4-24-3973 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Väärteoasja number Kohtunik Väärteoasi Pärnu Maakohus
- jaanuar 2025, Paide, kirjalikus menetluses 4-24-3973 (2630,24,004500) Indrek Nummert Mark Kitajevi 02.12.
- a kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Kesk-Eesti politseijaoskonna patrullitalituse III patrulligrupi patrullpolitseinik Tene Metsma 24.11.
- a kiirmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2630,24,004500 LS § 227 lg 2 järgi Kohtuvälise menetleja esindaja PPA Lääne prefektuuri Kesk-Eesti politseijaoskonna Paide menetlusgrupi uurija Ragne Tõnts Kaebuse esitaja Mark Kitajev (ik 39403060830; elukoht x x, x; e-post x; tel x) RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku § 2, § 120 lg 1, § 132 p 1, § 133-135 kohus otsustas:
- Jätta rahuldamata Mark Kitajevi 02.12.
- a kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Kesk-Eesti politseijaoskonna patrullitalituse III patrulligrupi patrullpolitseinik Tene Metsma 24.11.
- a kiirmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2630,24,004500 ja jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata.
- Kohtuotsuse lõpposa saata kaebuse esitajale ja Lääne prefektuurile. Edasikaebamise kord Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada kirjalikult Pärnu Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest, s.o hiljemalt 03.02.
- a, ning kassatsiooni võib esitada Riigikohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on menetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav ning selleks tuleb kasutada advokaadi abi, sest Riigikohtusse saab pöörduda isik vaid siis, kui teda esindab advokaat. Kui kohtumenetluse pooled loobusid kassatsiooniõiguse kasutamisest vastavalt VTMS § 135 lg 4 p 2, jõustub otsus selle kuulutamisele järgnevast päevast. Kirjaliku kassatsiooniteate esitamise korral on põhistatud kohtuotsus kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadav 17.02.
- a päeva jooksul avaliku e-toimiku vahendusel või Paide Tallinna tn 18 kohtumaja kantseleis. 1
(4)4-24-3973 Väärteo kirjeldus 24.11.
- a kell 05.07 x x x x TALLINN-TARTU-VÕRU-LUHAMAA maantee x. kilomeetril paremas pärisuunas Mark Kitajev juhtis asulavälisel teel mootorsõidukit registreerimismärgiga x kiirusega 118±4 km/h, suurim lubatud sõidukiirus antud teelõigul 90 km/h, seega ületas suurimat lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 24 km/h. Menetluse käik Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Kesk-Eesti politseijaoskonna patrullitalituse III patrulligrupi patrullpolitseinik Tene Metsma 24.11.
- a kiirmenetluse otsusega väärteoasjas nr 2630,24,004500 karistati Mark Kitajevit LS § 227 lg 2 alusel rahatrahviga 152 eurot, s.o 38 trahviühikut. Mark Kitajev esitas maakohtule 02.12.
- a kaebuse (tl 1), milles kõrvaldas puudused 03.01.
- a (tl 14-29). Kaebuse esitaja vaidlustab talle määratud karistust ning taotleb talle karistusena määratud rahatrahvi vähendamist. Kaebuse esitaja viitab raskele majanduslikule olukorrale, mistõttu on tal kätte jäävast regulaarsest sissetulekust (x eurot – x eurot, s.o eluasemelaen, = x eurot) pärast muude kohustuste ja elementaarsete vajaduste täitmist keeruline nii suurt trahvi tasuda. Lisaks viitab kaebuse esitaja asjaolule, et xx.xx.xx. a on tema perre sündinud x x. Kohtuvälise menetleja esindaja ei olnud oma kohtule esitatud seisukohas (tl 32) nõus kaebusega ja karistuse muutmisega, leides, et alused kaebuse rahuldamiseks puuduvad. Kohtuväline menetleja viitab asjaolule, et kui kaebuse esitaja on tihe Tallinn-Tartu maantee kasutaja ning käib regulaarselt x, ei saa kaebajale olla teadmata, et kõnealusel teelõigul kasutatakse piirkiiruse reguleerimiseks elektroonilisi märke ning piirkiirust reguleeritakse vastavalt sõiduoludele. Kohtuväline menetleja leiab, et LS § 50 lg 5 p 3 nõuete rikkumine M. Kitajevi poolt on aset leidnud, tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega ning õigesti kvalifitseeritud. Süü suurus sõltub kiirusmõõteseadmega mõõdetud sõiduki liikumiskiirusest ehk numbrilisest näidust. LS § 227 lg 2 sätestatud lubatud sõidukiiruse ületamise keskmist määra arvestades võib öelda, et menetlusaluse isiku süü on keskmisest madalam. Menetluse käigus leidis tuvastamist karistust kergendav asjaolu – puhtsüdamlik kahetsust, mida kohtuväline menetleja on karistuse määramisel ka karistust kergendava asjaoluna arvestanud. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Mark Kitajevile määratud rahatrahv (38 trahviühikut) on alla sanktsiooni keskmise määra ning vastab isiku süüle. Tegemist on proportsionaalse ja kohase karistusega. Kohtuväline menetleja taotles tõendina võtta vastu M. Kitajevi arhiveeritud karistuste väljavõtet ning 11.12.
- a lühimenetluse otsust väärteoasjas, millist taotlust kohus ei rahuldanud ning neid tõendeid väärteokaebuse lahendamisel aluseks ei võta (tl 38). Pärnu Maakohtu seisukoht VTMS § 123 kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS §-s 133 on loetletud küsimused, millised selgitab kohus välja kaebuse lahendamisel. VTMS §-s 150 on loetletud väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised. Kohus, vaadanud läbi kaebuse ja selle lisad, kohtuvälise menetleja seisukoha, kohtule esitatud väärteoasja toimiku, on seisukohal, et M. Kitajevi kaebus rahuldamisele ei kuulu. 2
(4)4-24-3973
- Väärteo objektiivne ja subjektiivne koosseis Asjas puudub vaidlus selle üle, et 24.11.
- a kell 05.07 x x x x Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee x. kilomeetril juhtis M. Kitajev mootorsõidukit x, registreerimisnumbriga x, asulavälisel teel kiirusega 118 km/h +/- 4 km/h. Lubatud sõidukiirus antud teelõigul oli 90 km/h ning M. Kitajev ületas seega lubatud kiirust mitte vähem kui 24 km/h. Väärteo toimepanemine on tõendatud kiirmenetluse otsusega, mille M. Kitajev on omakäeliselt allkirjastanud ja andud väärteo kohta ka ütlused (PPA toimik tl 1-2) ning kiirusmõõturi kasutamise protokolliga (PPA tl 3-4). Kiirmenetluse otsusest nähtuvalt on M. Kitajev kiiruse ületamist tunnistanud ning kahetsenud. Seejuures on kohtuvälise menetleja poolt M. Kitajevi poolt toime pandud väärtegu õigesti LS § 50 lg 5 p 3 rikkumise kaudu LS § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritud. Tuvastatav on, et M. Kitajev pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega, kuivõrd hoolimata suvisel perioodil kiirusepiirangust 110 km/h pidi ta novembri lõpus pidama võimalikuks asjaolu, et suvised piirkiirused enam ei kehti ning oma n-ö tavapärases suvises tempos liigeldes vähemalt möönma piirkiiruse ületamist. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad, samuti väärteomenetlust välistavad asjaolud. Kohus ei tuvasta ka VTMS §-s 150 loetletud väärteomenetlusõiguse olulisi rikkumisi.
- Karistus M. Kitajev vaidlustab kohtuvälise menetleja poolt talle mõistetud karistust, milleks on rahatrahv 152 eurot, s.o 38 trahviühikut. LS § 227 lg 2 karistusraamideks on rahatrahv kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kuni kuue kuuni. Kohtuvälise menetleja poolt valitud karistusliiki ja ka karistuse suurust peab maakohus igati põhjendatuks, proportsionaalseks ning M. Kitajevi süüle vastavaks. Süü suuruse sisustamisel võtab kohus arvesse asjaolu, et M. Kitajevi poolt toime pandud väärtegu jäi LS § 227 lg 2 teoraamide esimesse veerandisse, kuivõrd nimetatud sätte alusel võib karistuse määrata ka kiiruse ületamise eest 40 km/h. Samuti nähtub kiirmenetluse otsusest ja kiirusmõõturi kasutamise protokollist, et teo pani M. Kitajev toime küllaltki varajasel kellaajal, mil liiklus on eeldatavasti veel hõredam. Kiirusmõõturi kasutamise protokollist nähtuvalt liikus M. Kitajev sel hetkel ka üksinda. Seega on M. Kitajevi süü karistusraami keskmisest, milleks on 50 trahviühikut, väiksem. Samuti nähtub kiirmenetluse otsusest, et M. Kitajev on algusest peale oma tegu kahetsenud ning kohus peab tema kahetsust siiraks. Seega, M. Kitajevi keskmisest väiksema süü suurust ja ka kahetsust arvesse võttes on rahatrahv 38 trahviühiku ulatuses, s.o 152 eurot, igati proportsionaalne ning eripreventiivses mõttes ka karistuslikku eesmärki täitev. Nimelt peab karistus olema ka mõjus ning äsja suurenenud pere eelarvest 152 euro suuruse rahatrahvi tasumise kohustus üldise elukalliduse tõusu taustal seda kahtlemata ka on. Üldpreventiivses mõttes ehk õiguskorra kaitsmise huvides tuleb märkida sedagi, et igal aastal saadakse liikluses ebaõige kiiruse valiku tõttu vigastusi või kaotatakse elusid, mis tähendab samuti ohvrite perekondadele raskusi nii emotsionaalsete üleelamiste kui ka majanduslikus mõttes. Kohus märgib sedagi, et käesolevas asjas on kiirusmõõturi kasutamise protokolli järgi tuvastatav, et mõõtmise ajal olid tehioludeks pime aeg, tehisvalgus ja kiilasjää, mis kõik kokku ebaõige piirkiiruse valikul täiendavalt liiklusohtu tõstavad. Kohtuotsus peab olema kooskõlas üldpreventiivsete huvidega, et iga õiguskuulekas liikleja peab tundma avalikkuses piisavat ohutust ja kindlust, et Riigikogu poolt vastuvõetud õigusaktid ka reaalselt toimivad ja vajadusel võimuga toimima pannakse. Seega ohu taset tuleb hoida liikluses madalal ja karistus peab olema piisavalt mõjus, et hoida süüdlast edaspidi sarnaste rikkumiste toimepanemiselt. 3
(4)4-24-3973 Eelnevalt toodud kaalutlustel ei pea kohus põhjendatuks võimaldada ka rahatrahvi tasumist ositi – konkreetse trahvisumma puhul nii kaoks ära rahatrahvi karistuslik mõju. Seega tuleb jätta M. Kitajevi kaebus kohtuvälise menetleja otsusele rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Nummert Kohtunik 4
(4)