← Eesti

2-24-131053/7

Obsah (4)§ 407§ 173§ 174§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus) Kohus Kohtunik Harju Maakohus Liisi Vernik Otsuse tegemise aeg ja koht 03. veebruar 2025, Tallinn Tsiviilasja number 2-24-131053 Tsiviilasi Bolt Servi

) § 444 lg 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid järgmist. Nõude aluseks on kostja ja Bolt Services EE OÜ vahel 06.06.2024 sõlmitud rendileping, mille alusel andis hageja kostjale ajutiseks kasutamiseks sõiduki Audi A1. Kostja väitis, et autol on probleeme ja hoiatustuled põlesid, samas keeldus saatmast olukorrast pilte, mida temalt klienditeeninduse poolt küsiti. Kostja avaldas soovi reisi lõpetada, kuid hageja selgitas, et peab auto enne üle vaatama ja siis saab tellimuse lõpetada. Kogu selle aja viibis kostja väljaspool tegevuspiirkonda ega saanud sõitu ise lõpetada. Hageja spetsialist tuli kohale ja teatas, et autole on tehtud ülevaatus ja tehnilisi probleeme peale peaaegu tühja rehvi, mis ei vajanud remonti ega vahetust, ei olnud, tuli vaid veidi õhku lisada. Tellimus lõpetati aadressil xxx. Hageja väljastas 12.07.2024 kostjale arve nr C-EE002-24-000408 summas 309,80 eurot, mis sisaldas leppetrahvi kahe rikkumise eest, s.o sõidu lõpetamine väljaspool Bolti sõidupiirkonda, hinnaga 90,82 eurot ja mootorsõiduki võtme mittetagastamine pärast sõidu lõpetamist, hinnaga 199 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõla 309,80 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 9,02 eurot. Kohus edastas kostjale hagimaterjalid koos menetlusse võtmise kohtumäärusega ja nõudis kostjalt kirjalikku vastust. Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada Hagimaterjalid toimetati kostjale kätte isiklikult 07.01.2025 posti teel. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks ei vastanud ega esitanud vastuväiteid.

§ 407

kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 407

lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.

§ 173

lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 174

lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Kohus leiab, et lepingulise esindaja kulu (150 eurot) ei ole põhjendatud. Tegemist ei ole keerulise ega mahuka tsiviilasjaga. Kohus arvestab ka, et rahuldab hagi eelmenetluses tagaseljaotsusega seetõttu, et kostja ei ole hagile tähtajaks vastanud. Eelnevat arvestades on 2 hageja põhjendatud ja vajalik esindajakulu 110 eurot. Lisaks peab kostja hüvitama hagejale riigilõivu 100 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot. Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud 230 eurot. Hageja on taotlenud

§ 177

lg 4 alusel kohustada kostjat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.