KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Laura-Liis Sarapuu Otsuse tegemise aeg ja koht 24.01.2025.a., Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-23-116988 Ts

§ 49

lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); - tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (

§ 49

lg 1 p-d 2 ja 4); - tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (

§ 49

lg 1 p 3); - tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (

§ 49lg 1 p 5).

10. Tulenevalt

(krediidiandjate ja -vahendajate seadus) § 50 lg 3 krediidiandja või -vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele.

§ 50

lg 4 järgi krediidiandja või vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Riigikohus on selgitanud, et kui krediidiandja ei ole 3 tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks (2-21-13098, p 18). 11. Tulenevalt

§ 49

lg 1 p 3 p 1-2 tuleb krediidiandjal tarbija krediidivõimelisuse hindamisel mh arvesse võtta millised on tarbija sissetulekuallikad ning vastavate sissetulekute laekumise regulaarsus, võttes sj aluseks piisava ajavahemiku. Riigikohus on selgitanud, et laenusaaja krediidivõime hindamisel saab arvestada selliseid sissetulekuid, mida laenusaaja saab eelduslikult ka tulevikus ning mille laekumine on tõenäoline ka pikemas perspektiivis (2-14-21710, p 29.2). Kui ilmnevad asjaolud, mis ei võimalda tarbija krediidivõimelisust nõuetekohaselt hinnata (nt esineb vastuolu tarbija enda esitatud andmete ja andmekogudest kogutud andmete vahel), siis peab krediidiandja küsima vajaduse korral tarbijalt lisateavet (2-21-13098, p 21).

1. Hageja on selgitanud, et krediidikonto lepingu sõlmimisel hinnati kostja krediidivõimelisust kostja esitatud andmete ja avalikest andmebaasidest saadud teabe alusel. Krediidiandja tuvastas, et kostja keskmine igakuine sissetulek oli 1 384 eurot. Igakuiste kohustustena oli kostja märkinud 113,01 eurot, millele lisandus lepingu sõlmimisega igakuine kohustus 136,34 eurot. Kogutud andmeid analüüsides jõudis krediidiandja järelduseni, et kostjale jääb raha reservi vähemalt 834,65 eurot. Eeltoodust tulenevalt leidis krediidiandja, et kostja on võimeline täitma lepingus toodud summas osamaksega laenulepingut.
2. Kohus leiab, et esitatust ei nähtu, et krediidiandja oleks enne 18.12.2018 lepingu sõlmimist kostja poolt esitatud teavet (laenutaotluse andmed dtl 66) kontrollinud. Creditinfo.ee ja taust.ee päringud ei võimalda koguda andmeid isiku regulaarse sissetuleku suuruse ja liigi kohta. Samuti ei sisalda sellised päringud andmeid isiku tegelike nn majapidamiskulude kohta, so igakuised kulutused esmavajalikule nagu toit ja eluase. Kontrollimata on ka tegelikud kulud seoses ülalpeetavaga. Hageja viitas istungil, et krediidiandjal oli tegelikult olemas kostja konto väljavõte, kuigi asjas jäi see tõendina ekslikult esitamata. Kohus tuvastab krediiditoimiku väljavõttest (dtl 105), et konto väljavõte oli kogutud alles 25.12.
3. Seetõttu ei tõenda nimetatud tõend, et krediidiandja oleks kontrollinud kostja esitatud andmeid kostja konto väljavõttelt enne 18.12.2018 lepingu sõlmimist. Krediiditoimikust nähtub ka, et kostja oli krediidiandja klient alates 26.09.2018 ning võtnud laene igakuiselt. 18.12.2018 laenu saamise taotlusesse märgitu kohaselt oli laenu eesmärk „igapäevasteks kulutusteks“. Kohus leiab, et pidev tarbimislaenude võtmine igapäevaste kulutuste katteks viitab juba välja kujunenud ja süvenevatele majanduslikele raskustele.
4. Riigikohus on selgitanud, et krediidiandja kohustuseks on hinnata krediidisaaja krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta, vältimaks laenuvõtja sattumist krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara ja muutuda maksejõuetuks (2-14-21710, p 25.3). Kohus leiab, et teabe kogumine eelnevalt tuvastatud viisil ja ulatuses vastava kohustuse täitmiseks piisav ei olnud. Kohus asub seisukohale, et krediidiandja rikkus 18.12.2018 lepingu sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet.
5. VÕS § 4034 lg 7 järgi kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. 18.12.2018 lepingus sisaldunud intressimäära kokkulepe on seega tulenevalt VÕS § 403 4 lg 7 tühine. Seoses sellega on VÕS § 421 alusel tühine ka 20.10.2022 kompromissileping/võlatunnistus.
6. Hageja selgitas vastuseks kohtu nõudele VÕS § 4034 lg 7-järgse ümberarvestuse esitamiseks, et kostjale maksti välja 8 280 eurot ning kostja tegi tagasimakseid kogusummas 8 352,20 eurot, maksete ümber arvestamise korral on põhikohustus täies ulatuses täidetud. 4
7. Kohus jätab rahuldamata nõude põhivõlgnevuse välja mõistmiseks. Seoses põhivõlgnevuse puudumisega ei saa tekkinud olla ka nõuet viivise väljamõistmiseks. Kohus jätab hagi täies ulatuses rahuldamata. Menetluskulud
8. Seoses hagi rahuldamata jätmisega jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Kuna kostja menetluses sisuliselt ei osalenud, ei saanud kostjal ka menetluskulusid tekkida ning hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole. /allkirjastatud digitaalselt/ Laura-Liis Sarapuu kohtunik 5