majanduslikud raskused. Selleks on ettenähtud muud sotsiaalmeetmed, nt toimetulekutoetus.
  2. Vastustaja peab töövõime hindamisel lähtuma objektiivsetest asjaoludest ja taotleja objektiivsest terviseseisundist, mitte tuvastama puuduvat töövõimet kaastundest kaebaja vastu või vastutuleku soovist. Seetõttu on asjakohatud kaebaja etteheited, nagu poleks vastustaja polnud tema suhtes piisavalt vastutulelik.
  3. Kohus märgib, et töövõime hindamine toimub TIS-i andmete alusel kirjalikus menetluses. Seda põhjusel, et töövõimet hindaval ekspertarstil ei ole pädevust kaebaja terviseprobleeme tuvastada, vaid ta peab lähtuma juba tuvastatud terviseprobleemidest. Seetõttu ei tule ekspertarstil taotlejaga isiklikult kohtuda ega temale mingeid teste teha. Üksnes juhul, kui ekspertarstile jäävad terviseandmetest mingid kahtlused, tuleb taotleja suunata tervishoiuteenuse osutaja vastuvõtule (

§ 7lg 3).

29. Määruse nr 39 § 6 lg 1 järgi antakse eksperdiarvamus isiku tegutsemisvõime kohta sama määruse § 3 lg-s 2 nimetatud valdkondade võtmetegevuste kaupa, välja arvatud §-s 4 nimetatud töövõimet välistava seisundi kinnitamisel. Määruse nr 39 § 3 lg 2 järgi annab isik taotlusel hinnangu igapäevaelus osalemise tahte olemasolu kohta ning piirangute esinemise või puudumise kohta alljärgnevates kehalise ja vaimse võimekuse valdkondades ja võtmetegevustes: 1) liikumine – liikumine eri tasapindadel, ohutu ringiliikumine, seismine ja istumine, liikumisega seotud muud piirangud; 2) käeline tegevus – käte sirutamine, asjade liigutamine, käteosavus, käelise tegevusega seotud muud piirangud; 3) teabe edasiandmine ja vastuvõtmine – teabe edasiandmine, teabe vastuvõtmine, teabevahetusega seotud muud piirangud; 4) teadvusel püsimine ja enesehooldus – teadvusel püsimine, tualettruumi toimingud, söömine ja joomine, teadvusel püsimise ja enesehooldusega seotud muud piirangud; 5) õppimine ja tegevuste sooritamine – tegevuste õppimine, tegevuste alustamine ja lõpetamine, õppimise ja tegevuste sooritamisega seotud muud piirangud; 12

(37)3-22-2017 6) muutustega kohanemine ja ohu tajumine – väljaskäimine, riski või ohu tajumine, toimetulek muutustega, muutustega kohanemise ja ohu tajumisega seotud muud piirangud; 7) suhtlemine – suhtlemisega hakkamasaamine, kohane käitumine, suhtlemisega seotud muud piirangud. Määruse nr 39 § 6 lg 3 järgi hinnatakse võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmeid ja iga valdkonna võtmetegevuste kokkuvõtlikku raskusastet vastavalt sama määrusega kehtestatud võtmetegevuste raskusastmete vastavustabelile (lisa): 1) 0 – piiranguid ei tuvastatud; 2) 1 – kerge piirang: piirang, mis ei takista eriti isiku igapäevaelu või esineb vähem kui 25% ajast; 3) 2 – mõõdukas piirang: piirang, mis takistab sageli isiku igapäevaelu või esineb 25–50% ajast; tegevus on ilmselgelt raskemini teostatav kui ilma pikaajalise tervisekahjustuseta inimesel; 4) 3 – raske piirang: piirang, mis segab oluliselt isiku igapäevaelu, esineb väga sageli või pidevalt; tegevuse sooritamine on peaaegu võimatu, kuid mingil määral siiski teostatav; 5) 4 – täielik piirang: piirang, mis segab ja takistab pidevalt igapäevaelu; tegevust ei ole võimalik sooritada, vastav funktsioon puudub. Määruse nr 39 lisa „Võtmetegevuste raskusastmete vastavustabel“ järgi tähendab punkti 9 kasutamine seda, et taotleja võimekus mingis võtmetegevuses on muutlik. Sel juhul peab ekspertarst andma piirangule punktiväärtuse vastavalt skaalale 0-
  1. Ekspertarstil tuleb iga kaebaja kirjeldatud piirangule anda omapoolne eksperthinnang ja vajadusel piirangute raskusastmeid korrigeerida. Kaebaja enda antav hinnang peab olema kooskõlas tema terviseandmetega. Seega on ekspertarstil kaebaja töövõimet hinnates kohustus kontrollida, kas TIS-ist nähtuvad või kaebaja esitatud terviseandmed kinnitavad tema enesehinnangulisi piirangute raskusastmeid.
  2. Kohus selgitab, et hindab haldusakti õiguspärasust selle andmise aja seisuga (HKMS § 158 lg 2). Kuna vastustajal puudus vaidlusaluse otsuse tegemisel võimalus arvestada pärast selle otsuse tegemist TIS-is lisatud terviseandmetega, siis ei saa nendega arvestamata jätmist vastustajale ette heita ja ka kohus jätab nendega arvestamata. Oluliste uute andmete korral on kaebajal võimalik esitada vastustajale uus töövõime hindamise taotlus.
  3. Vastustaja tugines 25.07.2022 töövõime hindamise otsuse tegemisel Medicum Perearstikeskus AS-i ekspertarst Annika Küüdorfi (TTO ekspertarst) 21.07.2022 koostatud dokumendipõhisele töövõime hindamise eksperthinnangule
  4. TTO ekspertarst on vaidemenetluses kaebaja terviseandmed uuesti üle vaadanud ja koostanud 30.08.2022 eksperthinnangu
  5. Lisaks on asjas esitatud vastustaja töövõime hindamise ekspertarsti Pille Tommingase 25.10.2022 arvamus15 kaebaja töövõime kohta. Kohus kontrollib, kas eksperthinnangutes on arvestatud kõigi oluliste asjaoludega ning tehtud kaebaja terviseandmetest16 põhjendatud järeldused.
  6. Kaebaja tõi töövõime hindamise taotluses välja piirangud liikumise valdkonnas, käelise tegevuse valdkonnas, teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonnas, õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonnas, muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonnas ja suhtlemise 13 Vastustaja 26.10.2022 esitatud lisa
  7. Vastustaja 26.10.2022 esitatud lisa
  8. 15 Vastustaja 26.10.2022 esitatud lisa
  9. 16 TIS-i andmed 16.09.2022 seisuga – vastustaja 26.10.2022 esitatud lisa
  10. 14 13
(37)3-22-2017 valdkonnas. Kaebaja ei ole väitnud, et tal esineks töötamist välistav seisund (määruse nr 39 § 4). Seda ei ole leidnud ka ekspertarst.
  1. Kaebaja tõi liikumise valdkonnas välja piirangud võtmetegevustes „liikumine eri tasapindadel“, „ohutu ringiliikumine“ ning „seismine ja istumine“. 33.
  2. Kaebaja leidis, et tema piirangud võtmetegevuses „liikumine eri tasapindadel“ on muutlikud (raskusaste 9). Kaebaja ei suuda raskusteta ringi liikuda ega trepist käia. On häid ja paremaid päevi, sõltub, kas liigesed valutavad või mitte. Mõnikord ei suuda isegi kahte sammu astuda. Kaebaja leidis, et tema piirangud võtmetegevuses „ohutu ringiliikumine“ on muutlikud (raskusaste 9). Ei suuda ohutult siseruumides ega väljas ringi liikuda. Kui häda väga suur, siis liigub õues karguga ja kuna on probleeme ka kuulmisega, siis peab olema liikumisel väga ettevaatlik. Alles 2 kuud tagasi kukkus ja vigastas vasakut õlaliigest. Hea, et rangluud ei murdnud. Käsi paraneb, ehkki täieliku paranemiseni läheb veel aega. Kaebaja leidis, et tema piirangud võtmetegevuses „seismine ja istumine“ on muutlikud (raskusaste 9). Kaebaja ei suuda raskusteta ja valu tundmata kehaasendeid säilitada ega vahetada. Kaebaja võimekus ühel kohal püsida istudes, seistes või kehaasendeid vahetades on muutlik. Valu ja kurnatuse tõttu ei suuda püsivalt istuda ega seista, eriti viimasel ajal. Kasutab istumiseks alati rulaatorit, eriti siseruumides, kuna madalal ei saa üldse istuda. 33.
  3. TTO ekspertarst leidis 21.07.2022 eksperthinnangus, et kaebajal puuduvad võtmetegevuses „liikumine eri tasapindadel“ piirangud (raskusaste 0). Kaebaja kirjeldatud piirangud ei leidnud TIS-i andmetel kinnitust. Haiglas on teostatud neuroloogilised uuringud, mille tulemusena ei leitud liikumise osas terviseprobleeme. Ekspertarst viitas neuroloog dr A. Reitsniku 06.06.2022 epikriisile, mille kohaselt on kaebaja koordinatsioon täpne, toolilt tõuseb ilma käte abita, kükki suudab teha. Rombergis seisab, PKK täpne. Tundlikkus olemas, Kp-refleksid madalama poolsed, vallanduvad, patoloogilisi reflekse ei esine. Füsioterapeut Mark Vilenski epikriisi kohaselt ilmneb Covidi järgselt pidev väsimus ja hapniku puuduse tunne pikemate ja/või raskemate pingutuste ajal. Ei jaksa pikalt tegutseda. Lisaks esinevad unehäired. SNK/KPK teostab. Jõud jäsemetes külgühtlane, ületab tugevale vastupanule. Rombegis säilitab tasakaalu +10 sekundit. 2 minuti jooksul läbib 240 meetrit, lõpus tekib kerge hapniku puudus. Spirometria: juuni 2022 ealised normid. TTO ekspertarst jäi samale seisukohale ka 30.08.2022 eksperthinnangus. TTO ekspertarst leidis 21.07.2022 eksperthinnangus, et kaebajal puuduvad võtmetegevuses „ohutu ringiliikumine“ piirangud (raskusaste 0). Ekspertarst viitas kahepoolsele neurosensoorsele kuulmisnõrkusele. Ohutu ringiliikumine võib tekkida seoses kuulmislangusega, mida on hinnatud teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonnas. TTO ekspertarst viitas 30.08.2022 eksperthinnangus kaebaja 26.06.2022 toimunud kaklusele teise inimesega. Kui kaebajal on väga raske liikuda, siis kuidas on võimalik kakelda kaaskodanikega. Sissekanded puuduvad, kus oleks kirjeldatud kaebusi tänaval või treppidel liikumise kohta või et kaebaja ei suuda ohutult liikuda väljaspool oma kodu. TTO ekspertarst leidis 21.07.2022 eksperthinnangus, et kaebajal puuduvad võtmetegevuses „seismine ja istumine“ piirangud (raskusaste 0), sest need ei leidnud TIS-i andmetel kinnitust. TTO ekspertarst jäi samale seisukohale ka 30.08.2022 eksperthinnangus, märkides, et 01.07.2022 terviseandmetes on info, et kaebaja suudab kakelda kaaskodanikuga, mis nõuab samuti suutlikkust püsida erinevates sundasendites. 14
(37)3-22-2017 TTO ekspertarst leidis 21.07.2022 eksperthinnangus, et kaebajal puuduvad selles valdkonnas tervikuna piirangud (raskusaste 0), sest need ei leidnud TIS-i andmetel kinnitust või on hinnatud teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonnas. TTO ekspertarst jäi sama seisukoha juurde ka 30.08.2022 eksperthinnangus. 33.
  1. Vastustaja ekspertarst nõustus TTO ekspertarstiga, et kaebajal puuduvad selles valdkonnas piirangud. TIS-i andmetel on kaebajal eelnevalt teostatud vasaku puusaliigese endoproteesimine, kuid vasak puusaliiges on komplikatsioonideta. Puuduvad kaebused seoses vasaku puusa valudega, samuti ravi- ja konsultatsioonivajadus eriarsti (ortopeedi) poole pöördumiseks aastate jooksul. Kaebajale ei ole väljastatud 5 aasta jooksul saatekirja ortopeedi juurde. Samuti puuduvad andmed, miks ja kas on kaebajal vajadus kasutada püsivalt karke ja/ või rulaatorit. Objektiivsetel läbivaatustel, mis teostati juunis 2022 neuroloogilistel uuringutel viibimisel, liikumispiiranguid ei täheldatud. Elektrokardiograafilisel uuringul ei ole võimalik diagnoosida selgroo kõverust. Viimane ortopeedi visiit toimus
  2. a-l seoses hüppeliigese väänamisega, tegemist oli ajutise akuutse seisundiga. Sellele eelnevalt toimus ortopeedi visiit
  3. a-l seoses alaseljavalude ja puusaliigese artroplastikaga. Teostatud röntgenülesvõttel 11.01.2018 on täheldatud lülisamba rinnaosa lülide nihkeid, mis võivad anda ägenemistega seljavalusid, mille korral on soovitatav vajadusel valuravi, ägenemiste ajal võib esineda vajadus end toestada (küünarkark või tugikepp) ning eelkõige ravivõimlemine lihastoonuse ja pingete leevendamiseks. Hiljem, s.o 4,5 aasta jooksul ei ole olnud vajadust ei retseptuurse valuravi, taastusravi ega korduskonsultatsioonide järele. Vastustaja ekspertarst möönab, et piirangute hindamisel ei ole viide võimekusele kakluses osaleda asjakohane. 27.04.2022 kompuutertomograafilisel uuringul on paremas (mitte vasakus, nagu kaebaja väidab) neerupealises adenoomile sobiv leid, mistõttu suunati kaebaja endokrinoloogi konsultatsioonile. Endokrinoloogi konsultatsioon toimus pärast vaideotsuse tegemist (endokrinoloog Mari Verrev 03.10.2022 sisestatud epikriisi alusel ei oma leid hetkel kliinilist tähendust, ravi ei vaja, jääb jälgimisele), antud asjaolu ei põhjusta töövõimet mõjutavaid piiranguid. Peavalu ei ole terviseandmetes eraldi käsitletud, spetsiifilist ravi pole vajanud. 06.06.2022 füsioterapeudi poolt teostatud füüsilise koormuskatse tulemus on hea, ületab ealist normi. Täpsemaid koormustaluvuse uuringuid pole peetud vajalikuks sooritada. Kaasuvalt on kaebajal diagnoositud kahepoolset kuulmislangust, mille tõttu on vajalik ja soovitatud kasutada kuuldeaparaate. Kaebaja ei kasuta neid subjektiivse ebamugavuse tõttu, samas on vähemasti varasemalt terviseandmetes viide, et kuuldeaparaatide kandmine on olnud võimalik. Kui kuuldeaparaatide kasutamine on muutunud mingil põhjusel ebasobivaks, on soovitus pöörduda kuulmiskabinetti aparaatide häälestamiseks, kohandamiseks või vajadusel vahetamiseks. Puuduvad andmed, et kaebaja kuuldeaparaatide kasutamisel (vähemasti osaliselt piirangut kompenseeriv abivahend) satuks püsivalt ja sageli ohtlikesse olukordadesse oma kuulmisfunktsiooni halvenemise tõttu. 33.
  4. Kohus selgitab kaebajale, et rangluu murruga saab arvestada käelise tegevuse valdkonnas, mitte liikumise valdkonnas. Tegemist ei saa olla püsiva tervisekahjustusega, mis saaks töövõimet mõjutada. TIS-i andmed rangluu murdu ei kajasta ega kinnita, et see tekkis käimisraskustest põhjustatud kukkumise tõttu. Seetõttu tuleb kaebaja viide sellele jätta tähelepanuta. TIS-i varasemad kanded kinnitavad kaebajal liikumisprobleemide olemasolu. Kaebaja on kurtnud valu jalgades ja puusas ning ta käis ühe või kahe karguga (TIS lk 35-36, 49-51, 5657, 59). Samas saab hilisematest kannetest järeldada, et need vaevused on taandunud ja kaebaja suudab normaalselt liikuda. Ta ei kasuta liikumisel abivahendeid või teise inimese abi ning suudab pikemaid vahemaid ja kauem väljas ringi liikuda (TIS lk 30-33 – jalutab palju; TIS lk 22-25 – sunnib end iga päev koeraga liikuma 1,5 tundi hommikul ja 1,5 tundi õhtul). Testi andmetele suudab kaebaja tõusta toolilt ilma käte abita, suudab kükki teha. Rombergis 15
(37)3-22-2017 seista ja tasakaalu hoida +10 sekundit. Kaebaja suudab läbida 2 minuti jooksul 240 meetrit. Spirometria kasutamisel on kaebajal ealised normtulemused. Kuigi varasematest terviseandmetest nähtuvalt on kaebajal diagnoositud astma (TIS lk 33-35, 40-41, 49-51, 5758, 59-60), ei kinnita terviseandmed, et see põhjustaks kaebajale olulisi terviseproleeme, sh piiranguid liikumisel. Varem on kaebaja kurtnud ka alaseljavalusid (TIS lk 56-57), kuid hiljem ei ole ta seda enam kurtnud, mistõttu võib arvata, et ta sai probleemile lahenduse ja tegemist ei olnud pikaajalise tervisehädaga. TIS-i andmetel on kaebajal selgroog kõver (TIS lk 35-36), kuid ei nähtu, et see põhjustaks kaebajale olulisi vaevusi. TIS-i andmed ei kajasta, et kaebajal oleks südamega olulisi probleeme, mis liikumisel võiksid piiranguid põhjustada. Seega tuleb nõustuda ekspertarstide järeldusega, et kaebajal ei saa liikumisel ja asendite vahetamisel töövõimet mõjutavaid piiranguid tuvastada. Töövõime ei eelda, et kaebaja peaks suutma pikki vahemaid või kiiresti liikuda või pikalt sundasendis olla. Ohutu ringiliikumise all mõistetakse raskusteta ja turvaliselt (nt tasakaalukaotuseta, kukkumiseta, erinevatel pindadel) ning mõistliku ajaga soovitud kohta liikumist. Siin on mõeldud luu- ja lihaskonna haiguste ning nägemis- ja kuulmisraskuste poolest ohutut liikumist
  1. TTO ekspertarst ei ole kaebaja kuulmislangusega selles valdkonnas arvestanud. Vastustaja ekspertarst märkis, et kaebajale on väljastatud kuuleaparaat, mida tal tuleb kasutada, ebamugavuse korral uuesti seadistada või välja vahetada. Kohus nõustub, et kui kaebajale on väljastatud terviseprobleemi leevendav abivahend, siis tuleb töövõimet hinnata koos selle abivahendi kasutamisega. Kaebaja ei ole väitnud, et ta ei saa kuuldeaparaati kasutada. Terviseandmetest nähtub, et vähemalt mingil ajal on kaebaja seda kasutanud (TIS lk 40-41, 48-49). Kaebaja kinnitas kohtumenetluses, et ta kasutab kuuldeaparaati. Kaebaja nägemisprobleem on kompenseeritud prillide kasutamisega. TIS-i andmed ei kinnita, et prillide kasutamisele vaatamata oleks kaebajal nägemisprobleeme. Abivahendite kasutamist arvestades ei saa tuvastada kuulmis- või nägemisraskusest tingitud piiranguid ohutul ringiliikumisel. Kaebaja on kurtnud korduvalt valusid rindkeres (TIS lk 30-33, 35-36, 59, 59-60), kuid uuringute käigus ei ole midagi iseäralikku tuvastatud (TIS lk 22-25, 30-33, 37-38). Samuti on kaebaja kurtnud peavalusid (TIS lk 22-25, 54-55), kuid need ei ole TIS-i andmetel sellised, mis liikumist takistaksid või ohtlikumaks muudaksid. Valusid on olnud võimalik ravimitega leevendada. Kaebaja on kinnitanud, et ta ei ole teadvust kaotanud (TIS lk 22-25). Kaebaja ei ole väitnud pearinglust ega sellest tulenevaid nõrkusehooge. Lisaks on kaebaja kurtnud tihti väsimust ja unehäireid (TIS lk 22-25, 26-27, 30-33, 35, 35-36, 46-47, 49-51, 54-55). Väsimus võib küll olla kurnav, kuid ei saa liikumise valdkonnas olulisi piiranguid põhjustada. Unehäireid on võimalik reeglina ravimitega ja teraapia käigus ravida.
  2. Kaebaja tõi käelise tegevuse valdkonnas välja piirangud võtmetegevustes „käte sirutamine“, „asjade liigutamine“ ja „käteosavus“. 34.
  3. Kaebaja leidis, et tema piirangud võtmetegevuses „käte sirutamine“ on muutlikud (raskusaste 9). Ei suuda raskusteta käsi üles tõsta. Võimekus tegevuste sooritamiseks käsi tõsta või kõverdada on muutlik. Kuna kukkus 2 kuud tagasi, siis vigastas vasakut õlaliigest, selle fikseeris ka kiirabi. Alguses oli olukord katastroofiline, ei saanud midagi teha. Nüüd on olukord parem, aga paranemine võtab aega. Loodab, et tegemist on ajutise olukorraga ega teki külmunud käe sündroomi. Kirjutades vasak käsi valutab. 17 Töövõime hindamise metoodika, lk
  4. Kättesaadav https://www.tootukassa.ee/et/teenused/toovoimehindamine/toovoime-hindamise-pohimotted-ja-metoodika. 16
(37)3-22-2017 Kaebaja leidis, et tema piirangud võtmetegevuses „asjad liigutamine“ on muutlikud (raskusaste 9). Ei suuda kätega raskusteta asju liigutada. Vasaku käe tõttu ei suuda alati asju tõsta ega liigutada. Kaebaja leidis, et tema piirangud võtmetegevuses „käteosavus“ on muutlikud (raskusaste 9). Ei suuda raskusteta käsi ega sõrmi kasutada. Sama probleem hiljutise kukkumisega. 34.
  1. TTO ekspertarst leidis 21.07.2022 eksperthinnangus, et kaebajal puuduvad nendes võtmetegevustes ja valdkonnas tervikuna piirangud (raskusaste 0). Kaebaja kirjeldatud piirangud ei ole TIS-i andmetel töövõimet mõjutavad. Puuduvad andmed trauma kohta. Vasaku käe surisemist kirjeldab ise, neuroloogilised uuringud seda ei kinnita. Esineb kerge postulaarne treemor, mis aga ei häiri käte tõstmist ega nende kasutamist. Dr A. Reitsniku 06.06.2022 epikriisi kohaselt on kaebaja koordinatsioon täpne, vasakus käes minimaalselt posturaalset treemorit, rigiidsust ei esine. Tundlikkus olemas, Kp-refleksid madalamapoolsed, vallanduvad, patoloogilisi reflekse ei esine. Füsioterapeut Mark Vilenski epikriisi kohaselt kaebaja SNK/KPK teostab. Jõud jäsemetes külgühtlane, ületab tugeva vastupanu. Pigistusjõud dünamomeetriga dex 32 kg sin 28 kg, 9HPT dex 24.8 sek sin 23.1 sek. TTO ekspertarst jäi samale seisukohale ka 30.08.2022 eksperthinnangus. 34.
  2. Vastustaja ekspertarst nõustus, et kaebajal puuduvad selles valdkonnas piirangud. TIS-i andmetel ei ole kaebajal diagnoositud haigusseisundeid, mis põhjustaksid käte peen- ja jämemotoorika ning käte ja ülakehaga teostavate tegevustega seotud piiranguid. Esialgselt saatekirjal püstitatud hüpoteetiline diagnoos ülajäseme muud mononeuropaatiad (dr GrossPaju saatekiri haiglaravile) ei leidnud hilisemates uuringutes kinnitust. 06.06.2022 objektiivses leius on kirjeldatud minimaalset käte värisemist, käte pigistusjõud on normi piires, käte liigesliikuvushäireid ja lihasjõudluse langust ei ole kirjeldatud. 34.
  3. Kohus nõustub ekspertarstide seisukohaga, et kaebajal puuduvad selles valdkonnas piirangud. TIS-i andmed ei kinnita, et kaebaja oleks õlaliigest vigastanud. Isegi kui see toimus, saab olla tegemist ajutise tervisehädaga, mis reeglina paraneb ega mõjuta töövõimet. Töövõimet mõjutavana saab terviseprobleemi käsitleda juhul, kui tervisehäire on kestnud üle 6 kuu (ajutise töövõimetuse hüvitist makstakse kuni 182 päeva – ravikindlustuse seaduse § 57 lg 1). Töövõimet tuleb hinnata olemasolevate terviseprobleemide järgi, mitte tulevikus võibolla tekkiva terviseprobleemi järgi. Seega on kaebaja viited külmunud käe sündroomi ohule asjakohatud. Kaebaja on kurtnud perearstile mais ja juunis 2022 (TIS lk 22-25, 26-27) kätes olevat surinat ja värinat ning raskusi asjade hoidmisel. Juuni 2022 epikriisi järgi on koordinatsioon täpne, vasakus käes on minimaalselt posturaalset treemorit, rigiidsust ei esine, pigistusjõuga probleeme ei ole. Kaebaja tõi välja, et umbes 3 nädalat tagasi algas järsult probleem vasaku käega – ei saanud vasaku käega esemeid haarata/tõsta, käes ei olnud jõudu, asjad ei püsinud käes. Arsti juurde pöördumise ajaks oli probleem taandumas, ent vasak käsi oli ikka veel “imelik”, “teistmoodi”. Seda arvestades ei saa olla tegemist pikaajalise terviseprobleemiga. Tegemist võib olla ajutise, mööduva tervisehädaga. Arstid ei olnud töövõime hindamise ajaks veel kaebaja käte probleemiga tegelenud, tuvastanud selle põhjusi ega määranud ravi. Järelikult ei saa väita, et tegemist oleks töövõimet mõjutava pikaajalise terviseprobleemiga, mida ei oleks võimalik raviga parandada.
  4. Kaebaja tõi teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonnas välja piirangud võtmetegevustes „teabe edasiandmine“ ja „teabe vastuvõtmine“. 35.
  5. Kaebaja leidis, et tema piirangud võtmetegevuses „teabe edasiandmine“ on mõõdukad (raskusaste 2). Ei suuda teiste inimestega raskusteta kõneledes ja kirjalikult suhelda. Kuna ei kuule hästi, siis ei saa alati inimeste jutust aru ja palub öeldu üle korrata või kõvemini rääkida. Alatasa tuleb ka kõrv ette lükata, et jutt fikseerida. Kasutab kuulmisaparaati. 17
(37)3-22-2017 Kaebaja leidis, et tema piirangud võtmetegevuses „teabe vastuvõtmine“ on muutlikud (raskusaste 9). Kaebaja ei suuda raskusteta öeldut kuulda ega kirjapandut lugeda. Nägemine on piiratud. Kasutab lugemisprille kirja lugemisel ja mujal. Viimasel ajal on nägemine hägustunud. 35.
  1. TTO ekspertarst leidis 21.07.2022 eksperthinnangus, et kaebajal on võtmetegevuses „teabe edasiandmine“ kerge piirang (raskusaste 1), viidates kahepoolsele neurosensoorsele kuulmisnõrkusele. Kaebajal on kuulmislangus kõrgete toonide osas. Talle on antud abivahend, kuuldeaparaat, kõne paremaks kuulmiseks ja arusaamiseks. Kaebaja ei kasuta kuuldeaparaati meelsasti (ebamugav). TTO ekspertarst jäi samale seisukohale ka 30.08.2022 eksperthinnangus. TTO ekspertarst leidis 21.07.2022 eksperthinnangus, et kaebajal on võtmetegevuses „teabe vastuvõtmine“ mõõdukas piirang (raskusaste 2), viidates kahepoolsele neurosensoorsele kuulmisnõrkusele. Kaebajal on kuulmislangus kõrgete toonide osas. Talle on antud abivahend, kuuldeaparaat, kõne paremaks kuulmiseks ja arusaamiseks. Kaebaja ei kasuta kuuldeaparaati meelsasti (ebamugav). Silmanägemine on korrigeeritud prillidega, kaebusi nägemishäiretele TIS-i andmetes pole. TTO ekspertarst jäi samale seisukohale ka 30.08.2022 eksperthinnangus, viidates täiendavalt logopeed Kadri Toom 06.06.2022 epikriisile, mille kohaselt on kaebaja suhtlusaldis, räägib meelsasti pikemalt, üksikasjalikult. Kuulmislanguse tõttu palub vestluskaaslasel valjemini rääkida (kaebaja sõnul on kodus olemas kuuldeaparaat, kuid ei kasuta seda, kuna ebamugav). Kõne ja neelamisega seotud kraniaalnärvide funktsiooni hindamisel märgatavaid kõrvalekaldeid ei tähelda. Kaebaja suudab imiteerida lihtsamaid liigutusi. TTO ekspertarst leidis 21.07.2022 eksperthinnangus, et kaebajal on selles valdkonnas mõõdukas piirang (raskusaste 2). Piiratud on suuliste sõnumite vastuvõtmine, rääkimine, vestlemine. Piirangud on tingitud kuulmisfunktsioonide langusest, helide ja kõne eristamise häirumisest. Kahjustatud on sisekõrva struktuur. Piirang on kuuldeaparaadiga parandatav. Kaebaja on piiranguga kohanenud. TTO ekspertarst toob 30.08.2022 eksperthinnangus täiendavalt välja, et kaebaja on vaegkuulja sünnist saadik, kuuldeaparaati kasutab vajadusel, kõne arenenud normaalselt. Uut infot teabe vastuvõtmise-edasiandmise kohta pole meditsiiniandmetesse lisandunud. Kaebajale on väljastatud kuuldeaparaat, mida ta ei soovi kasutada (füsioterapeudile ütleb, et kasutamine on ebamugav). Piirangu hindamisel arvestatakse, kas abivahend parandab seisundit või mitte. Kaebaja puhul on LOR arsti poolt abivahend välja kirjutatud ja eeldusega, et see parandab tema teabe vastuvõtmist ja edasiandmist. Piirangu raskusastme hindamisel hinnatakse töövõimelisust koos abivahendiga. Abivahend parandab kuulmist, seega ei ole kohane muuta piirangu raskusastet. 35.
  2. Vastustaja ekspertarst nõustus, et kahepoolsest kuulmislangusest põhjustatult esinevad kaebajal mõõdukad piirangud suuliste sõnumite vastuvõtmisel. Piiranguid hinnatakse, arvestades, et isik kasutab talle määratud võimalikku ravi, käesolevalt on vajalik kuuldeaparaatide kandmine, mille kasutamisel on võimalik osaline (mittetäielik) kuulmisfunktsiooni languse kompensatsioon. See tähendab, et see jääb võrreldes terve inimese normaalse kuulmisfunktsiooniga võrreldes siiski oluliselt raskemini teostatavaks, mistõttu on põhjendatud hinnata mõõdukas piirang võtmetegevuses „teabe vastuvõtmine“. Vastavalt töövõime hindamise metoodikale hinnatakse piirangut koos abivahendiga, olenemata sellest, et terviseandmetest nähtub, et kaebaja ei kanna kuuldeaparaate subjektiivse ebamugavuse tõttu, kuigi varasemalt on terviseandmetes viiteid kuuldeaparaatide kasutamisest. Kui kuuldeaparaatide kasutamine on muutunud mingil põhjusel ebasobivaks, on soovitus pöörduda aparaatide häälestamiseks, kohandamiseks või vajadusel vahetamiseks kuulmiskabinetti. 18
(37)3-22-2017 Küsitav on piirangu hindamine võtmetegevuses „teabe edastamine“, kus hinnatakse piiranguid, mis on põhjustatud kõne- ja nägemisfunktsiooni langusest. Kuulmisfunktsiooni langusest tingitud piiranguid selles võtmetegevuses ei hinnata. Logopeedi objektiivsel hinnangul on kõne kuulajale täiesti arusaadav. TIS-is puuduvad andmed, et kaebajal esineks nägemise funktsioonihäire, mis poleks prillidega kompenseeritav. Vaide- ja kohtumenetluse ajal ei ole võimalik piiranguid eemaldada ega neid vähendada. 35.
  1. Teabe edasiandmise all mõistetakse kõnelemise ja kirjutamise teel suhtlemist
  2. Kohus nõustub ekspertarstidega, et kaebajal pole nägemisega olulisi probleeme. TIS-i andmed ei kajasta, et kaebaja oleks viimase 5 aasta jooksul silmanägemise probleemiga arsti poole pöördunud. Kui kaebajale on välja kirjutatud prillid ja need kompenseerivad nägemislanguse, siis ei saa nägemislangusega töövõime hindamisel arvestada. Nägemise hägustumist TIS-i andmed ei kinnita. TIS-i andmetel esineb parema silmaga vähest strabismi juba lapseeast (TIS lk 22-25), kuid ei ole näha, et see põhjustaks kaebajale nägemisprobleeme. Nägemisprobleeme ei ilmnenud ka psühholoogiliste testide sooritamisel. Kui kaebajal nägemisega probleemid esinevad, tuleb tal pöörduda nendega esmalt arsti poole. Samuti ei ole TIS-ist näha, et kaebajal esineks kõnelemisega probleeme. Kaebaja kõne on arenenud normaalselt (TIS lk 58-59). Kõne on selge ja kiire, kaebaja on suhtlusaldis, räägib meelsasti pikemalt ja üksikasjalikult. Kõne ja neelamisega seotud kraniaalnärvide funktsiooni hindamisel märgatavaid kõrvalekaldeid ei täheldatud. Kaebaja suudab imiteerida lihtsamaid liigutusi. Ekspressiivne kõne. Spontaanne kõne on lauseline ja voolav. Pikemal rääkimisel kõne rütm kohati veidi häirub, esineb kergele klatterile sarnanevaid ilminguid. S-hääliku hääldamine on moonutatud, kuid üldiselt on kõne kuulajale täiesti arusaadav. Parafaasiaid ja perseveratsioone kohtumise ajal kõnes ei esinenud. Nimetamisülesandes igapäevase olmega seotud sõnavara osas raskusi ei esine, üks vähemkasutatud sõna (mall) ei meenunud. Lühiteksti häälega lugemisel ja loetu alusel küsimustele vastamisel raskusi ei esinenud. Impressiivne kõne märgatavate eripäradeta (küsimustele vastab teemakohaselt, täidab korraldused, suudab oma sõnadega selgitada ka ülekantud tähendust). Nii hääldustäpsust kui neelamise turvalisust mõjutab ka hammaskond (hambaproteeside kasutamine) (TIS lk 22-25). Kohus järeldab eeltoodust, et kuna kaebajal ei ole probleeme nägemise ega kõnelemisega, siis ei saa tal olla piiranguid teabe edasiandmise võtmetegevuses. Kuulmisprobleeme selles võtmetegevuses ei hinnata. TTO ekspertarst on selles võtmetegevuses ekslikult piirangu tuvastanud. Kuna eksimus on tehtud kaebaja kasuks, siis ei too see kaasa vaidlusaluse otsuse tühistamise vajadust. Teabe vastuvõtmise juurde hinnatakse kuulmise või nägemise abil erineva teabe vastuvõtmise võimet
  3. Nägemist käsitles kohus eespool. TIS-i andmed kinnitavad kaebajal kahepoolset neurosensoorset kuulmisnõrkust (TIS lk 30, 30-33, 45-46, 58-59). Sügav kuulmislangus on kaebajal sünnist saadik (TIS lk 30-33, 58-59). Kaebajal on tuvastatud kuulmisaparaadi vajadus ja kaebaja kandis varem kuuldeaparaati mõlemas kõrvas (TIS lk 30, 45-46, 48-49, 5859). Kuulmisaparaadi kasutamist kinnitab kaebaja ka töövõime hindamise taotluses, kuid TISi andmetel ei kasuta kaebaja kuulmisaparaati koguaeg, sest see on ebamugav (TIS lk 22-25). Kohus nõustub ekspertarstidega, et kuulmislangusest tulenevat piirangut kompenseerib vähemalt osaliselt kuuldeaparaat ning kui kaebajale on see näidustatud ja ta saab seda kasutada, siis tuleb töövõimet hinnata koos sellega. Vajadusel tuleb kaebajal kuuldeaparaadi uuesti seadistamise või ümbervahetamise taotlusega pöörduda arsti poole. Vastustaja ekspertarsti selgituste kohaselt ei kõrvalda ka kuuldeaparaadi kasutamine kuulmise piirangut täielikult, seetõttu on mõõduka piirangu tuvastamine selles võtmetegevuses põhjendatud. 18 19 Töövõime hindamise metoodika, lk
  4. Töövõime hindamise metoodika, lk
  5. 19
(37)3-22-2017 Kuna teabe vastuvõtmise võtmetegevuses on mõõduka piirangu tuvastamine põhjendatud, siis on ka valdkondlik piirangu raskusaste mõõdukas.
  1. Kuigi kaebaja ei ole töövõime hindamise taotluses teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonnas piiranguid välja toonud ja neid ei ole tuvastanud ka TTO ekspertarst, on kaebaja toonud kaebuses välja, et tal on tõsised probleemid urineerimise ja väljaheitega. Vastustaja ekspertarst nõustus TTO ekspertarst hinnanguga, et kaebajal puuduvad selles valdkonnas piirangud. Kaebaja on pöördunud uuringuteks seoses kaebustega kõhulahtisusele, olulisi kõrvalekaldeid koos ravivajadusega (v.a söetabletid, seedeensüümid) ei täheldatud. Puuduvad andmed seedehäirete kohta, mis mõjutaksid püsivat töövõimet. TIS-i andmetel on kaebaja esitanud perearstile kaebuse seoses urineerimishäirega
  2. a-l, eelnevalt on konsulteeritud uroloogi poolt, määratud efektiivne ravi, mille kaebaja katkestas. Perearst taasalustas ravi. Viimase 5 aasta jooksul pole kaebaja uroloogi ega androloogi konsultatsiooni vajanud. Viimase 2 aasta jooksul pole retseptikeskuse andmetel ravi vajanud. Kohus nõustub, et urineerimise osas puuduvad kaebajal aktuaalsed tervisehäired. Urineerimishäireid kurtis kaebaja TIS-i andmetel viimati
  3. a-l (TIS lk 53-54). Pärast seda ei ole ta sellekohase probleemiga arstide poole pöördunud. Seega ei saa olla tegemist püsiva tervisehäirega, mis saaks kaebaja töövõimet mõjutada. Küll aga on kaebajal olnud mitmel korral probleeme hemorroidide ning kõhulahtisuse ja -kinnisusega. Varem oli kaebajal mitmel korral probleeme kõhukinnisusega (TIS lk 51-52, 54-55). Pärast hemorroidide ravi
  4. a-l (TIS lk 51-52) see probleem kadus. 2021.-
  5. a tekkisid probleemid kõhulahtisusega. Seda põhjustavat tervisehäda ei ole tuvastatud (TIS lk 28-30, 30-33, 35). Anti soovitusi toitumise osas. TIS-i andmed ei kinnita, et kaebaja ei suudaks vajadusel oma soolt kontrollida, õigeaegselt tualetti kasutada ja vajaks igapäevaselt mähkmeid. Siiski võib pidev kõhulahtisus põhjustada probleeme juhul, kui tualetti ei ole võimalik kiiresti kasutada, samuti halba enesetunnet ja nõrkust ning seeläbi igapäevaelu mõningal määral häirida. Kohtu hinnangul olnuks põhjust tuvastada selles valdkonnas kerge piirang (raskusaste 1).
  6. Kaebaja toob õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonnas välja piirangud võtmetegevustes „õppimine ja tegevuste sooritamine“ ning „tegevuste alustamine ja lõpetamine“. 37.
  7. Kaebaja leidis, et tema piirangud võtmetegevuses „tegevuste õppimine“ on muutlikud (raskusaste 9). Kaebaja ei suuda raskusteta selgeks õppida ega teha lihtsamaid ega keerulisemaid igapäevategevusi. Kuna kaebaja on koguaeg vaimselt ja füüsiliselt kurnatud, siis on iga väiksemgi tegevus kohutavalt raske, eriti tegevusega alustamine. Kaebaja väsib üliruttu ja peab palju pingutama, et tegevust jätkata. Ka töövõime hindamise taotluse esitamine on suur eneseületus. Kaebaja võtab küll antidepressante, kuid need ei aita ja ülitundlik organism ei talu neid. Kaebaja leidis, et tema piirangud võtmetegevuses „tegevuste alustamine ja lõpetamine“ on muutlikud (raskusaste 9). Kaebaja ei saa raskusteta igapäevategevustega hakkama. Kuna kõik halb tervislikus plaanis on kokku jooksnud ja olukord progresseerub, siis ei ole mingit motivatsiooni ega energiat elamiseks. Hea, kui hommikul voodist välja saab. Mäluga on pärast Covidi põdemist eriti hullud lood. Ununevad ka kõige lihtsamad asjad. Proovis kliinilise psühholoogi juurde saada, kuid järjekorrad on metsikud. 37.
  8. TTO ekspertarst leidis 21.07.2022 eksperthinnangus, et kaebajal on võtmetegevuses „tegevuste õppimine“ mõõdukas piirang (raskusaste 2), viidates segatüüpi depressiooniga ärevusele ja kergele orgaanilisele tunnetushäirele. Kaebajal esineb uuringute tulemusel 20
(37)3-22-2017 mäluhäireid, vajab suunamist ülesannete täitmisel. TTO ekspertarst jäi samale seisukohale ka 30.08.2022 eksperthinnangus. TTO ekspertarst leidis, et kaebajal on võtmetegevuses „tegevuste alustamine ja lõpetamine“ mõõdukas piirang (raskusaste 2), viidates segatüüpi depressiooniga ärevusele ja kergele orgaanilisele tunnetushäirele. Uuringu tulemusel alustab tegevusi ja lõpetab, kuid vajab vahepeal suunamist, ülesande uuesti täpsustamist. TTO ekspertarst jäi samale seisukohale ka 30.08.2022 eksperthinnangus. TTO ekspertarst leidis 21.07.2022 eksperthinnangus, et kaebajal on selles valdkonnas mõõdukas piirang (raskusaste 2). Piiratud on uute tegevuste õppimine, ka lihtsate tegevuste õppimine, tähelepanu koondamine, lihtsate probleemide lahendamine, otsuste tegemine. Piirangud on tingitud tähelepanu ja mälufunktsioonide häirumisest, emotsionaalsest ebastabiilsusest, mõtlemisfunktsioonide muutumisest ja kõrgemate kognitiivsete funktsioonide häirumisest. Kahjustatud on peaaju struktuur. Piirangu põhjustanud psüühikaja käitumishäirete kulg on raskesti prognoositav. Kaebaja on osaliselt kohanenud. TTO ekspertarst jäi samale seisukohale ka 30.08.2022 eksperthinnangus. 37.
  1. Vastustaja ekspertarst nõustus, et selles valdkonnas esinevad kaebajal mõõdukad piirangud. Samas möönab, et lihtsamate tegevuste õppimine ei ole samal määral piiratud. Juunis 2022 on kaebajale tehtud psühholoogilised testid, mille alusel on kaebajal diagnoositud kerge kognitiivsete funktsioonide häire. Mälu on häiritud, kusjuures keskendumine on rahuldav. Aeglustunud on infotöötluse kiirus. Eelnevalt esinenud meeleoluhäire tõttu on soovitatud antidepressantravi, mille kohta kaebaja on psühholoogile öelnud, et ta on ravi (ajutiselt?) katkestanud. Haiglaravil alustati haigusseisundi võimaliku autoimmuunse geneesi tõttu spetsiifilist ravi, mille efektiivsus antud hindamise raames ei olnud veel teada. Ravikontroll ja seisundi hindamine on planeeritud novembris
  2. 37.
  3. Kohus nõustub ekspertarstidega, et kaebajal saab neis võtmetegevustes ja valdkonnas tervikuna tuvastada mõõdukad piirangud. Kaebajal ei ole intellektihäiret, mis õppimisvõimet mõjutaks ja piiranguid raskemaks muudaks. Küll aga on kaebajal olnud pikaajaliselt probleeme unehäiretega, mis toob kaasa väsimuse, samuti peavaludega ja depressiooniga. Esineb ka pessimismi ja negatiivseid enesekohaseid hinnanguid, mis sooritusvõimekust vähendavad. Viimasel ajal on tekkinud mäluhäired. Kaebaja on testide tegemisel püüdlik ja koostöövalmis (TIS lk 22-25), kuid vajab suunamist ja täpsustamist. Keskendumisvõime osas olulisi probleeme ei ole, lihtsamad tähelepanuharjutused ja peast arvutamine õnnestuvad. Tuvastatavad on mäluhäired ja infotöötlemise kiiruse langus. Kaebaja ei ebaõnnestunud kõigis testülesannetes. Raskemate piirangute tuvastamine ei ole põhjendatud, sest TIS-i andmetele tuginevalt puudub alus arvata, et kaebaja ei saaks oma eluga iseseisvalt üldse hakkama. Uuringutel ei tuvastatud vigastusi või parandamatut haigust. Uneprobleeme on võimalik reeglina ravimitega ja teraapiatega ravida. Unehäirete ja väsimuse vähendamine aitavad kaasa ka mälu parandamisele. Meeleoluhäireid on samuti võimalik ravida. Kui konkreetsed ravimid kaebajale ei sobi, on neid võimalik vahetada. Kaebaja on suutnud mälulangust kompenseerida märkmiku kasutusele võtmisega. Kaebaja on hinnanud
  4. a juuni epikriisis (TIS lk 22-25) meeleolu üldiselt positiivsemaks, paar kuud tagasi esinenud 3kuulist perioodi, mil esines tahtejõu langust, elutüdimist, jõuetust ja suitsiidimõtteid, on hetkel möödunud. Järelikult ei ole kaebaja meeleoluhäired sellisel tasemel, mis tegutsemisvõime halvaks ja ta apaatseks muudaks. Kaebaja subjektiive hinnang oma tegevusvõimele on madalam, kui objektiivsed terviseandmed võimaldavad järeldada. Kaebaja ei ole seni vajanud psühhiaatri või psühholoogi teenust. Vastuvõtuaega soovis saada alles töövõime hindamisega seoses. 21
(37)3-22-2017
  1. Kaebaja tõi muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonnas välja piirangud võtmetegvustes „väljaskäimine“ ja „toimetulek muutustega“. 38.
  2. Kaebaja leidis, et tema piirangud võtmetegevuses „väljaskäimine“ on muutlikud (raskusaste 9). Ei suuda ilma emotsionaalse või vaimse pingeta väljas käia. Üldiselt väldib liigset müra ja inimesi, niigi probleeme piisavalt. Eelistab üksinda ringiliikumist. Kaebaja leidis, et tema piirangud võtmetegevuses „toimetulek muutustega“ on muutlikud (raskusaste 9). Ei saa muutustega igapäevaelus raskusteta hakkama. Ei talu üldse mingeid muutusi. Läheb kohe närvi, et jälle see kurnav pingutamine. Läbi raskuste saab siiski kuidagi tehtud. 38.
  3. TTO ekspertarst leidis 21.07.2022 eksperthinnangus, et kaebajal puuduvad võtmetegevuses „väljaskäimine“ piirangud (raskusaste 0), sest kaebaja kirjeldatud piirangud ei leidnud TIS-i andmetel kinnitust. Uuringutulemuste alusel ei ole kaebajal väljaskäimise osas probleeme. TTO ekspertarst jäi samale seisukohale ka 30.08.2022 eksperthinnangus. TTO ekspertarst leidis, et kaebajal on võtmetegevuses „toimetulek muutustega“ kerge piirang (raskusaste 1), viidates segatüüpi depressiooniga ärevusele ja kergele orgaanilisele tunnetushäirele. Uuringutulemisena võib esineda kerge piirang muutustega toimetulekul. TTO ekspertarst muutis 30.08.2022 eksperthinnangus piirangu raskusastet ja leidis, et kaebajal on selles võtmetegevuses mõõdukas piirang (raskusaste 2), viidates samuti segatüüpi depressiooniga ärevusele ja kergele orgaanilisele tunnetushäirele. Kuna kaebaja kakles juuli lõpus kaaskodanikuga, siis võib eeldada, et on raskusi igapäevaelus hakkama saamisega. TTO ekspertarst leidis 21.07.2022 eksperthinnangus, et kaebajal on selles valdkonnas kerge piirang (raskusaste 1). Piiratud on muutustega toimetulek. Piirang on tingitud häirunud kõrgematest kognitiivsetest funktsioonidest, emotsionaalsest ebastabiilsusest. Kahjustatud on peaaju struktuur. Piirangu põhjustanud psüühika- ja käitumishäirete kulg on raskesti prognoositav. Kaebaja on osaliselt kohanenud. TTO ekspertarst leidis 30.08.2022 eksperthinnangus, et kaebajal on selles valdkonnas mõõdukas piirang (raskusaste 2). Täiendavalt eeltoodud põhjendustele on viidatud dr Linda Jõgismani 26.07.2022 epikriisile, mille kohaselt oli kaebaja kuu aega tagasi kakelnud HIV-positiivsega ja on ikka veel mures. Väsimus, unetus. Kaebaja ei ole pöördunud psühhiaatri vastuvõtule, kuigi seda on soovitatud pärast statsionaarset ravi neuroloogia osakonnas. Statsionaarse ravi epikriisist selgub, et kaebaja ei tarvita talle perearsti poolt väljakirjutatud antidepressante. 38.
  4. Vastustaja ekspertarst nõustus, et selles valdkonnas on põhjendatud hinnata mõõdukas piirang stressi ja muude psüühiliste koormustega toimetulekus. Psühholoogiliste testide alusel esineb keskendumine oma tervislikule seisundile, pessimismi ja negatiivseid enesekohaseid hinnanguid. Tõusnud on üldärevus, esineb asteenia ja väsimus. Oluline on dünaamiline jälgimine toetava ravi foonil. 38.
  5. Väljaskäimisega seonduva emotsionaalse ja vaimse pinge all mõistetakse ärevuse, ebamugavuse või hirmu tundmist väljaspool kodu liikumisel. Raskused võivad olla seotud ka ajast ja kohast arusaamisega, mäluga või meelepetetega
  6. Seega tuleb selles võtmetegevuses hinnata, kas isikul esineb hirmu kodust väljaskäimise ees. TIS-i andmed ei kinnita, et kaebaja kardaks kodust väljas käia. Kaebaja on käinud korduvalt erinevate arstide vahet, seega ei ole tal probleeme kodust väljas käimisega. Sellist hirmu ei ole ta ka arstidele või psühholoogidele välja toonud. Oluline ei ole, kas kaebaja eelistab väljas käia üksi või kellegiga koos. Samuti ei ole näha, et tal oleks väljaspool kodu raskusi orienteerumisega ja ta eksiks pidevalt ära. TIS-i andmed ei kinnita kaebajal meelepetete olemasolu. Kaebaja on uuringu andmetel oma isikus, 20 Töövõime hindamise metoodika, lk
  7. 22
(37)3-22-2017 asjas ja kohas orienteeritud (TIS lk 22-25). Seega jättis TTO ekspertarst põhjendatult selles võtmetegevuses piirangu tuvastamata. Muutustega toimetuleku all mõeldakse kohanemist igapäeva-harjumusi segavate, ootamatute olukordadega
  1. Kohtu hinnangul ei saa kaebajal mõõduka piirangu tuvastamist pidada ilmselgelt ebaõigeks. Kaebajal on diagnoositud depressiooniga ärevus (TIS lk 26-27). TIS-i andmetel on isikul olnud töökoha vahetamisel stressi, pingepeavalusid, unehäireid (TIS lk 5455). Depressiooni, stressi, ärevust ja unehäireid ning sellest tingituna pidevat väsimust on TIS-is korduvalt kajastatud (TIS lk 22-25, 26-27, 40-41, 46-47, 49-51, 54-55). Võib arvata, et sellises seisundis inimesel võib olla mõningaid raskusi muutustega kohanemisel. Raskema piirangu tuvastamiseks TIS-i andmed alust ei anna. TIS-ist ei ole näha, et kaebaja oleks vajanud enne töövõime hindamist psühholoogi või psühhiaatri teenust. Antidepressantravi on kaebaja omal algatusel katkestanud. Ei ole näha, et kaebaja ei saaks iseseisvalt oma eluga, sh vajalike muudatustega üldse hakkama. Kuna muutustega toimetuleku võtmetegevuses on põhjendatud tuvastada mõõdukas piirang, siis on ka valdkondlik piirangu raskusaste mõõdukas.
  2. Kaebaja tõi suhtlemise valdkonnas välja piirangud võtmetegevustes „suhtlemisega hakkamasaamine“ ja „kohane käitumine“. 39.
  3. Kaebaja leidis, et tema piirangud võtmetegevuses „suhtlemisega hakkamasaamine“ on muutlikud (raskusaste 9). Ei saa suhtlemisega hakkama, tundmata liigset ärevust või hirmu. On väsinud ja tülpinud. Suhtleb inimestega nii palju kui vajalik ja nii vähe kui võimalik. On perioode, kus ei suhtle üldse kellegagi, sest ei jaksa. Kaebaja leidis, et tal on võtmetegevuses „kohane käitumine“ mõõdukas piirang (raskusaste 2). Ei suuda kontrollida enda emotsioone ja käitumist. Kaotab vahetevahel kontrolli oma emotsioonide ja käitumise üle. Sõltub teisest osapoolest, üldiselt on ta rahumeelne inimene. 39.
  4. TTO ekspertarst leidis 21.07.2022 eksperthinnangus, et kaebajal on võtmetegevuses „suhtlemisega hakkamasaamine“ kerge piirang (raskusaste 1), viidates segatüüpi depressiooniga ärevuse diagnoosile. Kaebajale on välja kirjutatud antidepressandid, kuid ta ei kasuta neid. Uuringutulemusega esineb kaebajal EEK alusel siiski kerge piirang. TTO ekspertarst muutis 30.08.2022 eksperthinnangus piirangu raskusastet ja leidis, et kaebajal on selles võtmetegevuses mõõdukas piirang (raskusaste 2), viidates samuti segatüüpi depressiooniga ärevuse diagnoosile. Ekspertarst lisas täiendava põhjendusena, et kaebaja vaimne seisund on halvenenud, on laskunud konflikti, on kakelnud
  5. a juulis. TTO ekspertarst leidis 21.07.2022 eksperthinnangus, et kaebajal puuduvad võtmetegevuses „kohane käitumine“ piirangud (raskusaste 0), sest kaebaja kirjeldatud piirangud ei leidnud TIS-i andmetel kinnitust. Teostatud psühholoogiline uuring ei viita kohatu käitumise probleemidele. TTO ekspertarst muutis 30.08.2022 eksperthinnangus piirangule antud raskusastet ja leidis, et kaebajal on selles võtmetegevuses kerge piirang (raskusaste 1), viidates segatüüpi depressiooniga ärevuse diagnoosile. Uuenenud andmete põhjal on kaebaja konflikti lahendanud kakluse teel. See info on küll kaebaja poolne – mingeid sissekanded ega kakluse fikseerimist, vigastusi jne meditsiiniandmetes ei ole. TTO ekspertarst leidis 21.07.2022 eksperthinnangus, et kaebajal on selles valdkonnas kerge piirang (raskusaste 1). Piiratud on suhtlemine inimeste vahel. Piirang on tingitud emotsionaalsete funktsioonide häirumisest. Kahjustatud on peaaju struktuur. Piirangu põhjustanud psüühika- ja käitumishäirete kulg on raskesti prognoositav ilma ravita (kaebaja ei kasuta antidepressante). Kaebaja on osaliselt kohanenud. TTO ekspertarst muutis 30.08.2022 21 Töövõime hindamise metoodika, lk
  6. 23
(37)3-22-2017 eksperthinnangus on seisukohta ja leidis, et kaebajal on selles valdkonnas mõõdukas piirang (raskusaste 2). Ekspertarst lisas täiendavalt, et uuenenud andmetel põhjal võib eeldada, et vaimne seisund on halvenenud. Samas ei ravi kaebaja end antidepressantidega, mis perearst on talle enne neuroloogia osakonda ravile saatmist välja kirjutanud. 39.
  1. Vastustaja ekspertarst nõustus, et esineb kuni mõõdukas piirang tõusnud ärevuse, üldise väsimuse ja meeleolu ebastabiilsusest tingituna. Juunis 2022 teostatud psühholoogiliste uuringute põhjal on tegemist ärevuse tõusu ja kiirema ärritatavusega. Vajalik on psüühilise seisundi jälgimine ravi foonil. TTO ekspertarsti viide ühekordsele tülile, mis päädis kaklusega, ei ole asjakohane. 39.
  2. Kohtu hinnangul puuduvad kaebajal selles valdkonnas piirangud ja ekspertarstid on piiranguid tuvastades üle pingutanud. Üksnes depressiooni või ärevushäire diagnoos ei anna tingimata alust ka suhtlemise valdkonnas piiranguid tuvastada. TIS-i andmed ei kinnita, et kaebajal oleks probleeme teiste inimestega suhtlemisel. Kaebajal on käinud korduvalt arstide vahet ja on saanud suhtlemisega väga edukalt hakkama. Ainult ühel korral oli kaebaja arstidega ärritunud (TIS lk 40-41) – seda põhjusel, et tema tervisehäda ei suudetud ravida. Viide ühekordsele kakluse intsidendile on asjakohatu ega anna pilti kaebaja igapäevasest käitumismustrist. Kaebaja on ise väitnud, et ärritub vahel, kuid seda esineb aeg-ajalt kõigil inimestel, tegemist ei saa olla töövõimet mõjutava püsiva tervisehäirega, st kaebajast sõltumatu ja tema kontrollile mitte alluva käitumisega, mis tema igapäevaelu oluliselt segaks ja töövõimet mõjutaks. Kaebaja toob välja, et üldiselt on hommikuti tema enesetunne parem, õhtuks väsib ära, väsinud olekus ei jaksa suhelda, rääkida (TIS lk 22-25). Ilmselt väsib enamik inimesi õhtuks ära ja väsinud olekus väheneb ka suhtlemisaktiivsus. Seda ei saa käsitleda haigusliku seisundina. Kaebajaga läbi viidud psühholoogiline uuring ei võimalda teha järeldusi, et kaebajal oleks raskusi teiste inimestega suhtlemisel või kohasel käitumisel.
  3. a juuni epikriisist (TIS lk 22-25) selgub, et kontakt temaga on normaalne, ta teeb testimisel koostööd, on püüdlik, suhtlusaldis, räägib meelsasti pikemalt, üksikasjalikult. Kaebaja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et tal oleks tuvastatud tervisehäireid, mille alusel saaks selles valdkonnas piiranguid tuvastada. Kuna ekspertarstid on eksinud kaebaja kasuks, siis ei too see kaasa haldusakti tühistamise vajadust.
  4. Kaebaja toob välja, et tal on ravimite tarvitamisest tingitud kõrvaltoimed. Kuna organism on kurnatud ja põhjust ei teata, siis on igasugused ravimid vastuvõetamatud. Tekitavad paha enesetunde ja gastroenteroloogilisi probleeme. Kaebaja peaks pidevalt võtma antidepressante, kuid enesetunne ei ole pärast hea. TTO ekspertarst leidis 21.07.2022 eksperthinnangus, et antidepressantide ärajätmist pole TIS-i andmetes täpselt kirjeldatud, kaebaja on need omal algatusel ära jätnud. Kaebaja välja toodud piiranguid on hinnatud õppimise ja tegevuste sooritamise, muutustega kohanemise ja ohu tajumise ning suhtlemise valdkondades. TTO ekspertarst jäi samale seisukohale ka 30.08.2022 eksperthinnangus. Vastustaja ekspertarst soovitas ravimite kõrvaltoimete tekkimisel pöörduda raviarsti poole vajadusel raviskeemi muutmiseks. Terviseandmed ei kinnita kaebuste seost määratud ravimitega. Kohus nõustub vastustaja ekspertarstiga, et TIS-i andmed ei kinnita kasutatavate ravimite kõrvaltoimete olemasolu. Vajadusel on võimalik ravimeid vahetada.
  5. Kaebaja tõi muude tervisehäirete osas välja, et tal on pidev väsimus ja magamatus, eriti pärast Covidi põdemist. Võib olla öid magamata ja ka päeval ei maga. See ongi tema 24
(37)3-22-2017 tervisliku seisundi põhjuseks. Seisukord on halb ja paranemise märke ei ole näha. Olukord läheb pigem hullemaks. TTO ekspertarst tõi 21.07.2022 eksperthinnangus välja, et kaebaja toodud infot on uuritud nii neuroloogi kui ka psühholoogi poolt, teostatud uuringud ja jätkub dünaamiline jälgimine seisundi osas. Piiranguid on hinnatud õppimise ja tegevuste sooritamise, muutustega kohanemise ja ohu tajumise ning suhtlemise valdkondades. TTO ekspertarst jäi samale seisukohale ka 30.08.2022 eksperthinnangus. Vastustaja ekspertarst märkis, et töövõimet mõjutavaid piiranguid hinnatakse seoses objektiivsete terviseandmetega, st põhjuslikus seoses diagnoositud haigusseisunditest, kusjuures silmas peetakse, kas nende piirangute vähendamiseks on rakendatud või on võimalik rakendada kompenseerivat ravi. Sealjuures ei ole oluline, millistel põhjustel haigusseisund on tekkinud. Antud juhul on raviskeemi täiendatud ja ei ole võimalik kinnitada, et olukord halveneb. Kohus nõustub TTO ekspertarstiga, et kaebaja unehäireid on hinnatud muudes valdkondades, mistõttu puudub vajadus neid siinkohal täiendavalt käsitleda.
  1. TTO ekspertarst leidis 21.07.2022 eksperthinnangu kokkuvõttes, et kaebajal on osaline töövõime. Peamine piiranguid põhjustav diagnoos on segatüüpi depressiooniga ärevus. Piiratud on suuliste sõnumite vastuvõtmine, rääkimine, vestlemine. Piirangud on tingitud kuulmisfunktsiooni langusest, helide ja kõne eristamise häirumisest. Piiratud on uute tegevuste õppimine, ka lihtsate tegevuste õppimine, tähelepanu koondamine, lihtsate probleemide lahendamine, otsuste tegemine. Piirangud on tingitud tähelepanu ja mälufunktsioonide häirumisest, emotsionaalsest ebastabiilsusest, mõtlemisfunktsioonide muutumisest ja kõrgemate kognitiivsete funktsioonide häirumisest. Piiratud on muutustega toimetulek. Piirang on tingitud häirunud kõrgematest kognitiivsetest funktsioonidest, emotsionaalsest ebastabiilsusest. Piiratud on suhtlemine inimeste vahel. Piirang on tingitud emotsionaalsete funktsioonide häirumisest. Kaebajal on raskesti prognoositav seisund kehtivusega 1 aasta, kuna tema vaimne seisund on halvenenud pärast Covid-19 nakkust ja hetkel on vajalik dünaamiline jälgimine nii psühhiaatri kui ka neuroloogi poolt, hindamaks seisundi muutumist ravi foonil. Kahjuks eelnevalt on selgunud, et kaebaja ei tarvita korrektselt talle määratud ravi – on jätnud omal algatusel ravi ära. Samuti ei kasuta korrektselt talle määratud kuuldeaparaati. Kaebajale sobib kerge füüsiline töö, kontoritöö turvalises ja vaimselt pingevabas keskkonnas. Ei sobi töö müras, töötamine ajasurvega ning ei sobi tööülesanded, mis nõuavad suurt tähelepanu või head mälu. Soovitatav abivahend on kuuldeaparaat. Töövõimet toetavad psühholoogiline nõustamine, ümberõpe ja karjäärinõustamine. TTO ekspertarst muutis 30.08.2022 eksperthinnangus oma arvamust ja leidis, et peamine piiranguid põhjustav diagnoos on kahepoolne neurosensoorne kuulmisnõrkus. Kaebajal on raskesti prognoositav seisund kehtivusega 2 aastat, kuna tema vaimne seisund on halvenenud pärast Covid-19 nakkust ja hetkel on vajalik dünaamiline jälgimine nii psühhiaatri kui ka neuroloogi poolt, hindamaks seisundi muutumist ravi foonil.
  2. Vastustaja ekspertarst leidis kokkuvõttes, et nõustub tehtud ekspertiiside ja nende järeldustega. Kaebaja üldine püsiv töövõime on hinnatud osaliseks. Osaajaline või osamahuline töötamine on kaebajal esinevaid piiranguid arvestavates töötingimustes võimalik. Tuleb silmas pidada, et antud hinnang on omakorda sisendiks järgnevatele tegevustele ja teenustele. See tähendab, et kaebaja võib vajada nõustamisteenuseid, rehabilitatsiooniteenuseid jms, mis võib olla abiks talle sobiva töö leidmisel ja seal püsimisel. Vaidemenetluse käigus muutis TTO ekspertarst otsuse kehtivusaega 1 aastalt 2 aastale, millega on vastustaja ekspertarst nõus. Vaimse võimekuse piirangute eeldatav vähenemine ei 25
(37)3-22-2017 pruugi olla kiire, vajalik on pikemaajalisem seisundi jälgimine ravi ja tugiteenuste foonil.
  1. a-l antud hinnang püsivale töövõimele on praegusest hinnangust erinev. Varasemas hinnangus on töövõimet mõjutavad piirangud eelkõige liikumise valdkonnas. Käesolevalt kehalistest haigustest tingitud funktsionaalsed piirangud ja nende ravivajadus sarnasel määral, toetudes objektiivsetele terviseandmetele, ei kinnitunud.
  2. Kohus nõustus enamikus osas ekspertarstide hinnangutega. Kohtu hinnangul jäeti põhjendamatult piirangud tuvastamata ja hindamata teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonnas tualettruumi toimingute võtmetegevuses. Kohtu hinnangul oli piirangute tuvastamine teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonnas teabe edasiandmise võtmetegevuses ning suhtlemise valdkonnas põhjendamatu. Eeltoodule vaatamata ei pea kohus ekspertarstide lõppjäreldust, et kaebajal on osaline töövõime, põhjendamatuks. Vaatamata mitme terviseprobleemi olemasolule, ei saa kaebaja tervislikku seisundit pidada praegustel andmetel selliseks, et kaebaja ei suudaks mitte mingil juhul mitte ühtegi tööd temale sobivates tingimustes ka osalise ajaga töötades teha. Kaebaja nägemis- ja kuulmisprobleem on abivahenditega rahuldaval määral kompenseeritud, seega need töötamist oluliselt ei sega. Mälu probleeme võimaldab samuti leevendada abivahendite (märkmikud, kalendrid, telefoni meeletuletused jms) kasutamine. Unehäireid on reeglina võimalik ravimitega leevendada ja hilisemad terviseandmed kinnitavad, et ravi on olnud tõhus. Kaebajal ei ole raskekujulist depressiooni, mis tegutsemisvõime välistaks. Meeleoluhäirete puhul aitavad reeglina ravimid. Kaebajale on välja kirjutatud antidepressandid, mida saab vajadusel vahetada, kui konkreetsed ravimid kaebajale ei sobi või ei ole piisavalt tõhusad. TIS-i andmed ei kinnita, et meeleoluhäired välistaks kodust väljas käimist ja tegutsemisvõimet. Kaebaja käib korduvalt arstide vahet ja teeb igapäevaselt pikki jalutuskäike. Probleemid liikumise ja käelise tegevuse valdkonnas ei leidnud kinnitust. Keskkonnavahetus ja täiendavate kohustuste lisandumine võivad hoopis aidata kaebajal meeleoluhäireid leevendada ja enesehinnangut tõsta, sest kodus olles keskenduks kaebaja liialt oma terviseprobleemidele ja hindaks neid tegelikust suuremateks.
  3. Neil põhjustel leiab kohus, et vastustaja 25.07.2022 otsus on põhjendatud osas, millega tuvastati kaebajal osaline töövõime. Otsust on töövõime kestuse osas muudetud 16.09.2022 vaideotsusega ja 19.09.2022 otsusega. 2-aastast perioodi võib pidada põhjendatuks, arvestades kaebajal tuvastatud terviseprobleeme. Asjakohase raviga võivad need selle aja jooksul leeveneda, mistõttu on 2 aasta pärast töövõime uus hindamine õigustatud. Kuna kohus ei tuvastanud 25.07.2022 otsuses selliseid vigu, mis tooksid kaasa selle otsuse tühistamise, siis jätab kohus kaebuse selle otsuse tühistamise nõudes rahuldamata. Samal põhjusel jääb ka 16.09.2022 vaideotsus tühistamata osas, mis puudutab töövõime hindamist. Kuna otsused jäävad töövõime hindamist puudutavas osas tühistamata, siis puudub alus kohustada vastustajat kaebaja töövõime hindamise taotluse osas uut otsust tegema. Vastustaja 06.02.2023 otsus
  4. Kaebaja vaidlustab vastustaja 06.02.2023 otsust, millega tuvastati, et tal on osaline töövõime. Kaebaja leiab, et tal puudub töövõime, mistõttu taotleb ta vastustaja kohustamist tegema kaebaja töövõime hindamise kohta uus otsus.
  5. Vastustaja 06.02.2023 otsus tugineb Dorpat Tervis OÜ ekspertarst Anne Korki (TTO ekspertarst) 03.02.2023 dokumendipõhisele töövõime hindamise eksperthinnangule
  6. Lisaks on kohtumenetluses oma eksperthinnangu23 esitanud vastustaja ekspertarst Pille Tommingas 22 23 Vastustaja 24.03.2023 esitatud lisa
  7. Vastustaja 24.03.2023 esitatud lisa
  8. 26
(37)3-22-2017 22.03.
  1. Kohus kontrollib, kas eksperthinnangutes on arvestatud kõigi oluliste asjaoludega ja tehtud kaebaja terviseandmetest24 põhjendatud järeldused.
  2. Kaebaja tõi töövõime hindamise taotluses välja piirangud kõigis valdkondades. Kaebaja ei ole välja toonud, et tal oleks töötamist välistav seisund ja seda ei ole tuvastanud ka ekspertarst.
  3. Kaebaja tõi liikumise valdkonnas välja piirangud võtmetegevustes „liikumine eri tasapindadel“, „ohutu ringiliikumine“ ning „seismine ja istumine“. 49.
  4. Kaebaja leidis, et tema piirangud võtmetegevuses „liikumine eri tasapindadel“ on muutlikud (raskusaste 9). Ei suuda raskusteta ringi liikuda ega trepist käia. Liikumine sõltub sellest, kas keha valutab või mitte. Esinevad valud vasakul kehapoolel, kuna puus on endoproteesitud. Samuti on valud alakehas ja esineb ka muid valusid seoses sünnijärgse traumaga. Selgroog on kõverdunud. Kaebaja leidis, et tema piirangud võtmetegevuses „ohutu ringiliikumine“ on muutlikud (raskusaste 9). Ei suuda ohutult siseruumides ega väljas ringi liikuda. Suudab mõõdukate raskustega ohutult tänaval liikuda, sh kohtades, kus pole varem käinud. Kuna kaebaja mälu on väga muutlik, siis võib eksida ja seda ikka juhtub. Ruumitaju on üpris halb. Kasutab aeg-ajalt jalutuskeppi. Ka siseruumides esineb eksimisvõimalust ja kasutab jalutuskeppi. Kaebaja leidis, et tema piirangud võtmetegevuses „seismine ja istumine“ on muutlikud (raskusaste 9). Ei suuda valu tundmata ja raskusteta kehaasendeid säilitada ega vahetada. Tema võimekus ühel kohal püsida istudes, seistes või kehaasendeid vahetades on muutlik. Sõltub päevast ja valuaistingutest. Kaebajal on rulaator, mis on suureks abiks. 49.
  5. TTO ekspertarst leidis, et kaebajal on võtmetegevuses „liikumine eri tasapindadel“ mõõdukas piirang (raskusaste 2), viidates muudele täpsustatud polüneuropaatiatele, Covidi järgsele seisundile ja muudele esmastele koksartroosidele. Tekkinud on bilateraalne valu puusa-alaselja piirkonda, mis segab igapäevategevusi, ka liikumist. Liigub ilma abivahendita. Rombergis seisab silmad kinni 10+ sekundit, minimaalne kõikumine. Varvastele-kandadele tõuseb, tandemseisu sooritab, kõnd kergelt kohmakas. 2 minuti kõnnitest: 220 meetrit (
  6. a juunis 240 meetrit), kõnnitempo kiire, kõnd iseärasusteta, kaebuseks valu puusa-alaselja piirkonnas. Dünaamikas tunneb, et väsimus on püsinud sama, ei kannata suurt koormust. TTO ekspertarst leidis, et kaebajal puuduvad võtmetegevuses „ohutu ringiliikumine“ piirangud (raskusaste 0). Kartust eksida on hinnatud muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonnas. TTO ekspertarst leidis, et kaebajal on võtmetegevuses „seismine ja istumine“ kerge piirang (raskusaste 1), viidates muudele esmastele koksartroosidele. Kurdab valu puusa-alaselja piirkonnas liigutustel ja siirdumistel. Liigesliikuvus normipärane, 25.05.2020 röntgeniülesvõte vaagnapiirkonnast: luustruktuur tavaline. Parema puusa liigespilu kergelt ahenenud, pinnad pikenenud. Samas on parema reieluu pähikukaela konfiguratsiooni alusel kahtlus Cam-deformatsioonile. Vasaku puusa endoproteesijärgne seisund, luustruktuur iseärasusteta. Võrreldes
  7. a uuringuga on leid veenva dünaamikata. Parema puusa kerge artroos, Kellgren II, samas kahtlus Cam-tüüpi deformatsioonile. Vasaku puusa TEP. TTO ekspertarst leidis, et kaebajal on selles valdkonnas mõõdukas piirang (raskusaste 2). Piiratud on keha põhiasendi muutmine ja pikkade vahemaade kõndimine selja-puusavalude tõttu, üldväsimuse tõttu. Põhjuseks on võimalikud polüneuropaatiad, perifeersete närvide 24 TIS-i andmed 06.02.2023 seisuga, edaspidi TIS
  8. Vastustaja 24.03.2023 esitatud lisa
  9. 27
(37)3-22-2017 kahjustused, mille tõttu on langenud erinevate kehapiirkondades tundlikkus ja on halvenenud lihasfunktsioon. Süvenenud puusavalude põhjuseks puusaliigeste kulumishaigus krooniliste artrootiliste muutustega. Aeg-ajalt kasutab liikumisel abivahendina rulaatorit. Piirangu põhjuseks on artroosid. Haiguse kulg on raskesti prognoositav. Kaebaja ei ole kohanenud. 49.
  1. Vastustaja ekspertarst leidis, et liikumise valdkonnas on põhjendatud hinnata kaebaja piirangud maksimaalselt mõõdukatena põhjustatud võimalikust neuropaatilisest valust. Võrreldes 16.09.2022 vaideotsusega on lisandunud oluliste terviseandmetena endokrinoloog Mari Verrevi epikriis 04.10.2022, mis kirjeldab juhuleiuna paremas neerupealises leitud moodustist, mida hilisemates uuringutes ei ole hinnatud aktiivseks adenoomiks ja töövõime hindamisel funktsionaalseid piiranguid ei põhjusta. 12.11.2022 on lisandunud terviseandmetesse neuroloog Agnes Reitsniku epikriis, kaebaja on ajavahemikus 07.10.11.2022 viibinud Lääne-Tallinna Keskhaigla neuroloogiakeskuse statsionaaris haigusseisundi dünaamilises kontrollis. Lisandunud valukaebuste tõttu teostati närvide peenkiudude test, mis kinnitas üldise peenkiudude neuropaatilise leiu, mis selgitab valukaebuste esinemist. Samas neuroloogilist koldeleidu ega liikuvushäiret ei kirjeldata. Peenkiudude neuropaatiat on seostatud eelnevalt põetud viirushaigusega. Soovitatud alustada neuropaatilise valuraviga (gabagamma) vajadusel tõusvas annuses. Paraku tänaseks retseptikeskuse andmetel on ravi apteegist välja ostetud alles 05.01.
  2. Ravi soovitatud annuses kasutamisel peaks ravim olema otsas ja ravi seetõttu katkenud. Võimalik, et neuropaatilised valud ei ole olnud püsivalt nii tugevad, et oleksid vajanud soovitatud ravi. Kaasuvalt on kaebajal juba eelnevalt teadaolevalt diagnoositud puusaliigeste artroos, mille tõttu on teostatud vasaku puusaliigese endoproteesimine
  3. a-l. Ekspertarvamuse koostamise ja sellele põhineva otsuse ajaks puudusid andmed, et kaebaja vajaks konsultatsioone, ravi ja haigusseisundi käsitlust seoses puusa- ja seljavaludega. On märgitud valukaebus, kuid 07.11.2022 füsioterapeutilisel hindamisel on objektiivne leid normi piires, kõnd iseärasusteta, abivahendeid ei vaja, siirdumised iseseisvad, liigesliikuvused vabad, lihasjõud rahuldav. Püsiv abivahendi (rulaator jms) vajadus ei kinnitu. 49.
  4. Kohus selgitab kaebajale, et orienteerumisraskusi hinnatakse vaimse võimekuse valdkondades, mitte liikumise valdkonnas. Liikumise valdkonnas hinnatakse füüsilist võimekust. Kohtu hinnangul on ekspertarstid selles valdkonnas esinevaid piiranguid üle hinnanud. Kohus ei saa nõustuda, et kaebajal on selles valdkonnas piirangud, veel vähem saab nõustuda, et tegemist on mõõdukate piirangutega. TIS-i andmetel (TIS2 lk 26-29) liigub kaebaja ilma abivahenditeta, siirdub iseseisvalt. Liigesliikuvus on normipärane. Sirget jalga saab tõsta 90 kraadi, kõverdab täisamplituudis. Jõudlus ühtlane, ületab tugevalt vastupanu, poolte erinevuseta. Rombergis seisab silmad kinni 10+ sekundit, minimaalne kõikumine. Varvastelekandadele tõuseb, tandemseisu sooritab, kõnd kergelt kohmakas, kükki sooritab ilma toeta. Suudab 2 minutiga läbida 220 meetrit, kõnnitempo kiire, kõnd iseärasusteta. Varasemad andmed (TIS lk 22-25) kinnitavad, et kaebaja tõuseb toolilt ilma käte abita, suudab kükki teha. Need andmed ei võimalda järeldada, et kaebajal oleks eri tasapindadel liikumisel või asendivahetamisel mingeid piiranguid. Kaebaja väidetav puusavalu on esinenud pikema aja jooksul aeg-ajalt (TIS lk 56-57, 59, TIS2 lk 26-29, 32-33), mitte järjepidevalt, mis annaks alust pidada seda tema igapäevaelu oluliselt segavaks ja töövõimet mõjutavaks püsivaks tervisehädaks. Vastupidi, varasemate terviseandmetega võrreldes on kaebaja tervislik olukord läinud paremaks, sest varem liikus ta ühe või kahe karguga, nüüd ilma abivahenditeta iseseisvalt. Rulaatori kasutamist TIS-i andmed ei kinnita. TIS-i andmetel liigub kaebaja palju (jalutab palju – TIS lk 30-33; sunnib end igapäev liikuma koeraga 1,5 tundi hommikul ja 1,5 tundi õhtul – TIS lk 22-25). Järelikult ei saa puusavalu olulisi piiranguid põhjustada. Valusid saab hoida ravimitega kontrolli all. Kaebajal tuvastatud peenkiudude neuropaatiat ei seostatud 28
(37)3-22-2017 liikumisprobleemidega. Kaebaja kuulmis- ja nägemisprobleemid on kompenseeritud abivahenditega. Astma kaebajale olulisi probleeme ei tekita. Südameprobleeme TIS ei kajasta. Kuna ekspertarstid on eksinud kaebaja kasuks, siis ei too see kaasa vaidlusaluse otsuse tühistamise vajadust.
  1. Kaebaja tõi käelise tegevuse valdkonnas välja piirangud võtmetegevustes „käte sirutamine“, „asjade liigutamine“ ja „käteosavus“. 50.
  2. Kaebaja leidis, et tema piirangud võtmetegevuses „käte sirutamine“ on muutlikud (raskusaste 9). Ei suuda raskusteta käsi üles tõsta. Sõltub päevast ja valuaistingutest. Kaebaja leidis, et tema piirangud võtmetegevuses „asjade liigutamine“ on muutlikud (raskusaste 9). Ei suuda raskusteta asju liigutada. Füüsilist jõudu ei ole, raskuste tõstmine on täiesti välistatud. Kaebaja leidis, et tema piirangud võtmetegevuses „käteosavus“ on muutlikud (raskusaste 9). Ei suuda raskusteta käsi ega sõrmi kasutada. Kätes on pidev surin öösel ja päeval. Tegevused on häiritud. 50.
  3. TTO ekspertarst leidis, et kaebajal puuduvad neis võtmetegevustes ja valdkonnas tervikuna piirangud (raskusaste 0), sest need ei leidnud TIS-i andmetel kinnitust. Koordinatsioon täpne, vasakus käes minimaalselt posturaalset treemorit, rigiidsust ei esine. Patoloogilisi reflekse ei esine. SNK/KPK teostab. Jõud jäsemetes külgühtlane, ületab tugevale vastupanule. Pigistusjõud dünamomeetriga dex 32 kg sin 28 kg. 50.
  4. Vastustaja ekspertarst nõustus, et kaebajal puuduvad piirangud käelise tegevuse valdkonnas. TIS-i andmetel on küll neuromüograafilisel uuringul tuvastatud üldine peenkiudude neuropaatiline leid, kuid käelise tegevusega seotud kaebusi terviseandmetel kaebaja viimasel ajal esitanud ei ole. 50.
  5. Kohtu hinnangul ei võimalda ka uued lisandunud terviseandmed järeldada, et kaebajal on käte osas töövõimet mõjutavad püsivad tervisehädad. Kaebaja kurtis ka septembris 2022 (TIS2 lk 32-33) käte värinat ja nõrkust. Neuroloogi arvamuse kohaselt võib olla tegemist infektsioonijärgse autoimmuunse geneesiga ja alustati immuunraviga. Kaebajal tuvastati novembris 2022 (TIS2 lk 26-29) peenkiudude neuropaatia, kuid ei ole näha, et see oleks põhjuslikus seoses kaebaja käte probleemiga. Seega ei ole kaebaja tervisehäda ega selle põhjusi veel tuvastatud ega ravima asutud, mistõttu ei saa järeldada, et tema tervisehädad ei allu ravile ja jäävad püsivalt tema töövõimet mõjutama. Olemasolevad objektiivsed terviseandmed ei kinnita kaebajal töövõimet mõjutavate püsivate terviseprobleemide olemasolu käelise tegevuse valdkonnas.
  6. Kaebaja tõi teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonnas välja piirangud võtmetegevustes „teabe edasiandmine“ ja „teabe vastuvõtmine“. 51.
  7. Kaebaja leidis, et tema piirangud võtmetegevuses „teabe edasiandmine“ on muutlikud (raskusaste 9). Ei suuda teiste inimestega raskusteta kõneledes ega kirjalikult suhelda. Kuulmisraskused, probleemid suhtlemisel. Sõltub olukorrast. Kaebaja leidis, et tema piirangud võtmetegevuses „teabe vastuvõtmine“ on muutlikud (raskusaste 9). Ei suuda raskusteta öeldut kuulda ega kirjapandut lugeda. Sõltub olukorrast ja taustast. Tihti tuleb üle küsida, kuna ei kuule alati teist poolt. Nägemine ei ole kiita, kasutab lugemisprille. Kaugele näeb, kõiges muus kasutab lugemisprille. 29
(37)3-22-2017 51.
  1. TTO ekspertarst leidis, et kaebajal on võtmetegevuses „teabe edasiandmine“ kerge piirang (raskusaste 1), viidates kahepoolsele neurosensoorsele kuulmisnõrkusele. Kõnelemisraskusi ei esine. TTO ekspertarst leidis, et kaebajal on võtmetegevuses „teabe vastuvõtmine“ mõõdukas piirang (raskusaste 2), viidates kahepoolsele neurosensoorsele kuulmisnõrkusele. Nägemine kompenseeritud – kasutab lugemisprille. Esineb helivastuvõtu ja helijuhtehäire mõlemal kõrval. Kuuldeaparaadi kohta täpset informatsiooni ei ole. Kaebaja on väitnud, et ei kasuta kuuldeaparaate, kuna need segavad teda. Audiogramm: AD - 85, 85, 100 dB, AS - 85, 60, 75, 100 dB. Kaebaja enda kaebuseks on, et esinevad kuulmisraskused, probleemid suhtlemisel. Sõltub olukorrast ja taustast. Tihti tuleb üle küsida, kuna ei kuule alati teist poolt. TTO ekspertarst leidis, et kaebajal on selles valdkonnas mõõdukas piirang (raskusaste 2). Piiratud on suuliste sõnumite vastuvõtmine suhtlemisel ja vestlemine ühe inimesega helijuhtivuse ja helivastuvõtu häirumisest mõlema sisekõrva kahjustuse tõttu. Abivahendite kasutamise kohta täpsed andmed puuduvad, kuid viimases sissekandes 05.05.2022 on nimetatud kuuldeaparaadi kasutamise vajadust. Kuuldeaparaatide kasutuselevõtuga kuulmine paraneb. Kaebaja on piiranguga osaliselt kohanenud. 51.
  2. Vastustaja ekspertarst nõustus, et kahepoolsest kuulmislangusest põhjustatult esinevad kaebajal kuni mõõdukad piirangud suuliste sõnumite vastuvõtmisel. Vastavalt töövõime hindamise metoodikale hinnatakse piirangut koos abivahendiga, olenemata sellest, et terviseandmetest nähtub, et kaebaja ei kanna kuuldeaparaate subjektiivse ebamugavuse tõttu. Kui kuuldeaparaatide kasutamine on muutunud mingil põhjusel ebasobivaks, on soovitus pöörduda kuulmiskabinetti aparaatide häälestamiseks, kohandamiseks või vajadusel vahetamiseks. 51.
  3. Kohus leiab, et TTO ekspertarst on ka sel korral teinud teabe edasiandmise võtmetegevuses hindamisvea. Kaebajal ei esine nägemisega ega kõnelemisega probleeme, neid ei ole lisandunud ka uute terviseandmete alusel, seega ei ole tal teabe edasiandmisel piiranguid. Nägemine on korrigeeritud prillidega. Kuulmisega seotud piiranguid selles võtmetegevuses ei arvestata. Kohus jääb kuulmislanguse ja kuuldeaparaadi kasutamise vajaduse osas varem välja toodud seisukohtade juurde. Kuna kuuldeaparaadiga on võimalik kuulmislangust osaliselt kompenseerida, siis on mõõduka piirangu tuvastamine teabe vastuvõtmise võtmetegevuses ja valdkonnas põhjendatud.
  4. Kaebaja tõi teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonnas välja piirangud võtmetegevuses „tualettruumi toimingud“. 52.
  5. Kaebaja leidis, et tema piirangud selles võtmetegevuses on muutlikud (raskusaste 9). Ei suuda raskusteta kontrollida oma soolt ja põit. Sõltub päevast. Urineerimisega suured probleemid, kasutab väga tihti tualetti. On ette tulnud märgumist. 52.
  6. TTO ekspertarst leidis, et kaebajal on selles võtmetegevuses ja valdkonnas tervikuna kerge piirang (raskusaste 1), viidates soole malabsorptsioonile ehk väärimendumisele, pankreasestea[to]rröale. Arvestades kaebaja seisundit ja leidu, teostatud uuringuid, on tegemist Long Covidiga ja viirusest põhjustatud häired: peenkiudude neuropaatia, mis avaldub valudena ka kõhukoopas, lisaks autonoomsed häired kõhulahtisusena. Raskendatud on roojamise reguleerimine roojamisfunktsioonide häirumise tõttu. Piirangud erineva intensiivsuse ja sagedusega. Haiguse kulg on raskesti prognoositav. Kaebaja ei ole piiranguga kohanenud. 30
(37)3-22-2017 52.
  1. Vastustaja ekspertarst nõustus, et piirangud on hinnatavad kergetena, kuna üldise peenkiudude neuropaatiaga on seostatud nii kõhuvalusid kui viimasel ajal esinevat soole peristaltikahäiret. 52.
  2. Kohus leiab, et raskemat piirangud kui kerge ei ole põhjust selles valdkonnas tuvastada. Urineerimisprobleemide olemasolu või taastekkimist lisandunud terviseandmed ei kinnita. Samuti ei ole terviseandmetes kajastatud, et kaebajal esinenuks märgumist või et ta vajaks põie kontrollimise probleemi tõttu igapäevaselt mähkmeid. Kõhulahtisuse probleem on jäänud pikemaajaliselt kestma. TIS-i andmed ei kinnita, et kaebaja ei suudaks oma soolt kontrollida, ei jõuaks õigeaegselt tualetti kasutada ja vajaks mähkmeid. Küll aga saab pidev kõhulahtisus põhjustada probleeme olukorras, kus ei ole võimalik kohe tualetti tasuda, samuti põhjustada nõrkust ja halba enesetunnet, mistõttu võib kerge piirangu tuvastamist pidada põhjendatuks.
  3. Kaebaja tõi õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonnas välja võtmetegevustes „tegevuste õppimine“ ja „ tegevuste alustamine ja lõpetamine“. piirangud 53.
  4. Kaebaja leidis, et tal on võtmetegevuses „tegevuste õppimine“ raske piirang (raskusaste 3). Ei suuda raskusteta selgeks õppida ega teha lihtsamaid ja keerulisemaid igapäevategevusi. Lihtsamate ja keerulisemate tegevuste selgeks õppimine toimub suurte raskustega, peaaegu võimatu. Kõik uus on välistatud, kuna on pidevalt füüsiliselt väsinud. Lühimälu veab juba pikemat aega alt. Mitte ükski asi ei jää meelde. Igasugune tahe puudub. Olukord täiesti komplitseeritud. Kõik keeruline on täiesti välistatud. Kaebaja leidis, et tal on võtmetegevuses „tegevuste alustamine ja lõpetamine“ raske piirang (raskusaste 3). Ei saa raskusteta igapäevategevustega hakkama. Suudab suurte raskustega ise märgata igapäevategevuste vajadust ja neid kavandada, alustada ning lõpetada. Peaaegu võimatu. Täiesti välistatud. Alt veavad nii vaimne kui füüsiline pool. Kohe midagi ei jaksa teha. 53.
  5. TTO ekspertarst leidis, et kaebajal puudub võtmetegevuses „tegevuste õppimine“ piirang (raskusaste 0). Kerget orgaanilist tunnetushäiret on hinnatud teises võtmetegevuses. TTO ekspertarst leidis, et kaebajal on võtmetegevuses „tegevuste alustamine ja lõpetamine“ mõõdukas piirang (raskusaste 2), viidates kergele orgaanilisele tunnetushäirele. Tahte- ja motivatsioonipuudus, mälu käepärasuse häired. TTO ekspertarst leidis, et kaebajal on selles valdkonnas mõõdukas piirang (raskusaste 2). Raskendatud on oskuste omandamine, otsustamine, igapäevaste rutiinsete tegevuste korraldamine ja oma aktiivsuse taseme reguleerimine, motivatsioonipuuduse ja vaimse energiataseme languse ning keskendumishäire tõttu. Mälu käepärasus on langenud. Pidev väsimustunne ja alanenud tahteaktiivsus. Piirangu põhjuseks on psüühika- ja käitumishäired, mille kulg on raskesti prognoositav. Kaebaja ei ole kohanenud. Soovitatav psühhiaatri konsultatsioon ja toetav psühhoteraapia. 53.
  6. Vastustaja ekspertarst nõustus, et õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonnas esinevad kaebajal mõõdukad piirangud. Dünaamikas ei ole seisund psühholoogilistes testides oluliselt muutnud, samas on märgitud, et amitriptüliini kasutamine sobib, samuti on sellega uni paranenud. 53.
  7. Kohus nõustub ekspertarstidega selles, et tegevuste alustamise ja lõpetamise võtmetegevuses on kaebajal mõõdukas piirang. Seda kinnitavad ka kaebajaga tehtud testid (TIS lk 22-25, TIS2 lk 26-29), mis ei näita, et kaebaja ei suudaks üldse midagi teha või millelegi keskenduda. Kohus jääb varem välja toodud seisukohtade juurde selles osas, miks ei ole kaebaja puhul põhjendatud tuvastada raskemaid piiranguid. Uuemad terviseandmed on 31
(37)3-22-2017 vastupidi positiivsemad, sest kaebaja on saanud ravimeid, mis unehäireid parandavad, ja kaebaja saab magada. See on parandanud ka meeleoluhäireid. Kohus ei nõustu TTO ekspertarsti hinnanguga tegevuste õppimise võtmetegevuse osas. Kaebajal esinevad mäluhäired, meeleoluhäired ja unehäired mõjutavad samamoodi ka selles võtmetegevuses hinnatavat tegevusvõimekust. Seetõttu on ka selles võtmetegevuses põhjust hinnata kaebajal esinevad piirangud mõõdukaks, nagu tehti eelmises töövõime hindamise eksperthinnangus. See ei muuda valdkonnas esineva piirangu raskusastet, küll aga muutub töövõime ulatuse tuvastamisel arvesse võetavate võtmetegevuste raskusastmete summa. See omakorda võib, kuid ei pruugi töövõimele antavat hinnangut muuta.
  1. Kaebaja tõi muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonnas välja piirangud võtmetegevustes „väljaskäimine“ ja „toimetulek muutustega“. 54.
  2. Kaebaja leidis, et tema piirangud võtmetegevuses „väljaskäimine“ on muutlikud (raskusaste 9). Ei suuda ilma emotsionaalse või vaimse pingeta väljas käia. Piirang on põhjustatud vaimse ja füüsilise kurnatuse tõttu, miski ei paku huvi. Kaebaja leidis, et tal on võtmetegevuses „toimetulek muutustega“ täielik piirang (raskusaste 4). Ei saa ilma raskusteta muutustega igapäevaelus hakkama. Ei tule üldse muutustega toime. See on välistatud. On kurnatud ja kõik uus lööb ta kohe rivist välja. 54.
  3. TTO ekspertarst leidis, et kaebajal puudub võtmetegevuses „väljaskäimine“ piirang (raskusaste 0), sest kaebaja kirjeldatud piirangud ei leidnud TIS-i andmetel kinnitust. TTO ekspertarst leidis, et kaebajal on võtmetegevuses „toimetulek muutustega“ mõõdukas piirang (raskusaste 2), viidates segatüüpi depressiooniga ärevusele. Stressitaluvuse langus, rutiinist väljaminekuid ei talu, muudatused viivad endast välja. TTO ekspertarst leidis, et kaebajal on selles valdkonnas mõõdukas piirang (raskusaste 2). Piiratud on igapäevastes rutiinsetes tegevustes muutustega kohanemine ning stressi ja muu vaimse koormusega toimetulek psühhoemotsionaalse ebastabiilsuse tõttu. Emotsionaalse seisundi osas ärevus, närvilisus ja tüdimus. Piirangu põhjustanud psüühika- ja käitumishäirete kulg on raskesti prognoositav. Kaebaja on osaliselt kohanenud. 54.
  4. Vastustaja ekspertarst nõustus, et muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonnas on põhjendatud hinnata mõõdukas piirang stressi ja muude psüühiliste koormustega toimetulekus. Psühholoogiliste testide alusel esineb keskendumine oma tervislikule seisundile, esineb pessimismi ja negatiivseid enesekohaseid hinnanguid. Püsib üldine ärevuse tõus. 54.
  5. Kohus jääb väljaskäimise võtmetegevuses osas eelnevalt välja toodud seisukohtade juurde. Selles võtmetegevuses piirangu tuvastamata jätmine on põhjendatud. Vahepeal ei ole lisandunud terviseandmed, mis annaks alust jõuda teistsugusele järeldusele. Ka muutustega toimetuleku osas võib jääda varasema seisukoha juurde. Kuigi uuemate terviseandmete järgi on kaebaja saanud unehäirete osas sobiva ravi (TIS2 lk 26-29), mis võimaldab tal öösiti magada, ja tema meeleolu osas on ilmnenud mõningast paranemist, ei ole emotsionaalse enesetunde küsimustiku kohaselt kaebaja meeleoluhäireid täielikult kadunud, vaid näitavad jätkuvalt üle piiriskoori tulemusi. Järelikult ei ole kaebaja terviseprobleem leidnud veel lahendust ja mõõduka piirangu tuvastamist võib pidada jätkuvalt põhjendatuks. Raskema piirangu tuvastamiseks puudub alus, sest TIS-i andmed ei võimalda järeldada, et kaebaja ei saaks oma igapäevaeluga hakkama. Kaebaja on temal esinevad piirangud selgelt üle hinnanud. Kuna muutustega toimetuleku võtmetegevuses tuvastati mõõdukas piirang, on ka valdkondlik piirangu raskusaste mõõdukas. 32
(37)3-22-2017
  1. Kaebaja tõi suhtlemise valdkonnas välja piirangud võtmetegevustes „suhtlemisega hakkamasaamine“ ja „kohane käitumine“. 55.
  2. Kaebaja leidis, et tal on võtmetegevuses „suhtlemisega hakkamasaamine“ raske piirang (raskusaste 3). Ei saa suhtlemisega hakkama, tundmata liigset ärevust või hirmu. Saab võõraste ja tuttavate inimestega kohtuda suurte raskustega, peaaegu võimatu. Suhtlemine välistatud ja kui on kohustatud suhtlema, siis tuleb ennast väga palju ületada. Kaebaja leidis, et tal on võtmetegevuses „kohane käitumine“ raske piirang (raskusaste 3). Ei suuda enda emotsioone ega käitumist kontrollida. Kaotab sageli kontrolli oma emotsioonide ja käitumise üle. 55.
  3. TTO ekspertarst leidis, et kaebajal on võtmetegevuses „suhtlemisega hakkamasaamine“ kerge piirang (raskusaste 1), viidates kergele orgaanilisele tunnetushäirele. Suhtlemise osas TIS-i andmed piiranguid ei kinnita. Nimetatud on suurenenud ärevust ja ärritatavust. TTO ekspertarst leidis, et kaebajal on võtmetegevuses „kohane käitumine“ kerge piirang (raskusaste 1), viidates kergele orgaanilisele tunnetushäirele. Esineb ärevust ja ärritatavust. TTO ekspertarst leidis, et kaebajal on selles valdkonnas kerge piirang (raskusaste 1). Piiratud on esmane lihtne inim

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.