Obsah (8)

§ 459§ 439§ 442§ 657§ 4§ 206§ 221§ 164

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Margit Jäätma, Triin Uusen-Nacke, Kersti Kerstna-Vaks Otsuse tegemise aeg ja koht 14. veebruar 2025, Tartu Tsiviilasja number

§ 459

alusel, mis reguleerib jõustunud otsuse muutmist korduvate kohustuste osas, elatist vähendada 0-euroni. Maakohus ületas hagi piire, kuna on rahuldanud hagi ja teinud otsuse, mis ei vasta hageja nõudele, millega maakohus rikkus oluliselt

§ 439

. Hagiavalduse kohaselt taotles hageja elatist vähendada 0-euroni, kuid kohus on teinud otsuse tunnistada sundtäitmine täitemenetluses nr 042/2020/330 osaliselt lubamatuks. Riigikohus selgitas 8. märtsi 2017 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-177-16, p 14, et sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamist ei välista asjaolu, et kohtulahendiga väljamõistetud elatise maksmise kohustusest vabanemiseks oleks võinud esitada hagi

§ 459järgi ja nõuda jõustunud kohtulahendi muutmist korduvate kohustuste osas.

Kohtulahendi, millega on välja mõistetud lapse elatis, muutmist saab

§ 459

lg 2 järgi nõuda alates vastava hagi esitamisest, mitte tagasiulatuvalt (vt Riigikohtu 17. mai 2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-11, p 26). Arvestades eeltoodut, pole maakohtu kriitika hageja nõude kohta õigustatud. Maakohtu otsuse resolutsiooni punkt 2 ei ole selgelt arusaadav ja täidetav ning seega ei vasta

§ 442lg 5 teises lauses nimetatud nõuetele.

Viidatud punkti sõnastusest ei ole aru saada kriteeriumid, et eristada sundtäitmisega lubamatuks tunnistatud summad (nõue) ja summad (nõue), mida kohus nimetas selles punktis elatisvõlgnevuseks.

1. Kostja apellatsioonkaebusele ei vastanud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
2. Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse menetlusnormi olulise rikkumise tõttu osas, milles maakohus tunnistas täitemenetluse nr 042/2020/330 lubamatuks igakuise elatise tasumise kohustuse osas seoses sundtäitmise aluse äralangemisega ja otsustas sundtäitmise jätkumise samas täiteasjas hageja elatisevõlgnevuse osas. Ringkonnakohus teeb

§ 657lg 1 p 2 alusel uue otsuse, millega vähendab Pärnu Maakohtu 10.

juuni 2019 otsusega tsiviilasjas nr 2-17-16712 hagejalt kostja kasuks väljamõistetud elatist alates

1. märtsist 2024 0 euroni. Ülejäänud osas jääb maakohtu otsus muutmata. Hageja apellatsioonkaebus tuleb rahuldada.
2. Ringkonnakohus nõustub hageja apellatsioonkaebusega, et hageja ei ole sellist hagi, mille maakohus rahuldas, esitanud. Hageja taotles hagis muuta Pärnu Maakohtu
3. juuni 2019 otsusega tsiviilasjas nr 2-1716712 temalt kostja kasuks väljamõistetavat elatist alates hagi esitamisest 0 euroni, sest pärast otsuse tegemist on kostja asunud elama hageja juurde ja hageja annab talle ülalpidamist vahetult. Kostja (keda esindab tema ema) hagile vastu ei vaielnud. Maakohus küll rahuldas otsuse resolutsioonis hagi, kuid elatise vähendamise asemel tunnistas osaliselt lubamatuks sundtäitmise täiteasjas nr 042/2020/
4. 3 Hagimenetluses määravad pooled vaidluse eseme ja menetluse käigu (

§ 4lg 2).

Hagejal on õigus muuta hagi alust või eset, suurendada või vähendada oma nõuet või loobuda hagist (

§ 206lg 1).

Kehtivas perekonnaseaduses puudub sõnaselge regulatsioon väljamõistetud elatise suuruse muutmise kohta. Küll kehtivad materiaalõiguslikult ülalpidamiskohustust reguleerivad sätted, mh PKS §-d 99 ja 102, millest saab lähtuda elatise suuruse kindlaksmääramisel. Hageja esitas oma nõude

§ 459

lg 1 p-de 1 ja 2 alusel, mille kohaselt pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed, on kostjal õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestvust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Varasemat otsust võib kohus muuta alates uue hagi esitamise ajast.

§ 221

järgi esitatava sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi ese on erinev võrreldes

§ 459järgi esitatava hagi esemega (vt selles osas ka Riigikohtu 8.

märtsi 2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-1771-6, p 14). Selle hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi (sh kohtulahendi) kehtivust ega õigusjõudu. Hagi eset võib muuta hageja, kohtul sellist õigust ei ole. Rahuldades hagi, mida hageja ei olnud esitanud ega kohus menetlenud ning jättes võtmata seisukoha selle hagi eseme osas, mille hageja esitas, rikkus maakohus oluliselt menetlusõigusnorme. Põhjendatud on ka apellatsiookaebuse see seisukoht, et maakohtu otsuse resolutsiooni p 2 ei ole selgelt arusaadav ja täidetav ning ei vasta sellisena

§ 442lg 5 teises lauses sätestatud nõuetele.

Maakohtu otsusest ei nähtu, millises ulatuses peaks täitemenetlus jätkuma. Hageja apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele. 9. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et asjas esinevad asjaolud, mis annavad aluse

§ 459

lg 1 p-de 1 ja 2 järgi muuta hagejalt kostja kasuks elatise väljamõistmise otsust ja vähendada hagejalt kostja kasuks välja mõistetavat elatist 0 euroni. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga, et elatise vähendamise nõue 0 euroni on nii keeleliselt kui ka sisult väär ja sellist nõuet ei saa kohus rahuldada. Lapse vanematel on alaealise lapse ülalpidamise kohustus (PKS § 96 lg 1 ja § 97 p 1). Alaealise lapsega kooselav vanem täidab üldjuhul lapse ülalpidamise kohustust vahetult. Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises (PKS § 100 lg 2). Asjas puudub vaidlus, et kostja asus alates 23. veebruarist 2024 elama hageja juurde ja hageja täidab sellest ajast kostja ülalpidamise kohustust vahetult. Kui laps asub pärast vanemalt lapse kasuks elatise väljamõistmise otsuse tegemist elama kohtuotsusega talle elatist maksma kohustatud vanema juurde, kes täidab oma ülalpidamise kohustust vahetult, on sellel vanemal õigus esitada elatise maksmise kohustusest vabanemiseks kostja vastu hagi

§ 459

järgi ja taotleda alates hagi esitamisest varasema kohtuotsusega väljamõistetud elatise vähendamist 0 euroni. 10. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jäävad

§ 164lg 1 alusel poolte endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt) 4