) § 1 lg-le 1 pankrot võlgniku kohtuotsusega väljakuulutatud maksejõuetus. Sama paragrahvi teise lõike järgi on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
Nimetatud paragrahvi teise lause kohaselt antakse füüsilisest isikust võlgnikule pankrotimenetluse kaudu võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras. Kohustustest vabastamise menetlus ei kujuta endast võlgniku automaatset võlgadest vabanemist ja oma vara säästmist. Pankrotiseaduse 11. peatükk paneb võlgnikule kohustustest vabastamise menetluse kestel mitmeid kohustusi. Muuhulgas on võlgnik
lg 1 kohaselt kohustatud pankrotimenetluse kestel tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Avaldaja on märkinud, et ta ei saa kinnipidamisasutuses tööd teha ning sissetulekut teenida.
lg 1 järgi lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Avaldajal tuleb kinnipidamisasutuses olla veel ligi kolm aastat. Tal puudub igasugune sissetulek ja töö. Pankrotimenetluse läbiviimiseks on võlgnikul vajalik aga mingilgi määral sissetuleku või vara olemasolu, et katta pankrotimenetluse kulud ning rahuldada võlausaldajate nõudeid. Avaldaja selgitustest tulenevalt ei ole tal vahendeid ja vara isegi pankrotimenetluse kulude katteks, mistõttu on tõenäoline tema pankrotimenetluse lõpetamine pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Eeltoodust tulenevalt ei ole avaldaja suhtes edukas pankrotimenetluse läbiviimine võimalik ning esitatud pankrotiavaldusega ei ole võimalik taotletavat füüsilise isiku pankrotimenetluse eesmärki saavutada. Avaldaja pankrotiavalduse menetlusse võtmisest tuleb TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel keelduda. Kui avaldaja vabaneb kinnipidamisasutusest ja asub tööle, on tal ka võimalus esitada kohtule pankrotiavaldus. Kuna kohus keeldub avalduse menetlusse võtmisest, puudub vajadus lahendada riigilõivu tasumisest vabastamise taotlust. 2 MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED 3. I. P. esitas määruskaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 23. augusti 2012 määruse tühistamist. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei saa määruskaebuse esitaja vanglas tööd teha ja sissetulekut teenida temast mitteolenevatel põhjustel, kuna vangla ei ole talle tööd pakkunud, ehkki vangla on selleks kohustatud. Seega ei saa kaebuse esitaja neid tingimusi täita, kuna vangla ei täida tema suhtes seadust. Kaebuse esitaja on täitnud need tingimused, mida tal on võimalik täita. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 4. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu vaidlustatud määrus muutmata. 5. Maakohus on õigesti kohaldanud TsMS § 371 lg 2 p 2 ning põhjendatult keeldunud menetlusse võtmast I. P. avaldust pankroti väljakuulutamiseks. Määruskaebuses esitatud põhjendused ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks.
sätestab pankrotimenetluse eesmärgid ning nimetatud sätte teisest lausest tulenevalt füüsilisest isikust võlgnikule antakse pankrotimenetluse kaudu võimalus vabaneda oma kohustustest käesolevas seaduses ettenähtud korras. Pankrotiseaduse 11. peatükis on reguleeritud füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise alused ja kord ning
lg 1 kohaselt on võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel muuhulgas kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Maakohus on õigesti märkinud, et kohustustest vabastamise menetlus ei kujuta endast automaatset võlgadest vabanemist ja oma vara säästmist. Asja materjalidest nähtuvalt kannab I. P. karistust Tartu Vanglas ning teema karistusaja lõpp on 28.04.2015. Vanglas karistust kandes on piiratud I. P. tegelemine tulutoova tegevusega ja sellest tulenevalt ei ole võimalik
teises lauses märgitud pankrotimenetluse eesmärgi saavutamine ning eeldada, et I. P. suutmatus rahuldada võlausaldajate nõudeid ei ole ajutine. Maakohtu järeldus, et esitatud pankrotiavaldusega ei ole võimalik taotletavat füüsilise isiku pankrotimenetluse eesmärki võimalik saavutada, on seaduslik ja põhjendatud. Määruskaebuse esitaja väide, et Tartu Vangla rikub seadust ja ei kindlusta teda tööga, mistõttu ei ole ta suuteline võlausaldajate nõudeid rahuldada, ei ole õige. VangS § 38 lg-st 1 ei tulene vanglateenistusele kohustust kinnipeetavaid tööga kindlustada, vaid näeb ette üksnes sellekohase võimaluse. Seega määruskaebuse esitaja nimetatud väide ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks.
lg-s 1 sätestatud kohustus tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega eeldab isiku vabaduses viibimist. 6. Seoses määruskaebuse rahuldamata jätmisega jäävad menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 171 lg 1 alusel I. P. kanda. Kersti Kerstna-Vaks Andra Pärsimägi Üllar Roostoja 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.